EMKF 2014-2020

Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks aastatel 2014–2020 on loodud Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF). Fondi vahendite abil saab soodustada kalandussektori arengut ning kohanemist sektori struktuursete muutustega. See omakorda aitab tõsta Eesti kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut.

EMKF rakendusmehhanism näeb perioodiks 2014–2020 ette strateegilise lähenemise tõhusamaks muutmist. Selleks määratletakse Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika prioriteedid, mis kehtivad kogu ühendusele ja on aluseks EMKF vahendite programmeerimisele.

EMKF logo koos EL embleemiga (horisontaalne)

Kalandustoetuste saajad

Projektide lõpparuanded ja projektide näited

Kalapüügi innovatsioonitoetuse eesmärk on kalavarude hea seisundi säilitamine, säästlike ja keskkonnasõbralike lahenduste väljatöötamine kalapüügiks, uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamine lisandväärtuse andmiseks kogu tarneahela ulatuses ja uute kasutamata vee-elusressursside tõhus kasutamine.

Vesiviljeluse innovatsioonitoetuse raames toetatakse projekte ressursisäästlike lahenduste väljatöötamiseks, uute ja perspektiivsete liikide kasvatamise tehnoloogiate väljaarendamiseks, uute tehnoloogiate ja toodete väljatöötamiseks lisandväärtuse andmiseks kogu tarneahela ulatuses ja vesiviljeluse koostoime võimaluste suurendamiseks teiste majandusvaldkondadega.

Kokku toetatakse EMKF 2014–2020 raames innovatsiooni kalanduse valdkonnas 7 miljoni euroga, millest 5 miljonit on ette nähtud kalapüügi ja 2 miljonit vesiviljeluse innovatsiooni toetuseks.

Toetust saavad taotleda teadus- ja arendusasutused koostöös kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatega. Toetuse väljamaksmiseks kehtestab Maaeluministeerium toetuse kasutamise kava. Taotlusi hakkasid teadus- ja arendusasutused esitama 2017. aasta jaanuarist.

Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub "Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava" meetme 1.3 "Teadlaste ja kalurite koostöötoetus" ja meetme 2.6 "Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus" raames.

Maaeluminister kehtestas teadlaste ja kalurite koostöötoetuse kasutamise kava 18.12.2015 käskkirjaga nr 62 ning teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetuse kasutamise kava 18.12.2015 käskkirjaga nr 64.

Toetused on määratud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 16.02.2016 otsustega nr 31 ja 32.

Kalanduse teabekeskus aitab koordineerida kalandus- ning vesiviljelussektori, kalureid koondavate organisatsioonide ning teadlaste koostööd, tellib ja koordineerib osapooltele huvi pakkuvaid uuringuid ja katseprojekte.

Teabekeskus kogub, analüüsib ja jagab kalamajanduslikku teavet, infot vesiviljeluse, vesiviljelussaaduste töötlemise ja turustamise kohta ning avaldab koostöös teadlaste ja ettevõtjatega kalandus- ja vesiviljelusalast infot.

Teabekeskus teeb koostööd kohalike kalanduspiirkondadega, võimaldades kohalikel algatusrühmadel saada igakülgset teavet ja abi tegevusstrateegiate elluviimisel.

Kalanduse teabekeskuse uuringute ja uurimustega on võimalik tutvuda siin ja erinevate materjalidega siin.

Nimetus Lisatud

Kalanduse meetmed

Toetust saab kala käitlemisettevõttele energia- ja ressursiauditi läbiviimiseks. Energia- ja ressursiauditi tulemusel leitakse need kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisse tehtavad investeeringud, mis aitavad säästa energiat või vähendada mõju keskkonnale, sealhulgas investeeringud jäätmete töötlemisse.

Nimetus

Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi 2014-2020 (EMKF) meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ eesmärgiks on kalanduspiirkondade jätkusuutlik arendamine. Kalanduse algatusrühmad koostavad piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad ja asuvad läbi projektitoetuse taotluste oma strateegias toodud eesmärke ellu viima. Toetus on mõeldud strateegia rakendamiseks, see tähendab projektide elluviimiseks.

Nimetus

Algatusrühma koostöötegevuste meetme toetust antakse kalanduse algatusrühmale koostööprojektide elluviimiseks, mis võivad olla riigisisesed või rahvusvahelised.

Nimetus

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 (EMKF) meetme „Vesiviljelusloomade tauditõrjeprogrammi toetust“ saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja selleks, et saada ülevaade kohustulikult registreeritavate ja tegevusloaga vesiviljelusloomade pidamiskohtade ja liikumise üle ning tõkestada ohtlike veeloomataudide levikut, tagades loomade ja loomsete saadustega kauplemiseks vajalikud garantiid.

Nimetus

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus- ja tutvustuskampaaniate toetus on mõeldud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava efektiivseks elluviimiseks ja kalandussektori konkurentsivõimelisemaks muutmiseks eeskätt kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning riiklike või rahvusvaheliste teavitus- ja tutvustuskampaaniate korraldamise läbi.

Nimetus

EMKF meetmega "Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse" soovitakse suurendada vesiviljelusettevõtete elujõulisust ja konkurentsivõimet. Ettevõtjatel on võimalik saada toetust vesiviljeluses tootmisega seotud investeeringuteks ning arendusteks, mis suurendavad toodangu müügimahtu ja on suunatud kasvatatavate liikide mitmekesistamisele. Näiteks on toetuse abil võimalik tõsta tootmisvõimsust, parandada vesiviljelussektori töötajate töötingimusi ja suurendada ohutust. Lisaks saab teha loomade tervise hoidmiseks ja heaolu suurendamiseks suunatud tegevusi.

Nimetus

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 (EMKF) meede “Püügivahendi parendamise toetus“ toetab:

  • Peipsi ja Pihkva järvel ning Lämmijärvel sellise ankurdatud mõrra kasutuselevõtmist, mille juht- ja kariaia silmasuurus on vähemalt 86 mm ning kere, kaasa arvatud kalakoti silmasuurus, vähemalt 76 mm. Mõrral peab olema kalakoti sulguri poolt vähemalt esimeseks mõrravitsaks raam, mis võimaldab püügivahendi nõudmisel kinnitada mõrda laeva parda külge;
  • rannapüügil sellise ülisuure molekulmassiga polüetüleenkiust valmistatud kalakotiga mõrra kasutuselevõtmist, mille suu on varustatud selekteeriva paneeliga ja mis aitab püügivahendit kaitsta hüljeste tekitatud kahjustuste vastu ning takistab hülge sisenemist püügivahendisse;
  • hülgepeleti kasutuselevõtmist mõrra ja kastmõrraga püügil.
Nimetus

Toetuse abil saab suurendada ettevõtja energiasäästu ja ressursitootlikkust säästlikemate tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu, vähendades seejuures käitlemisettevõtete mõju keskkonnale. Ressursitootlikkus on materjalide kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, mis iseloomustab, kui palju lisandväärtust luuakse mingi ühiku materjali kasutamisel. Toetuse eesmärk on nii energiasäästu suurendamine kui ka ettevõttes kasutatavate ressursside ehk materjalide (vesi, tooraine, küte, jäätmed jm) efektiivsem kasutamine.

Energia efektiivsema kasutamisega kaasneb oluline rahaline kokkuhoid ja emissioonide vähenemine. Toetust antakse energia- või ressursiauditil põhineva energia- või ressursisäästulahenduse rakendamise eest.

Nimetus

Kalanduse ja vesiviljeluse elujõulisuse tagamiseks konkurentsi tingimustes on oluline toetada käitajate tootmis- ja turustamistegevust, et suurendada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete väärtust. Samas on oluline, et tootjaorganisatsioonid suunaksid oma liikmeid rakendama säästvat püügitegevust ja vesiviljelust, mida saab saavutada koostöö ja ühistegevuse kaudu tootmis- ja turustamiskavade ettevalmistamisel ja elluviimisel.

Nimetus

Toetus on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 (EMKF) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamismeede, mille eesmärk on leida uusi turge ning parandada kalandus- ja vesiviljelustoodete turule laskmise tingimusi.

Nimetus

Toetuse eesmärgiks on leevendada koroonaviirusest tingitud negatiivset majanduslikku mõju kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlejaile, et aidata säilitada valdkonna elujõulisus ja konkurentsivõime.

Nimetus

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 (EMKF) kohaselt on võimalik hüvitada vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele koroonaviiruse puhangust tingitud müügikäibe vähenemine, mis on tekkinud 2020. aasta 1. veebruarist kuni 31. detsembrini. Toetuse eesmärk on toetada vesiviljelussektorit viirusest tingitud majanduslike tagasilöökide leevendamiseks.

Nimetus

Kalapüügi innovatsioonitoetus aitab kaasa:

  • kalavarude hea seisundi säilitamisele;
  • säästlike ja keskkonnasõbralike lahenduste väljatöötamisele kalapüügil;
  • uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamisele lisandväärtuse andmiseks kogu tarneahela ulatuses;
  • uute kasutamata vee-elusressursside tõhusale kasutamisele.
Nimetus

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus aitab kaasa:

  • ressursisäästlike lahenduste väljatöötamisele;
  • uute ja perspektiivsete liikide kasvatamise tehnoloogiate väljaarendamisele;
  • uute tehnoloogiate ja toodete väljatöötamisele lisandväärtuse andmiseks kogu tarneahela ulatuses;
  • vesiviljeluse koostoime võimaluste suurendamisele teiste majandusvaldkondadega.
Nimetus

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetuse eesmärk on mere bioloogiliste ressursside paremale haldamisele või kaitsmisele kaasaaitamine, staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamine, paigaldamine või ajakohastamine, NATURA 2000 alade ja mereruumi kaitsealade kaitse- ja majandamiskavade ettevalmistamise, merekaitsealade, sh NATURA 2000 alade majandamise, taastamise ja seire toetamine, keskkonnateadlikkuse tõstmine ning osalemine muudes meetmetes, mille eesmärk on säilitada ja parandada bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemiga seotud teenuseid.

Nimetus

Toetust antakse vesiviljelusettevõttes energiaauditil põhinevate energiasäästulahenduste rakendamiste jaoks. Säästulahendused peavad olema välja toodud energiaauditi aruandes. Toetust energiasäästulahenduste rakendamiseks saab taotleda vaid ettevõtja, kelle ettevõte on auditeeritud ja kes tegeleb vesiviljelustoodete tootmisega.

Nimetus

EMKF 2014-2020 objektide tähistamine

Toetusega seotud objektide tähistamist reguleerib maaeluministri määrus nr 22 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord.

Tähistuse kohta saab lisaks informatsiooni:

Ühise Kalanduspoliitika (ÜKP) eeskirjade täitmise tagamine

Kalandusturu korraldamise seaduse § 27 lg 2 p 7 kohaselt ei tohi taotleja ja ka toetuse saaja olla toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõigetes 1 ja 3 nimetatud rikkumist. PRIA teostab Ühise Kalanduspoliitika (ÜKP) reeglite rikkumise kontrolle enne toetuse määramist, väljamaksetaotluste kontrollide ja järelkontrollide käigus. Kontrolli aluseks on Karistusregistris olevad andmed.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/288 artikli 3 kohaselt võetakse vastuvõetamatuse ajavahemiku arvutamiseks arvesse üksnes alates 1. jaanuarist 2013 toime pandud rikkumisi.

Nimetus Lisatud

Seireandmed

Iga-aastaselt on Eestil kohustus esitada Euroopa Komisjonile seirearuanne, milles jälgitakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava rakendamise seisu ja erinevate näitajate saavutustasemeid. See tagab, et avaliku sektori raha kulutatakse vastavalt rakenduskavas määratud tegevustele.

Seirearuanded on leitavad siit

Toetuste ajakava

Lisainfo:

investeeringutoetuste infotelefon +372 737 7678

e-posti aadress info [at] pria [dot] ee