Põllumassiivide ja maastikuelementide muutmine

Põllumassiivide register on aluseks pindalatoetuste menetlemisel. Põld, millele soovitakse toetusi taotleda, peab asuma registrisse kantud põllumassiivil. Registrisse kantakse toetusõiguslikuna põllumajandusmaa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, püsirohumaana või püsikultuuride all oleva maana.

Toetusõigusliku põllumassiivi pindala hulka arvatakse:

  1. kuni 2 meetri laiune hekk, kraav, kiviaed, puude ja põõsaste read. Karjateed arvestatakse olenemata nende laiusest põllu pindala sisse;
  2. looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud kaitstavad looduse üksikobjektid, milleks on üksik puu, kivi (sh rahn või kivikülv) ja allikas;
  3. muinsuskaitseseaduse § 11 lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud kinnismälestised, mis on matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild ning pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.
  4. Määruse „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (edaspidi HPK määrus) § 3 lõigetes 1-10 nimetatud maastikuelemendid. Nendeks maastikuelementideks on põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, kraav, kiviaed;

Põllusaar – 0,01-0,5 ha, põllumaal asuv põõsastik, puude salu või muu looduslik taimkate, kivid, selgesti eristatav muust põllumaast.

Metsasiil - Põllumaaga ümbritsetud maksimaalselt 30 m laiune ja minimaalselt 20 m pikkune  eelkõige puudest koosnev kitsas metsariba. Metsasiil asub põllumaa keskel ja põllumassiivi piiriga kokku ei puutu või erandina on kokkupuutes põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 m ulatuses.

Puude rida - Põllumaal või põllumajandusliku maaga külgneval alal asuv selgesti eristatav puude rida minimaalse pikkusega 20 m. Puude tihedust arvestatakse nii, et iga 20 m kohta peab kasvama  vähemalt 3 puud. Puude rea minimaalne suurus on 0,01 ha (arvestatakse võrade ulatuse põhjal).

Hekk - Põllumaal või põllumajandusliku maaga külgneval alal asuv selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 ha suurune, 20 m pikkune ning maksimaalselt 10 m laiune.

Kraav - Põllumajanduslikul maal või põllumajandusliku maaga külgneval alal asuv alla 10 km²  valgalaga eesvoolu kraav, oja, jõgi ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid  laiusega kuni 12 m (arvesse läheb ka puittaimestik). Metsaäärsel kraavil peab olema põllupoolne serv, nõlv ja kraavi põhi visuaalselt tuvastatavad ehk võsast puhtad.

Kiviaed - Põllumajanduslikul maal või põllumajandusliku maaga külgneval alal asuv MAK 2007-2013 ja MAK 2014-2020 toetusega taastatud kiviaed või taastatav kiviaed, samuti pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed. Laius minimaalselt 50 cm ja maksimaalselt 280 cm ning kõrgus minimaalselt 30 cm ja maksimaalselt 170 cm.

Maa pole toetusõiguslik, kui ühel hektaril kasvab rohkem kui 50 puud/põõsast. Tihedust arvestatakse puude/põõsaste aluse maa suhtes.

Viimasel kahel aastal aktiivses kasutuses olnud põllumassiivide piirid on nähtavad PRIA põllumassiivide veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/.

Toetusõigusliku põllumajandusmaana ei käsitleta:

1) Põllumassiivil paiknevaid üle 0,01 ha suuruseid maa-alasid, kus põllumajandustootmine ei ole võimalik või millel ei paikne määruse „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ § 3 lõigetes 1-10 kirjeldatud maastikuelemendid. Põllumassiivi pindalast tuleb välja arvata ka eelmisest aastast seisvad heina- ja silopallid, ühel kohal hoitavate põllumajandusmasinate alune maa, taimestikuta kivihunnikud, tiigid, pidevalt liigniisked alad jms objektid.

Jõulupuud ja oma tarbeks kasvatatavad metsakultuurid pole toetusõiguslikud. Põllumajandusmaal asuvad puukoolid, mille eesmärgiks on hilisem taimede ümberistutamine, on toetusõiguslikud.

Toetusõiguslikud on muldpinnaga kasvuhooned, kus taimi kasvatakse mullas.

Õuealad pole toetusõiguslikud.

Kui olete kasutusele võtnud põllumajandusmaad ja soovite sinna toetusi taotleda, peate esitama PRIAle avalduse põllumassiivi kandmiseks PRIA põllumassiivide registrisse. Põllumassiivi minimaalne toetusõiguslik pindala on 0,30 ha. PRIAle tuleb avaldus esitada ka juhul, kui põllumassiivi toetusõiguslik pindala on suurenenud (näiteks olete eemaldanud võsatuka, kivihunniku) või vähenenud (näiteks on põllumassiivil võsa, tee, ehitis vms mittetoetusõiguslik ala). Kui kõige uuema ortofoto järgi on näha, et avaldus hõlmab ka mittetoetusõiguslikke alasid, suunatakse põllumassiiv kohapealsesse kontrolli. Põllumassiivi piir tehakse vastavalt taotleja avaldusele. Kui taotlemise ajaks pole kohapealset kontrolli teostatud, tuleb sõltumata põllumassiivi suurusest toetusi taotleda vaid reaalselt taotleja põllumajanduslikus kasutuses olevale pinnale. Uute maade kasutuselevõtmise korral palub PRIA taotlejatelt kinnitust maakasutusõiguse olemasolu kohta.

PRIA kontrollib ja uuendab põllumassiivide registrit pidevalt. Maa-amet teeb igal aastal poole Eesti ulatuses ortofotod, mille alusel vaadatakse üle ortofoto alas olevad kõik põllumassiivid. Lisaks sellele uuendatakse registrit satelliitpiltide ning kohapealsete kontrollide alusel.

Nimetus

Registrimuudatuseks avalduse esitamiseks on mitu võimalust:

Elektrooniliselt kasutada e-PRIA teenust „Põllumassiivide muudatused“ (Valdused alajaotuses).

Saata e-kiri e-posti aadressile maa [at] pria [dot] ee;

Saata avaldus kirjalikult PRIA põldude registri büroole (Tähe 4, Tartu, 51010);

Viia avaldus lähimasse PRIA teenindusbüroosse.