Veised

Veiste identifitseerimine ja registreerimine

Veis (sh pühvel ja piison) tuleb märgistada kahe kõrvamärgiga, millest üks võib olla elektrooniline.

Vasikas märgistatakse 20 kalendripäeva jooksul alates sündimisest. Kui loom viiakse enne kohustuslikku märgistamise tähtaega karjast välja, peab ta olema märgistatud.

Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toodud veisel tuleb säilitada päritoluriigi identifitseerimisnumber ja märgistus. Kaasasoleva liikmesriigi veisepassi saadab loomapidaja PRIAle.

Ühendusevälisest riigist Eestisse toodud (imporditud) veis märgistatakse 14 kalendripäeva jooksul Eesti kõrvamärkidega ning registrisse kantakse nii Eesti kui päritoluriigi identifitseerimisnumber.

Märgistamise või riiki toomise järel registreeritakse loom 7 kalendripäeva jooksul põllumajandusloomade registris.

Sündmuste registreerimine

Veistega toimunud sündmustest teavitatakse põllumajandusloomade registrit 7 kalendripäeva jooksul, v.a utiliseerimine, mil andmed tuleb registrile esitada enne veiste utiliseerimisele saatmist.

Registrisse kantakse andmed veistega toimunud sündmuste kohta:

  • märgistamine
  • riiki sissevedu EL liikmesriigist või import ühendusevälisest riigist
  • liikumine loomapidajate vahel (karjast väljaviimine ja karja toomine)
  • liikumine ühe loomapidaja erinevate tegevuskohtade vahel
  • hukkumine
  • kadumine
  • tapmine lihaks kohapeal või tapamajas
  • hädatapmine kohapeal või tapamajas
  • kontrolltapmine või tapmine loomataudi tõrjeks kohapeal või tapamajas
  • riigist väljavedu EL liikmesriiki või eksport ühendusevälisesse riiki
  • esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada
  • utiliseerimine

Liikumine loomapidajate vahel on ost-müük, tasuta üleandmine, kinkimine, rentimine. Looma liikumisest teavitavad nii endine kui uus loomapidaja.

Kontrolltapmine on looma tapmine taudikahtluse kontrollimiseks. Looma kontrolltapmisele määramise õigus on Veterinaar- ja Toiduametil.

Loomataudi leviku tõkestamiseks tapmine on looma tapmine taudi avastamise korral. Loomataudi leviku tõkestamiseks looma tapmisele määramise õigus on Veterinaar- ja Toiduametil.

Riigist väljaveo või ekspordi andmete registreerimisel kantakse registrisse ka veterinaarsertifikaadi number. Euroopa Liidu liikmesriiki viimisel tuleb loomaga kaasa saata Eesti veisepass.

Esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada - looma esimene poegimine,  kuid järglast ei registreerita (surnultsünd, abort, järglase hukkumine, tapmine, kadumine enne märgistamist). Selle info põhjal muudetakse registris emaslooma staatus lehmikust lehmaks. Registrisse kantakse ka märgistamata esmajärglase surma/kadumise kuupäev.

Utiliseerimine - andmed esitab enne korjuste utiliseerimisele saatmist registrile loomapidaja, kes peab põllumajandusloomi majandustegevuse eesmärgil. Juhime tähelepanu, et veiste utiliseerimise andmete esitamise tähtaeg erineb tavapärasest veistega toimunud sündmuste tähtajast.

Kui kohustuse täitmise päev ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval.

Märgistusvahendid

Veisele pannakse märk mõlemasse kõrva (elektrooniline kõrvamärk vasakusse kõrva). Kõrvamärgil olev number on looma identifitseerimisnumber ning jääb loomale kogu tema eluajaks.

Märgistusvahendeid müüb Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli Aktsiaselts (EPJ).

Kõrvamärke saavad osta vaid PRIAs registreeritud loomapidajad.

Kõrvamärkide müümisel peab olema teada, millise loomapidaja karjas nende märkidega loomi märgistatakse. PRIA kontollib, kas kõrvamärk on müüdud samale loomapidajale, kes looma registreerib.

Asenduskõrvamärkide tellimine

Looma kõrvamärgi kadumisel peab loomapidaja tellima kahe kalendripäeva jooksul asenduskõrvamärgi.

Teade kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise kohta tuleb esitada PRIAle, kuid asendusmärgid väljastab EPJ. Asenduskõrvamärk tuleb loomale kinnitada 7 kalendripäeva jooksul.

Asenduskõrvamärgi tellimisel on oluline märkida, kas asendamist vajab üks või mõlemad kõrvamärgid. Samuti tuleb tellimusele teha märge, kui tegemist on elektroonilise kõrvamärgi asendamisega.

Täpsemat infot märgistusvahendite kohta saab EPJst.  

Loomade registri teenused PRIA iseteeninduskeskkonnas:

Registrid -> Loomade register -> Alusta uut taotlust

  • Loomakorjuste utiliseerimine
  • Loomade Eestist väljavedu
  • Loomade Eestisse toomine

Loomade registri teenused vanas e-PRIAs (esmalt logida sisse PRIA iseteeninduskeskkonda, määrata esindatav ja seejärel valida siniselt menüüribalt "Vana e-PRIA"):

Teenused -> Loomade register -> Andmete esitamine

  • Veiste, lammaste, kitsede märgistamine
  • Veiste, lammaste, kitsede esmakordne poegimine (kui järglast ei ole võimalik märgistada), kadumine, hukkumine
  • Veiste, lammaste, kitsede tapmine
  • Veiste, lammaste, kitsede Eesti-sisene liikumine
  • Veiste, lammaste, kitsede Eesti-sisene massliikumine
  • Asenduskõrvamärkide tellimine

Vanas e-PRIAs on loomapidajate vaheliste liikumiste registreerimise lihtsustamiseks tehtud järgmine võimalus: kui üks loomapidajatest on liikunud loomade andmed vanas e-PRIAs esitanud, ilmub see dokument teisele loomapidajale „Esitamata dokumentide" hulka. Kui andmed on õiged, allkirjastab teine loomapidaja selle dokumendi ja kõik andmed on PRIAle esitatud.

Veisepass on veise identifitseerimise dokument, mis käib loomaga alati kaasas.

Põllumajandusloomade register saadab veisepassi loomapidajale lihtkirjaga 14 kalendripäeva jooksul veise andmete registrisse kandmisest.

Veisepassil on looma kohta järgmised andmed: veise identifitseerimisnumber, identifitseerimisvahendi liik, sünnikuupäev, sugu, tõug, ema identifitseerimisnumber, loomapidaja nimi ja looma sünnikoha registrinumber.

Loomapidaja peab kontrollima talle saadetud veisepassile trükitud looma andmed ja enda andmed ning kinnitama need allkirjaga.

Kui loomapidaja toob oma karja veise, teeb ta veisepassi tagaküljele järgmise sissekande. Passi tagaküljele tuleb märkida veise karja toomise kuupäev, tegevuskoha registrinumber, kuhu loom toodi, loomapidaja nimi ja aadress ning allkiri. Kui veis viiakse sama loomapidaja ühest tegevuskohast teise, tuleb veisepassile märkida uue tegevuskoha registrinumber.

Kui veis müüakse, saadetakse tapamajja või viiakse teise Euroopa Liidu liikmeriiki, antakse veisepass kaasa. Loomapidaja peab sel juhul PRIAt teavitama veisega toimunud sündmusest.

Kui loom hukkub, tehakse kohapeal hädatapp, tapetakse kohapeal lihaks, eksporditakse ühendusevälisesse riiki või kui kaob karjast, peab loomapidaja passi tagaküljele märkima sündmuse, selle toimumise kuupäeva ja allkirja ning saatma passi 7 kalendripäeva jooksul PRIAsse.

Kui loomapidaja toob teisest Euroopa Liidu liikmesriigist veise, peab veisega kaasas olema veisepass, mille loomapidaja peab saatma PRIAsse.

Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või passis vigaste andmete avastamise korral peab loomapidaja sellest PRIAle teatama ning PRIA väljastab loomapidajale uue veisepassi. Vigane või loetamatuks muutunud pass tuleb sel juhul PRIAle tagastada.

Kui loom on liikunud mitme loomapidaja ja erinevate lautade vahel ning passi liikumise andmete osa on kannetega täitunud, väljastab PRIA loomapidaja taotluse alusel veisepassile lisalehe. Lisalehe saamiseks tuleb PRIAle saata taotlusega koos ka pass, millele lisalehte taotletakse. Passile ja lisalehele tehakse vastavad märked ja edaspidi kehtivad pass ja lisaleht ainult koos.

Juhul, kui loomapidaja saab PRIAst veisepassi loomale, kes on karjast välja läinud ning kelle väljaminekust on ta põllumajandusloomade registrit teavitanud, tuleb tal veisepass edastada uuele loomapidajale või tagastada PRIAle.

Euroopa Liidu liikmesriigist või ühendusevälisest riigist toodud veisele väljastatakse Eestis veisepass, mis erineb värvilt Eestis sündinud veise passist.

 

Piimatõud

EHF - eesti holstein

EPK - eesti punane

EK - eesti maatõug

AP - šviitsi

FA - äärširi

JER – dzörsi

Lihatõud

AB - aberdiin-angus

BB - belgia sinine

BA - hele tõug

HF - hereford

LI - limusiin

PI - piemont

SI - simmental

CH - šarolee

HC - šoti mägiveis

DE - dexter

GA - gallovei

SH - saksa šorthorn

AU - aubrak

SA - salers

GR - tirooli hall

WA - wagyu

 

Lisainfo:

registrite osakonna infotelefon 731 2311

e-posti aadress loomade [dot] register [at] pria [dot] ee