Veised

Veiste identifitseerimine ja registreerimine

Veis (sh pühvel ja piison) tuleb märgistada kahe kõrvamärgiga, millest üks võib olla elektrooniline.

Vasikas märgistatakse 20 kalendripäeva jooksul alates sündimisest. Kui loom viiakse enne kohustuslikku märgistamise tähtaega karjast välja, peab ta olema märgistatud.

Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toodud veisel tuleb säilitada päritoluriigi identifitseerimisnumber ja märgistus. Kaasasoleva liikmesriigi veisepassi saadab loomapidaja PRIAle.

Veis, kes ei ole toodud Euroopa Liidu liikmesriigist ja on läbinud profülaktilise karantiini, märgistatakse 20 kalendripäeva jooksul Eestisse toimetamise päevast arvates. 

Märgistamise või riiki toomise järel registreeritakse loom viie tööpäeva jooksul põllumajandusloomade registris.

Sündmuste registreerimine

Veistega toimunud sündmustest teavitatakse põllumajandusloomade registrit viie tööpäeva jooksul.

Registrisse kantakse andmed veistega toimunud sündmuste kohta:

  • märgistamine
  • riiki sissevedu EL liikmesriigist või import ühendusevälisest riigist
  • liikumine loomapidajate vahel (karjast väljaviimine ja karja toomine)
  • liikumine ühe loomapidaja erinevate tegevuskohtade vahel
  • hukkumine
  • kadumine
  • tapmine lihaks kohapeal või tapamajas
  • hädatapmine kohapeal või tapamajas
  • kontrolltapmine või tapmine loomataudi tõrjeks kohapeal või tapamajas
  • riigist väljavedu EL liikmesriiki või eksport ühendusevälisesse riiki
  • esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada
  • utiliseerimine

Liikumine loomapidajate vahel on ost-müük, tasuta üleandmine, kinkimine, rentimine. Looma liikumisest teavitavad nii endine kui uus loomapidaja.

Kontrolltapmine on looma tapmine taudikahtluse kontrollimiseks. Looma kontrolltapmisele määramise õigus on Põllumajandus- ja Toiduametil.

Loomataudi leviku tõkestamiseks tapmine on looma tapmine taudi avastamise korral. Loomataudi leviku tõkestamiseks looma tapmisele määramise õigus on Põllumajandus- ja Toiduametil.

Riigist väljaveo või ekspordi andmete registreerimisel kantakse registrisse ka veterinaarsertifikaadi number. Eestist välja viimisel tuleb loomaga kaasa saata Eesti veisepass. 

Esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada - looma esimene poegimine,  kuid järglast ei registreerita (surnultsünd, abort, järglase hukkumine, tapmine, kadumine enne märgistamist). Selle info põhjal muudetakse registris emaslooma staatus lehmikust lehmaks. Registrisse kantakse ka märgistamata esmajärglase surma/kadumise kuupäev.

Utiliseerimine - loomapidaja esitab registrile andmed viie tööpäeva jooksul loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemiseks tegevusloa saanud ettevõtja juurde põllumajanduslooma vedamise päevast arvates.

Kui kohustuse täitmise päev ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval.

Märgistusvahendid

Veisele pannakse märk mõlemasse kõrva (elektrooniline kõrvamärk vasakusse kõrva). Kõrvamärgil olev number on looma identifitseerimisnumber ning jääb loomale kogu tema eluajaks.

Märgistusvahendeid müüb Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli Aktsiaselts (EPJ).

Kõrvamärke saavad osta vaid PRIAs registreeritud loomapidajad.

Kõrvamärkide müümisel peab olema teada, millise loomapidaja karjas nende märkidega loomi märgistatakse. PRIA kontollib, kas kõrvamärk on müüdud samale loomapidajale, kes looma registreerib.

Asenduskõrvamärkide tellimine

Looma kõrvamärgi kadumisel peab loomapidaja tellima kahe kalendripäeva jooksul asenduskõrvamärgi.

Teade kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise kohta tuleb esitada PRIAle, kuid asendusmärgid väljastab EPJ. Asenduskõrvamärk tuleb loomale kinnitada 7 kalendripäeva jooksul.

Asenduskõrvamärgi tellimisel on oluline märkida, kas asendamist vajab üks või mõlemad kõrvamärgid. Samuti tuleb tellimusele teha märge, kui tegemist on elektroonilise kõrvamärgi asendamisega.

Täpsemat infot märgistusvahendite kohta saab EPJst.  

Loomade registri teenused PRIA iseteeninduskeskkonnas:

Registrid -> Loomade register -> Alusta uut taotlust

  • Loomakorjuste utiliseerimine
  • Loomade Eestist väljavedu
  • Loomade Eestisse toomine
  • Veisepasside tellimine

Loomade registri teenused vanas e-PRIAs (esmalt logida sisse PRIA iseteeninduskeskkonda, määrata esindatav ja seejärel valida siniselt menüüribalt "Vana e-PRIA"):

Teenused -> Loomade register -> Andmete esitamine

  • Veiste, lammaste, kitsede märgistamine
  • Veiste, lammaste, kitsede esmakordne poegimine (kui järglast ei ole võimalik märgistada), kadumine, hukkumine
  • Veiste, lammaste, kitsede tapmine
  • Veiste, lammaste, kitsede Eesti-sisene liikumine
  • Veiste, lammaste, kitsede Eesti-sisene massliikumine
  • Asenduskõrvamärkide tellimine

Vanas e-PRIAs on loomapidajate vaheliste liikumiste registreerimise lihtsustamiseks tehtud järgmine võimalus: kui üks loomapidajatest on liikunud loomade andmed vanas e-PRIAs esitanud, ilmub see dokument teisele loomapidajale „Esitamata dokumentide" hulka. Kui andmed on õiged, allkirjastab teine loomapidaja selle dokumendi ja kõik andmed on PRIAle esitatud.

Veisepass on veise identifitseerimise dokument, mille  väljastamine toimus automaatselt igale veisele kuni 6.12.2021.

Veisepassil on looma kohta järgmised andmed: veise identifitseerimisnumber, identifitseerimisvahendi liik, sünnikuupäev, sugu, tõug, ema identifitseerimisnumber, loomapidaja nimi ja looma sünnikoha registrinumber.

Alates 7.12.2021 väljastab PRIA veisepassi ainult juhul, kui loomapidaja kavatseb ise või koostöös loomade riigist väljavedu korraldava isikuga veise riigist välja viia.

Siseriiklikult liikuvate veiste jaoks enam veisepassi ei väljastata. Samuti ei väljastata veisepassi välisriikidest Eestisse toodud veistele.

Komisjoni delegeeritud määrus nr 2019/2035 sätestab artiklis 44 nõuded veisepassis sisalduvate andmete kohta, milleks muuhulgas on alljärgnevad andmed veise iga liikumise kohta:

  • päritolu- ja sihtettevõtte kordumatu registreerimisnumber;
  • saabumise kuupäev;
  • lahkumise kuupäev.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/429 sätestab artikli 112 punktis c, et loomapidaja kohustuseks on veisepassi nõuetekohaselt täita ja ajakohastada. Seega kui loom liigub teise liikmesriiki, peab veisepass kajastama kõiki veisega toimunud liikumisi. Kõigi liikumiste olemasolu veisepassis tuleb tagada alljärgnevalt:

  • Veised, kellele on veisepass väljastatud enne 7.12.2021

Nende veiste puhul tuleb jätkata tegevustega, mida on senini tehtud ehk siis kanda veisepassi kõik toimunud liikumised, et juhul, kui veis peaks Eestist välja viidama, vastaks veisepassi andmestik komisjoni delegeeritud määruse nr 2019/2035 artiklis 44 toodud andmekoosseisule.

Samuti kannab loomapidaja või tapmise korral tapamajas tapmist korraldanud isik veisepassi looma hukkumise, kadumise, hädatapmise, omatarbeks kohapeal lihaks tapmise, kohapeal kontrolltapmise, kohapeal loomataudi leviku tõkestamiseks tapmise või ekspordi korral asjakohased andmed ja tagastab veisepassi PRIAle viie tööpäeva jooksul sündmuse toimumisest arvates. Kui eelpool mainitud sündmustest on teavitatud mõnel muul viisil (e-PRIA kaudu, posti või e-posti teel), tuleb pass PRIAle tagastada esimesel võimalusel.

  • Veised, kellele ei ole veisepassi väljastatud ning kellele loomapidaja selle tellib riigist väljaveo korral

Alates 7.12.2021 veise riigist väljaveo korral veisepassi tellides kantakse PRIA poolt veisepassi kõik selleks hetkeks veise kohta registrile esitatud liikumised. Kui pärast veisepassi väljastamist toimub veel veise liikumisi, on loomapidaja kohustuseks veisepassi täiendavate liikumise andmetega täiendada.

Kui veis liigub Eestist välja ja vajalik on veisepass, siis tuleb loomapidajal või loomade riigist väljavedu korraldaval isikul veise väljaveo kavatsuse korral põllumajandusloomade registrile esitada veisepassi väljastamise tellimus. Seda saab kõige lihtsamalt teha e-PRIA-s. Veisepassi tellimise teenuse leiab e-PRIAst valides: Registrid > Loomade register > Alusta uut taotlust > Veisepasside tellimine. 

Soovi korral saab taotluse veisepasside tellimiseks esitada paberkandjal saates selle PRIA loomade registri postiaadressil Tähe 4, Tartu 51010 või digiallkirjastatult e-postiga aadressil loomade [dot] register [at] pria [dot] ee.

Veisepassi õigeks ajaks tellijani jõudmiseks soovitame tellimuse teha võimalikult varakult, kui on teada, et loom liigub riigist välja. Tellimuse esitamisel saab loomapidaja teenuses valida, kas veisepass postitatakse loomapidaja enda või veise Eestist väljaveo korraldaja aadressile. PRIA edastab saadud tellimused trükikojale igal hommikul. Trükkija teostab veisepasside printimise ühe tööpäeva jooksul PRIA poolt edastatud veisepasside andmefaili saamisest alates ning annab postitajale veisepassid üle 12 tunni jooksul alates printimisest. Seejärel liiguvad veisepassid posti teel saajani lihtkirjaga (3 tööpäeva jooksul).

Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või selles vea avastamise korral esitab loomapidaja või looma Eestist väljaveo korraldaja PRIAle viie tööpäeva jooksul taotluse uue veisepassi saamiseks. Veisepassi kadumise ja hävinemise korral saab loomapidaja uue passi tellida e-PRIAs. Veisepassi loetamatuks muutumise või selles vea avastamise korral tuleb esitada koos taotlusega ka veisepass.

Kui loom on liikunud mitme loomapidaja ja erinevate tegevuskohtade vahel ning passi liikumise andmete osa on kannetega täitunud, väljastab PRIA loomapidaja taotluse alusel veisepassile lisalehe. Lisalehe saamiseks tuleb PRIAle saata taotlusega koos ka pass, millele lisalehte taotletakse. Passile ja lisalehele tehakse vastavad märked ja edaspidi kehtivad pass ja lisaleht ainult koos.

 

 

Piimatõud

EHF - eesti holstein

EPK - eesti punane

EK - eesti maatõug

AP - šviitsi

FA - äärširi

JER – dzörsi

Lihatõud

AB - aberdiin-angus

BB - belgia sinine

BA - hele tõug

HF - hereford

LI - limusiin

PI - piemont

SI - simmental

CH - šarolee

HC - šoti mägiveis

DE - dexter

GA - gallovei

SH - saksa šorthorn

AU - aubrak

SA - salers

GR - tirooli hall

WA - wagyu

 

Lisainfo:

registrite osakonna infotelefon 731 2311

e-posti aadress loomade [dot] register [at] pria [dot] ee