Elektrooniline veisepass saab kohe kolmekuuseks – kuidas on läinud?

Kui varem sai veisepassi tellida ainult paberil väljatrükituna, siis 1. aprillist on kasutusel ka elektrooniline veisepass. Selle taotlemine on kiire ja mugav ning see vähendab kõigi osapoolte kulusid ja säästab ühtlasi ka loodust.

Tänaseks on elektrooniline veisepass olnud kasutusel juba ligi kolm kuud. Esialgu võeti see vastu tagasihoidlikult. Tagasihoidlik algus on uutel lahendustel tihti tavapärane ja eriti just olukordades, kus osapooli, kellest kogu protsess sõltub, on mitu. 

Aprillis moodustasid elektroonilised veisepassid 24% kõigist tellitud veisepassidest, mais aga juba 38%. Paneme selle ka näite toel arvudesse. Kui mais telliti üldse kokku 5580 veisepassi, siis neist 2103 olid elektroonilised. 27. juuni seisuga võime ennustada, et juunikuus on elektrooniliste veisepasside osakaal kõigist tellitud veisepassidest juba üle 40%. 

Tuleb tõdeda, et paberpass on tõenäoliselt kasutusel veel mõnda aega, kuna osadel veistel on see väljastatud varasemalt ning osa loomapidajatest on harjunud veisepassi tellima kohe pärast looma märgistamise andmete registrisse kandmist. Kuna paberpass ei aegu, siis ei ole loomapidajal ka otseselt põhjust uut ehk elektroonilist passi tellida. Küll aga usume, et digilahendusega harjutakse ja elektrooniline pass võetakse üha järjekindlamalt kasutusse. Sünnib ju uusi loomi iga päev juurde ning nende jaoks on elektroonilise passi tellimine kindlasti mugavam kui paberpassi tellimine. Esimeste kuude elektroonilise veisepassi tellimiste arvu tõus näitab, et loomapidajad on uuendusega kohanemas ja hindavad elektroonilise passi kiirust ning lihtsust.

Kuna passi on vaja veisele vaid riigist väljaviimisel ning elektroonilisele passile enam muudatusi teha ei saa, siis tellib loomale passi loomapidaja, kelle karjas loom viimati viibis. Seega tekkis veistele elektroonilise passi tellimise võimalus ka loomade väljavedu korraldavatele ettevõtetele. 

Uurisime väljaveo korraldajatelt, kuidas on elektroonilise veisepassi tulek mõjutanud nende igapäevatööd. Raka Kogumiskeskuse OÜ ostujuht Urve Lilienthal ütleb, et elektrooniline veisepass on toonud veisekasvatusse selge sammu edasi, passiprobleemid on jäänud minevikku. „Veel hiljuti oli veisepasside trükkimine ja kättesaamine pidevaks mureks – paberpassid ei jõudnud õigel ajal kohale ning loomade liikumised viibisid. Täna on see probleem ajalugu. Elektroonilise veisepassiga on kõik info kättesaadav digitaalselt ja kohe. Loomapidajad saavad liikumised kiirelt ja mugavalt ise ära teha ning meie elektroonilised passid tellida. Kui varem tuli igat passi käsitsi läbi töötada, et loomade liikumist dokumenteerida, siis nüüd on kogu vajalik info süsteemis olemas. See teeb protsessi palju kiiremaks ja lihtsamaks,“ räägib Lilienthal. „Loomapidajad on rahul – nad ei pea enam passe tellima ega neid postist ootama. Kõik vajalik on digitaalselt käepärast. Samuti väärivad loomapidajad ka kiitust, kes esitavad põllumajandusloomade registrile vajalikud liikumised ise ja õigel ajal – nad on huvitatud, et loomad saaksid liigutatud juba samal päeval,“ rõhutab Lilienthal.

Ka teised loomade väljevedu korraldavad ettevõtjad toetavad elektroonilise veisepassi lahenduse kasutuselevõttu. Tuuakse välja, et esialgu tegi neid ettevaatlikuks asjaolu, et partnerid, kelle juurde loomad liiguvad, asuvad ju teistes riikides, et kas nad ikka aktsepteerivad senise nn sinise paberpassi asemel elektroonilist passi. See hirm osutus asjatuks, esimesed kuud näitavad, et partnerid on mõtte elektroonilisest passist kenasti omaks võtnud. Igal liikmesriigil on enda välja töötatud vorm veisepassi väljastamiseks ning info liikmesriikides kasutusel olevatest passidest on kõigile avalikult kättesaadav Euroopa Komisjoni lehel. Lisaks rõhutatakse, et täna esitavad loomapidajad veiste liikumiste sündmused põllumajandusloomade registrile varasemast kiiremini, seda tehakse kohe pärast looma liikumist väljaveo korraldajale. Selle tulemusena on loomade liikumisega toimunud sündmused registrile õigeaegselt esitatud ning andmed on ka registris reaalajas jälgitavad.

Laialdasem üleminek paberpassilt elektroonilisele passile võtab kindlasti aega. Siinkohal on suur roll ka loomade väljaveo korraldajatel, kes jagavad veisekasvatajatele asjakohast teavet ja aitavad teadlikkust tõsta. Info Eestis kasutusele võetud elektroonsetest veisepassidest edastatakse Euroopa Liidu liikmesriikidele ka loomatervise ja -heaolu alalise komitee istungil. Komitee on hea võimalus jagada Eestile olulist infot ja teavitada teiste riikide loomatervisega tegelevaid kolleege meie edusammudest. Teeme omalt poolt kõik, et elektroonilise veisepassi kasutamine oleks sujuv ning vastaks loomapidajate ja partnerite ootustele. Lisainfot veisepasside kohta leiab siit.