Püsirohumaade säilitamine

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega aastal 2023 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks püsirohumaa (PR) sellistele maadele, kus kasvab praegu ja on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2018-2022 või ka kauem.

Pindalatoetuste menetlemisel käsitletakse püsirohumaana kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on kindlaks määratud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). 

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2023 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised (loetelu võib muutuda 2023. aastal):

• kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi),
• muu heintaimede segu,
• liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi),
• liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi),
• muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi),
• valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%),
• punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),     
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
• valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas,  aedhernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle  50% ja heintaimed on segus valdavad),
• sööti jäetud maa,

• ristik (50-80% ristikut, teisi heintaimi 20-50%), v.a punane, roosa ja valge ristik.

NB! Ei kehti pärandniitudel!

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa kestvuse.

Juhul kui taotleja kasvatab niisugust monokultuuri, mida ei leidu taotluse kultuuride loetelus (nt timut), peab ta taotlemisel märkima selle täpsustatud kultuuri lahtrisse.

Segu - heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad

P - põllukultuurid

PR – püsirohumaa

Sööti jäetud maa või  6-12 m laiuse rohumaariba märkimine tootmisest kõrvale jäetud maaks või ökoalaks peatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2019-2022. Aastal 2023 märgitakse maa taotlusele tootmisest kõrvale jäetud maana (sööti jäetud maa) . Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks pärast 2024. aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2025. aasta taotlusel. Samamoodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse, piirkondliku veekaitse, turvas- ja erodeeritud mulla kaitse,  pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse taotlemine.  Piirkondliku mullakaitse, piirkondliku veekaitse, turvas- ja erodeeritud mulla kaitse,  pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse aluse põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise, st lühiajalise rohumaa vanuse arvestus jätkub.

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks.

Taotlejal on kohustus:

• säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. See tähendab, et püsirohumaa tuleb säilitada samas kohas. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;
• maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasirajamise kohustusest;
• märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;
• maa ülevõtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil. Et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2022“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh taotlusel esitatud maakasutus ja kultuur. Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed. Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.

Püsirohumaade ning tagasirajatud püsirohumaade säilitamisest ja tagasirajamisest olid kuni 2022. aasta lõpuni vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad.

2022. aasta sügisel püsirohumaast üles haritud maa ei too püsirohumaa säilitamise kohustusest vabastatud taotlejate puhul kaasa toetuste vähenemist ega tagasirajamise kohustust.

Alates 2023. aastast kehtib püsirohumaa säilitamise nõue kõigile pindalatoetuste taotlejatele.

Alates 2023. aastast on lubatud püsirohumaa asendamine. See tähendab, et püsirohumaa kasutusotstarvet on lubatud muuta juhul, kui taotlejal on võimalik taotluse esitamise aastal asendada vähemalt sama pindala ulatuses rohumaaga, mis taotlemise aastal muutub püsirohumaaks vastavalt püsirohumaa vanuse arvestamisele ehk rohumaaga, mis on täpselt 6 aasta vanune.

Näide: Taotleja harib püsirohumaa üles 10 hektaril ja rajab sellele muu kultuuri. Samas on tal olemas ka 6 hektari ulatuses niisugust maad, mis muutub taotlemise aastal püsirohumaaks ehk on täpselt 6 aasta vanune. Toetuste vähendamise ja võimaliku uue TAR-i arvutamise aluseks on 10-6=4 ha.

Aastal 2015 arvutati 2012. ja 2015. aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

2023. aastal arvutatakse 2018. aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. detsembril võrreldakse vastava aasta kindlaks tehtud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2018. aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, siis on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul ülesharitud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

PM - taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa

PR – taotlustel näidatud püsirohumaa, keskkonnatundliku püsirohumaa ja tagasirajatud püsirohumaa  pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:

Suhtarv = PR/PM

Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv - jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa korrigeeritud võrdlussuhtarv on 0,2563 ehk 25,63 %. See näitaja on arvutatud 2012., 2015. ja 2019. aasta andmete alusel.

2022. aasta andmetes ning võrdlussuhtarvu andmetes ei kajastu mahetootjate mahetunnustatud maa ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejate maa.

Eesti riik tervikuna ei ole 2022. aastal püsirohumaa säilitamise nõuet täitnud. Seetõttu määratakse püsirohumaa tagasirajamise kohustused ning kehtestatakse täielik püsirohumaade üles harimise keeld.  Püsirohumaade edasine ülesharimine võib suure tõenäosusega tuua kaasa tagasirajamise kohustuse määramise ka 2023. aasta lõpus.

PRIA peadirektori käskkiri püsirohumaa suhtarvu vähenemise kohta üle 5 %

2022. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse kindlakstehtud andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 5%.

Taotlejatele, kelle kasutuses 2022. aastal oli maa,  millel olnud püsirohumaa oli üles haritud 2022. aastal või 2021. aasta sügisel, määratakse kohustus püsirohumaa täies ulatuses taastada, sest väiksemas ulatuses tagasirajamisega ei ole võimalik 2023. aastal saavutada kogu Eesti tasandil püsirohumaa nõude täitmist.

Taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus arvutatakse järgnevalt:

X=a*(b/c)+t, kus

X - taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus

a - taotleja kasutuses olev maa, mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kalendriaasta jooksul ehk maa, kus 2022. aastal kasvas rohumaa järgnevust katkestav kultuur (nt teravili, mustkesa, heintaimede monokultuur jms) ja kus 2021. aastal oli püsirohumaa. 

Püsirohumaast üles haritud maad asendada ei saanud, sest 2021. ja 2022. aastal kehtis täielik püsirohumaa ülesharimise keeld;

b - kogu Eesti lõikes tagasirajatav püsirohumaa pindala, st pindala, mida on tarvis tagasi rajada;

c- kogu Eesti maa, mis muudeti püsirohumaast või püsikarjamaast muu kasutusega maaks eelneva kalendriaasta jooksul;

b/c - koefitsient, mis näitab kui suur osa viimase aasta jooksul üles haritud püsirohumaast tuleb tagasi rajada. Aastal 2022 on see 1  ehk tagasi tuleb rajada kogu püsirohumaast üles haritud maa.

t - taotleja kasutuses olev maa, mis muudeti tagasirajatud püsirohumaast muu kasutusega maaks 2022. aastal ehk maa, kus 2022. aastal kasvas rohumaa järgnevust katkestav kultuur (nt teravili, mustkesa, heintaimede monokultuur jms) ja kus 2021. aastal oli tagasirajatud püsirohumaa.

Püsirohumaa tagasirajamise otsuse sisu

2022. aasta detsembris saadab PRIA otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohustuse kohta kokku 245 taotlejale.

Otsuses on välja toodud taotleja kasutuses olevate selliste põllumassiivide nimekiri, millel asub maa, mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kalendriaasta  jooksul, samuti sellise maa pindala igal massiivil eraldi. Lisaks on igal põllumassiivil välja toodud tagasirajamisele kuuluv pindala. Püsirohumaad ei pea tagasi rajama samale kohale, kus see üles hariti. Selle võib rajada ka niisugusele põllule, kus on kogu aeg kasvatatud põllukultuure ja kus varem püsirohumaad pole olnud.  Oluline on jälgida, et taotleja rajaks kokkuvõttes sama palju püsirohumaad, kui on teatises nõutav tagasirajatav pindala kokku. Iga põllumassiivi kohta välja toodud tagasirajatava püsirohumaa pindala näitab seda, et kui 2023. aastal peaks mõni põllumassiiv minema uue taotleja kasutusse, siis lisandub uue taotleja jaoks tagasirajatavale püsirohumaa pindalale vastava põllumassiivi tagasirajatav püsirohumaa pindala.

Tagasirajamise kohustusest olid  kuni 2022. aasta lõpuni vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad.

2023. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel peab taotleja märkima tagasirajatava püsirohumaa maakasutuseks „TAR“ ehk tagasi rajatav püsirohumaa ning kultuuriks ühe heintaimede segudest, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, on toodud käesoleva lehekülje alguses punktis „Püsirohumaa mõiste ja rohumaa vanuse arvestamine“ 

Tagasirajatavaks püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

• uuesti rajatud rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2022 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa jms. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2023-2028 (2028 kaasa arvatud);
• juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt niikaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2020-2022 ning see märgitakse 2023. aasta taotlusele tagasirajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2025 (2025 kaasa arvatud);
• tagasirajatavaks püsirohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2018-2022 ja mis 2023. aastal muutub püsirohumaaks;
• sööti jäetud maa.

 Tagasirajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

• maad, mis juba 2022. aastal või varem oli püsirohumaa;
• maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga;
• maad, mis polnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2022;
• pärandniite

Tagasirajatavat püsirohumaad ei saa taotlusel näidata tootmisest kõrvale jäetud maana ega ökoalana. 

Tagasirajatavat (TAR) püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana pindalatoetuste taotlusel põllu maakasutuse TARina märkimise aastast alates.

Piirkondliku mullakaitse, piirkondliku veekaitse, turvas- ja erodeeritud mulla kaitse, pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse aluse põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise.

Kui taotlejale on määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus 2023. aastaks ning taotleja seda ei täida, vähendatakse tema kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (nn rohestamise) toetust vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640/2014. 

Lisaks tuleb silmas pidada, et püsirohumaade üles harimise ehk kasutusotstarbe muutmise keeld kehtib ka 2023. aastal. Lubatud on püsirohumaade asendamine rohumaaga, mis taotlemise aastal muutub püsirohumaaks vastavalt püsirohumaa vanuse arvestamisele ehk rohumaaga, mis on täpselt 6 aasta vanune.

Püsirohumaade ülesharimine 2023. aastal toob kaasa toetuste vähendamise tingimuslikkuse kontrollsüsteemi alusel.

Toetuse vähendamise täpsem info on toodud käesoleva lehe alapunktis „Toetuste vähendamine püsirohumaa nõude rikkumisel“.

2023. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel võivad seoses püsirohumaa tagasirajamise kohustusega tekkida järgmised olukorrad:

• taotleja on saanud 2022. aasta lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Taotleja kasutab 2023. aastal samu maid, mis on toodud otsuses, s.t ei anna ühtegi neist kellelegi üle ega võta ka teistelt taotlejatelt maid üle. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada otsuses toodud pindala ulatuses;
• taotleja on saanud 2022. aasta lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Taotleja võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on välja toodud mõnele teisele taotlejale 2022. aasta lõpus saadetud TAR otsuses. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada lisaks otsuses toodud pindalale ka üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses;
• taotleja on saanud 2022. aasta lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Mõni TAR otsuses toodud põllumassiiv ei ole 2023. aastal enam selle taotleja kasutuses. Niisugusel juhul väheneb tagasirajamise kohustus vastavate põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse võrra;
• taotleja ei ole saanud 2022. aasta lõpus otsust püsirohumaa tagasirajamise kohta. Ta võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on toodud mõnele teisele taotlejale 2022. aasta lõpus saadetud TAR otsuses. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses;
• lisaks eelpool nimetatud juhtumitele võib taotleja kasutuses 2022. aastal olla maid, millega on seotud 2016., 2018.,  2019., 2020.  või 2021. aasta lõpus määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, kuid mis on 2017.-2022. aastatel täitmata jäänud. Sellisel juhul lisandub ka see kohustus antud taotleja kohustusele.

Varasematel aastatel tagasi rajatud püsirohumaad tuleb säilitada samal kohal kuni püsirohumaaks muutumiseni. Selliste maade ülesharimine ja sinna muu kultuuri rajamine toob kaasa kõigi toetuse vähenduse, kuhu tingimuslikkus kohaldub. Alates 2019. aastast on võimalik PRIA avalikul veebikaardil ning e-PRIA põldude haldamise teenuses näha aastaarvu, milleni tuleb tagasirajatud püsirohumaad antud kohas säilitada. Aastaarvu nägemiseks peab kiht "Tagasirajatud püsirohumaa" olema sisse lülitatud ja ühtlasi peab see olema ka kõige pealmine nähtav kiht, s.t tema peal olevad kihid tuleb välja lülitada. Veebikaardil ilmub säilitamise aastaarv nähtavale siis, kui kursoriga objektile vajutada; e-PRIA põldude haldamise teenuses tuleb kursorit hoida objekti kohal. Säilitamise aasta tähendab, et taotleja peab rohumaa sellel kohal säilitama ja taotlusele maakasutuse tüübiks märkima TAR kuni vastava aastani ja ka vastaval aastal. Aastaarv tuleneb otseselt rohumaa vanusest, mitte sellest, millal maa esimest korda taotlusel TARiks märgiti.

Tabel, mille alusel on määratud TARina säilitamise aasta:

Taotleja peab püsirohumaa tagasi rajama ja tagasirajatud püsirohumaad taotlusele TARina märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TARina märkida vaid kuni 0,30 ha. 

Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustusi on võimalik näha PRIA veebikaardil  ja 2023. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamise ajal  e-PRIA-s.

Varasematel aastatel tagasi rajatud püsirohumaade info on kihil „Tagasirajatud püsirohumaa".

Lisaks püsirohumaade säilitamise nõudele oli alates 2015. aastast sätestatud rohestamise toetuse puhul kohustus keskkonnatundlike püsirohumaade (TPR) säilitamiseks. Alates 2023. aastast kontrollitakse TPRide säilitamist tingimuslikkuse kontrollsüsteemi raames.

Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld või mis on pärandniit või inventeeritud väärtuslik püsirohumaa.

Info keskkonnatundlikest püsirohumaadest on leitav PRIA avalikult veebikaardilt, kiht „Keskkonnatundlik püsirohumaa“.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi koostab PRIA. Alusmaterjalidena kasutatakse Maaelu Teadmuskeskusest saadud turvasmulla kihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi - Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on nendes kohtades, kus on samal kohal turvasmuld ning NATURA 2000 ala. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekib siis, kui on samal kohal veel ka püsirohumaa.

Keskkonnatundlikel püsirohumaadel ei ole lubatud maa kasutusotstarvet muuta ega neid alasid üles künda. Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist.

Selliste püsirohumaade uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIAt eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, s.t mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil. Pärandniitu ega inventeeritud väärtuslikku püsirohumaad ei ole lubatud uuendada  ka pealtkülvi teel.

Keskkonnatundlike püsirohumaade tagasirajamise kohustus pannakse taotlejale, kes on nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet muutnud või need täielikult või osaliselt üles kündnud. PRIA teavitab taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva.