Püsirohumaade säilitamine

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud katkematult vähemalt 7 eelnevat aastat järjest. Sellistele maadele tuleb taotlusel märkida maakasutuseks püsirohumaa (PR). Samuti tuleb taotlusel märkida maakasutuseks püsirohumaa (PR), mis on juba varasemalt (enne 2026.a) püsirohumaa olnud.

Kui 2025. aastal oli põld 5-aastane lühiajaline rohumaa (P), siis 2026. aastal on sama põld 6-aastane lühiajaline rohumaa (P)  ning 2027. aastal 7-aastane lühiajaline rohumaa (P). Püsirohumaaks (PR) muutub see põld alles 8. aastal ehk 2028. aastal. 

Pindalatoetuste menetlemisel käsitletakse püsirohumaana kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on kindlaks määratud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR) või mis on pärandniit.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Näiteks, kui heintaimede segu on kasvanud aastatel 2021-2026 ning 2027. aastal külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb 2028. aastal maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised:

• kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi),
• muu heintaimede segu,
• liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi),
• liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi),
• muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi),
• valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%),
• punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%), 
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
• valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
• N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas,  aedhernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle  50% ja heintaimed on segus valdavad),
• sööti jäetud maa,
• ristik (50-80% ristikut, teisi heintaimi 20-50%), v.a punane, roosa ja valge ristik.

NB! Ei kehti pärandniitudel!

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa kestvuse.

Juhul kui taotleja kasvatab niisugust monokultuuri, mida ei leidu taotluse kultuuride loetelus (nt timut), peab ta taotlemisel märkima selle täpsustatud kultuuri lahtrisse.

Segu - heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist 
P - põllumaa

Sööti jäetud maa või rohumaariba märkimine ökoalaks peatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2021-2025. Aastal 2026 märgitakse maa taotlusele ökoalana (sööti jäetud maa) ning järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks pärast 2028. aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2029. aasta taotlusel. Samamoodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka turvas- ja erodeeritud mulla kaitse, pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse taotlemine. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse, pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse aluse põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise, st lühiajalise rohumaa vanuse arvestus jätkub.

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pindala ei väheneks. Aastatel 2023-2025 kehtis püsirohumaa säilitamise ja tagasirajamise nõue kõigile taotlejatele.

Püsirohumaa osakaal riigis tervikuna ei tohtinud varasemalt väheneda 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%, kuid alates 2026. aastast on see lävend tõstetud 10% peale. Lisaks ei pea põllumajandustootjad enam püsirohumaa pindala säilitama. Siiski peab arvestama asjaoluga, et kui riigi tasemel jõuab suhtarvu muutus 10% peale, ei ole enam mingis mahus lubatud edaspidi püsirohumaa kasutusotstarvet muuta. Juhul, kui suhtarv on riigi tasemel ületanud 10% piiri, määratakse taotlejatele, kes on püsirohumaa kasutusotstarvet muutnud pindalatoetuste taotluse esitamise tähtpäevale eelnenud 24 kuu jooksul püsirohumaa tagasirajamise kohustus. Taotleja peab püsirohumaa tagasi rajama ja tagasirajatud püsirohumaad taotlusele TARina märkima ainult selles ulatuses, mis on PRIA poolt määratud. Tagasirajatud püsirohumaad tuleb säilitada kuni ta muutub vanuse poolest püsirohumaaks.

Taotlejal on kohustus:

• täita talle määratud ulatuses püsirohumaa tagasirajamise kohustus;
• maakasutuse (TAR, TPR) üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast keskkonnatundliku püsirohumaa või tagasirajatud püsirohumaa säilitamise nõudest;
• märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;
• maa ülevõtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu keskkonnatundliku püsirohumaaga või tagasirajatud püsirohumaaga. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil. Et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2025“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh taotlusel esitatud maakasutus ja kultuur. Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed. Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.

2023. aastal arvutati 2018. aasta andmete alusel püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents). Varasemalt oli kohustus tagada, et püsirohumaa osakaal riigis tervikuna ei väheneks 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%, kuid 2026. aastast on see lävend tõstetud 10% peale.

Iga aasta 15. märtsil võrreldakse eelneva aasta kindlaks tehtud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2018. aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, siis on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 10%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase 24 kuu jooksul olnud ülesharitud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Kui püsirohumaa säilitamise suhtarvu vähenemine peaks riigi tasemel 2026. aastal ületama lubatud 10% piirmäära, võetakse 2027. aastal püsirohumaa tagasirajamise kohustuse määramisel aluseks püsirohumaa ülesharimine 2025.-2026. aastal.

PM – taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa, sh pärandniitude pindalade summa
PR – taotlustel näidatud püsirohumaa, keskkonnatundliku püsirohumaa, tagasirajatud püsirohumaa ja pärandniitude pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:
Suhtarv = PR/PM
Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv - jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa korrigeeritud võrdlussuhtarv on 0,2875 ehk 28,75 %. 

Eesti riik tervikuna on 2025. aastal püsirohumaa säilitamise nõude täitnud.  Seetõttu püsirohumaa üles harimise eest 2026. aastaks uusi tagasirajamise kohustusi ei määratud.

Kuna Eesti riik tervikuna on 2025. aastal täitnud püsirohumaade säilitamise nõude, ei määratud püsirohumaa üles harimise eest 2026. aastaks uusi tagasirajamise kohustusi. 

Tagasirajamise kohustus määrati ainult taotlejatele, kes olid 2024. aasta sügisel või 2025. aastal üles harinud tagasi rajatud püsirohumaa enne selle püsirohumaaks muutumist või pole täitnud neile varem määratud kohustust. Tagasirajatud püsirohumaad tuleb samal kohal säilitada kuni püsirohumaaks muutumiseni kuni 2025. a. lõpuni kehtinud reegli järgi ehk kuni rohumaa vanus on 6 aastat, s.t. säilitada tuleb ka kuuendal aastal.

2025. aasta märtsis saatis PRIA 43 taotlejale otsused püsirohumaa tagasirajamise kohustuse kohta. Kui taotleja ei täida kohustust 2026. aastal, kandub täitmata kohustus edasi 2027. aastasse.

Kohustus püsirohumaa tagasi rajada on ainult neil taotlejatel, kellele see on PRIA otsusega määratud.  Püsirohumaa tagasirajamise kohustus ei lähe teisele taotlejale üle koos maaga ja seda ei saa ka üle anda. Kui tagasirajamise kohustuse saaja on TARi rajanud ja põld liigub järgneval aastal edasi teisele taotlejale, siis on tagasirajamise kohustuse saaja oma kohustuse täitnud. Põllu ülevõtja ei tohi TAR põldu üles harida, sest vastasel korral saab ülevõtja tagasirajamise kohustuse.

2026. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel peab taotleja märkima tagasirajatava püsirohumaa maakasutuseks „TAR“ ehk tagasi rajatud rohumaa ning kultuuriks ühe heintaimede segudest, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, on toodud PRIA kodulehel.

Tagasirajatud püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

• uuesti rajatud rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2025 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa jms. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2026-2031 (2031 kaasa arvatud);
• juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt niikaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2023-2025 ning see märgitakse 2026. aasta taotlusele tagasirajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2028 (2028 kaasa arvatud);
• tagasirajatavaks püsirohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2021-2025;
• sööti jäetud maa.

Aastal 2026 või varem tagasirajatud rohumaad tuleb säilitada püsirohumaaks muutumiseni varem kehtinud püsirohumaa definitsiooni järgi ehk see muutub püsirohumaaks 6 aasta vanuselt.

 Tagasirajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

• maad, mis juba 2025. aastal või varem oli püsirohumaa;
• maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga;
• maad, mis polnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2025;
• pärandniite

Tagasirajatavat püsirohumaad ei saa taotlusel näidata ökoalana. 

Tagasirajatavat (TAR) püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana pindalatoetuste taotlusel põllu maakasutuse TARina märkimise aastast alates.

Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse, pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuse aluse põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise.

Varasematel aastatel tagasi rajatud püsirohumaad tuleb säilitada samal kohal kuni püsirohumaaks muutumiseni. Need maad on PRIA avalikul veebikaardil ning PRIA e-põlluraamatus näha kihil „Tagasirajatud püsirohumaa“. Selliste maade ülesharimine ja sinna muu kultuuri rajamine toob kaasa kõigi toetuste vähendamise, millele tingimuslikkus kohaldub.

PRIA avalikul veebikaardil ning PRIA e-põlluraamatus on näha aastaarvu, milleni tuleb tagasirajatud püsirohumaad antud kohas säilitada. Aastaarvu nägemiseks peab kiht „Tagasirajatud püsirohumaa“ olema sisse lülitatud ja ühtlasi peab see olema ka kõige pealmine nähtav kiht, st tema peal olevad kihid tuleb välja lülitada. Aastaarvu nägemiseks tuleb veebikaardil vajutada kursoriga objektile ning e-PRIAs liigutada kursor objekti kohale. Säilitamise aasta tähendab, et taotleja peab rohumaa sellel kohal säilitama ja taotlusele märkima maakasutuse tüübiks „TAR“ kuni vastava aasta lõpuni. Aastaarv tuleneb otseselt rohumaa vanusest, mitte sellest, millal maa esimest korda taotlusel TARiks märgiti.

Tabel, mille alusel on määratud TARina säilitamise aasta:

Taotleja peab püsirohumaa tagasi rajama ja tagasirajatud püsirohumaad taotlusele TARina märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TARina märkida vaid kuni 0,30 ha. 

Kui taotlejale on määratud 2026. aastaks püsirohumaa tagasirajamise kohustus ja ta seda ei täida või harib üles juba varem tagasirajatud püsirohumaa, vähendatakse toetusi tingimuslikkuse kontrollsüsteemi alusel. Toetuse vähendamise täpsem info on toodud PRIA kodulehel.

Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld või mis on pärandniit või inventeeritud väärtuslik püsirohumaa.

Info keskkonnatundlikest püsirohumaadest on leitav PRIA avalikult veebikaardilt, kiht „Keskkonnatundlik püsirohumaa“.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi koostab PRIA. Alusmaterjalidena kasutatakse Maaelu Teadmuskeskusest saadud turvasmulla kihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi - Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on nendes kohtades, kus on samal kohal turvasmuld ning NATURA 2000 ala. Samuti on keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid kohtades, kus pärandniit asub NATURA 2000alal. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekib siis, kui on samal kohal veel ka püsirohumaa.

Keskkonnatundlikel püsirohumaadel ei ole lubatud maa kasutusotstarvet muuta ega neid alasid üles künda. Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist.

Selliste püsirohumaade uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIAt eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, s.t mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil. Pärandniitu ega inventeeritud väärtuslikku püsirohumaad ei ole lubatud uuendada ka pealtkülvi teel.

Keskkonnatundlike püsirohumaade tagasirajamise kohustus pannakse taotlejale, kes on nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet muutnud või need täielikult või osaliselt üles kündnud. PRIA teavitab taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva. 

Juhul kui taotleja on 2026. aastal tagasirajatud püsirohumaa või keskkonnatundliku püsirohumaa või 2025. aasta sügisel püsirohumaa, tagasirajatud püsirohumaa või keskkonnatundliku püsirohumaa üles harinud ja rajanud sinna muu kultuuri, arvestatakse rikkumist tingimuslikkuse reeglite järgi. 

Rikkumise toimumise ajaks loetakse maa kasutusotstarbe muutmise aega ehk aeg, millal rajati püsirohumaast erinev kultuur. Seega 2025. sügisel rajatud kultuuride puhul arvestatakse rikkumise toimumise ajaks 2025. aastat. Kui püsirohumaast erinev kultuur rajati 2026. aastal, loetakse rikkumise aastaks 2026.

Rikkumist hinnatakse vastavalt hindamismaatriksile lähtuvalt tõsidusest, ulatusest ja püsivusest. Olenevalt punktide arvust võidakse kõiki tingimuslikkuse süsteemi kuuluvaid toetusi vähendada kas 1%, 3% või 5%.

Nõude korduva rikkumise puhul on toetuste vähendus 10%. Korduvalt korduva või tahtliku rikkumise korral võib vähendus olla 15-100%.

Korduvaks loetakse rikkumist, kui see on tuvastatud kahel korral üksteisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul. Kui sama rikkumine toimub juba kolmandat korda, siis loetakse seda tahtlikuks rikkumiseks.

Täpsemat infot tingimuslikkuse kohta loe PRIA kodulehelt.

Hindamismaatriksi püsirohumaa ülesharimise rikkumise hindamiseks leiad siit.