Püsirohumaade säilitamine

Püsirohumaade säilitamine, sh keskkonnatundlikud püsirohumaad

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega aastal 2020 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks püsirohumaa (PR) sellistele maadele, kus kasvab praegu ja on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2015-2020 või ka kauem.

Pindalatoetuste menetlemisel käsitletakse püsirohumaana kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). Samuti käsitletakse püsirohumaana neid maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud kas PR, TAR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest ning kus on ka jooksval aastal heintaimede segu.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2020 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised:

  • kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi),
  • muu heintaimede segu,
  • liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi),
  • liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi),
  • muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi),
  • valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%),
  • punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),     
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas,  aedhernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle  50% ja heintaimed on segus valdavad),
  • sööti jäetud maa.

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa kestvuse.

Juhul kui taotleja kasvatab niisugust monokultuuri, mida ei leidu taotluse kultuuride loetelus (nt timut), peab ta taotlemisel märkima selle täpsustatud kultuuri lahtrisse.

Näiteid rohumaa vanuse ja 2020. aastal õige maakasutuse märkimise kohta

2015

2016

2017

2018

2019

2020

Maakasutus 2020

segu

segu

segu

segu

segu

segu

PR

heintaimede monokultuur

segu

segu

segu

segu

segu

P

segu

segu

segu

segu

segu

teravili

P

segu

segu

segu

mustkesa

segu

segu

P

segu

segu

teravili allakülviga

segu

segu

segu

P

Segu - heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad

P - põllukultuurid

PR – püsirohumaa

Kui heintaimede segu on samal kohal kasvanud vähem kui 5 aastat, võib vastavat maad taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Harimispraktikana maa kesas hoidmise näitamine või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põllu märkimine ökoalaks peatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2016-2019. Aastal 2020 märgitakse maa taotlusele harimispraktikana (kesa). Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks peale 2021. aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2022. aasta taotlusel. Samamoodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse ning piirkondliku veekaitse toetuse taotlemine.  Piirkondliku mullakaitse ja piirkondliku veekaitse toetuse aluse põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise, st  lühiajalise rohumaa vanuse arvestus jätkub.

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks.

Taotlejal on kohustus:

  • säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. See tähendab, et püsirohumaa tuleb säilitada samas kohas. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;
  • maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasirajamise kohustusest;
  • märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;
  • maa ülevõtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/. Et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2019“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh taotlusel esitatud maakasutus ja kultuur. Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed. Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.

Püsirohumaade ning tagasirajatud püsirohumaade säilitamisest ja tagasirajamisest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning 2015.a väiketootjate kavaga liitunud taotlejad. Mahetootjana käsitletakse taotlejaid, kellel on olemas Põllumajandusameti tunnustus ning kes on oma pindalatoetuste taotlusel näidanud mahemaa kasutamist. Mahetootja, kelle kasutuses on ka mahetunnustamata maad, ei ole püsirohumaa säilitamisest ja tagasirajamisest mahetunnustatud maal vabastatud juhul, kui ta on teinud taotlusele märke, et täidab rohestamise nõudeid kogu oma põllumajandusmaal.

Need taotlejad märgivad varem tagasirajatud püsirohumaa puhul (näiteks maa ülevõtmisel või mahetunnustuse saamisel) maakasutuse tüübi vastavalt rohumaa tegelikule vanusele, seega kas P või PR. Maakasutuse tüüpi TAR märgivad ainult need taotlejad, kellele kohalduvad rohestamise nõuded ja kes peavad püsirohumaad tagasi rajama või säilitama juba varem tagasirajatud püsirohumaa.

Aastal 2015 arvutati 2012. ja 2015. aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. detsembril võrreldakse vastava aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2015. a kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, siis on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul ülesharitud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa summaarsed pindalad (ha) ja suhtarv aastal 2019

Aasta

PR

PM

Suhtarv

Suhtarvu muutuse %

2019

182 014,91

746 810,71

0,2437

4,9

PM - taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa

PRtaotlustel näidatud püsirohumaa, keskkonnatundliku püsirohumaa ja tagasirajatud püsirohumaa  pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:

Suhtarv = PR/PM

Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv - jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

 

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa korrigeeritud võrdlussuhtarv on 0,2563 ehk 25,63 %. See näitaja on arvutatud 2012, 2015 ja 2019. aasta andmete alusel.

2019. aasta andmetes ning võrdlussuhtarvu andmetes ei kajastu mahetootjate mahetunnustatud maa ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejate maa.

Seega Eesti riik tervikuna on 2019. aastal püsirohumaa säilitamise nõude täitnud, mistõttu 2020. aastaks uusi tagasirajamise kohustusi ei määrata. Küll aga tuleb püsirohumaa rajada tagasi ulatuses, mis 2019. a rajamata jäi ning säilitada juba varem tagasi rajatud püsirohumaad samal kohal.

Muus osas kehtib püsirohumaade säilitamine 2020. aastal tavapärase kohustusena ehk püsirohumaad on vaja säilitada, kuid selle ülesharimine ei too kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (rohestamise) toetuse vähendamist. Kuna 2019. aastal oli suhtarvu vähenemine lubatud piirile väga lähedal, siis püsirohumaade edasine ülesharimine võib väga suure tõenäosusega tuua kaasa tagasirajamise kohustuse 2021. aastaks. Seega soovitame püsirohumaid mitte üles harida.

PRIA peadirektori käskkiri püsirohumaa suhtarvu vähenemise kohta alla 5 %

2019. aasta sügisel ülesharitud püsirohumaa, kuhu on külvatud talivili, toob kaasa 2020. a rohestamise toetuse vähendamise, kuna maa hariti üles ajal, kui kehtis täielik ülesharimise keeld.

Juhul kui 2020. aasta lõpus on tarvis määrata tagasirajamise kohustusi, lahutatakse iga taotleja puhul käesoleval (2020) aastal püsirohumaast üles haritud maa pindalast maha asendatud püsirohumaa pindala. Arvuline näide: taotlejal on käesoleval aastal üles haritud püsirohumaad 10 ha ja püsirohumaaks muutuvat maad 6 ha. Tagasirajamise kohustuse arvestusse läheb sel juhul 10-6=4 ha.

Eelneval, s.o 2019. aastal püsirohumaast üles haritud maad asendada ei saa, sest 2019. a kehtis täielik püsirohumaa ülesharimise keeld.

Tänavuste pindalatoetuste taotluste esialgsetel andmetel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. a kehtestatud võrdlussuhtarvuga 5,8%. Lubatud vähenemise piirmäär on aga 5%.

Lõplik suhtarvu vähenemine selgub pärast taotluste kontrolli ehk hiljemalt 15. detsembriks. Suure tõenäosusega jääb see üle 5%, mis tooks kaasa püsirohumaade tagasirajamise kohustuse 2021. aastaks. 

Palume arvestada oma põllumajanduslike tööde planeerimisel ja teostamisel, et edasine püsirohumaa ülesharimine võib tuua kaasa püsirohumaa tagasirajamise kohustuse.

Sel sügisel ülesharitud püsirohumaa mõjutab 2021. aasta püsirohumaa suhtarvu ja sellest tulenevat võimalikku tagasirajamise kohustust 2022. aastaks.

Püsirohumaa säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad. 

Aastaks 2020 uusi tagasirajamise kohustusi ei määratud. Taotlejad, kes olid 2019. aastal üles harinud varem tagasi rajatud püsirohumaa, said 2019. aasta detsembris otsuse samas ulatuses püsirohumaa tagasirajamise kohustuse kohta.

Tagasirajatavaks püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

  • uuesti rajatud rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2019 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2020-2025 (2025 kaasa arvatud);
  • juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt niikaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2016-2019 ning see märgitakse 2020. a taotlusele tagasirajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2021 (2021 kaasa arvatud);
  • tagasirajatavaks püsirohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2015-2019 ja mis 2020. aastal muutub püsirohumaaks;
  • sööti jäetud maa.

 Tagasirajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

  • maad, mis juba 2019. aastal või varem oli püsirohumaa;
  • maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga;
  • maad, mis polnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2019.
  • Tagasirajatavat püsirohumaad ei saa ökoalade nõude täitmiseks näidata taotlusel harimispraktikana kas maa kesas hoidmisena või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põlluna. Juhul kui sööti jäetud maad või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põldu näidatakse harimispraktikana ökoalade nõude täitmiseks, ei saa seda märkida tagasirajatavaks püsirohumaaks.

Tagasirajatavat (TAR) püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel põllu maakasutuse TARina märkimise aastast alates.

Kui keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustusega maa märgitakse tagasirajatavaks püsirohumaaks, siis KSM kohustus selle maa kohta katkeb ja eelnevalt makstud toetus küsitakse tagasi. Erandiks on piirkondlik mullakaitse toetus ja  piirkondlik veekaitse toetus, mida saab taotleda ka tagasirajatavale püsirohumaale. Piirkondliku mullakaitse ja piirkondliku veekaitse toetuse alusel põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise.

  • Taotlejad, kes 2019. aastal ei rajanud püsirohumaad tagasi kogu kohustuse ulatuses, peavad 2020. a tagasi rajama püsirohumaa ulatuses, mis 2019. a rajamata jäi. Näide: 2019. a pidi taotleja tagasi rajama 10 ha, tegelikult rajas 6 ha. 2020. aastal peab ta rajama 4 ha. Tagasi rajamata jätmine koob kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (rohestamise) toetuse vähenduse.
  • Kui maa, mille alusel tagasirajamise kohustus määrati, läheb üle teisele taotlejale, läheb talle üle ka kohustus rohumaa vastavas ulatuses tagasi rajada.
  • e-PRIAs ja PRIA veebikaardil on põllumassiivide andmetes kajastatud tagasirajatava püsirohumaa pindala. Taotleja peab 2020. aastal rajama püsirohumaad tagasi oma 2020. a taotlusel olevate põllumassiivide tagasirajatava püsirohumaa pindalade summa ulatuses, mis ongi tema püsirohumaa tagasirajamise kohustus 2020. aastaks. Püsirohumaad ei pea rajama samadele massiividele, millel on tagasirajatava püsirohumaa pindala. 
  • Varasematel aastatel tagasi rajatud püsirohumaad tuleb säilitada samal kohal kuni püsirohumaaks muutumiseni. Selliste maade ülesharimine ja sinna muu kultuuri rajamine toob kaasa rohestamise toetuse vähenduse. Alates 2019. aastast on võimalik PRIA avalikul veebikaardil ning e-PRIA "Minu põllud" teenuses näha aastaarvu, milleni tuleb tagasirajatud püsirohumaad antud kohas säilitada. Aastaarvu nägemiseks peab kiht "Tagasirajatud püsirohumaa" olema sisse lülitatud ja ühtlasi peab see olema ka kõige pealmine nähtav kiht, s.t tema peal olevad kihid tuleb välja lülitada. Veebikaardil ilmub säilitamise aastaarv nähtavale siis, kui kursoriga objektile vajutada; e-PRIA "Minu põllud" teenuses tuleb kursorit hoida objekti kohal. Säilitamise aasta tähendab, et taotleja peab rohumaa sellel kohal säilitama ja taotlusele maakasutuse tüübiks märkima TAR kuni vastava aastani ja ka vastaval aastal. Aastaarv tuleneb otseselt rohumaa vanusest, mitte sellest, millal maa esimest korda taotlusel TARiks märgiti. Tabel, mille alusel on määratud TARina säilitamise aasta:

Rohumaa vanus 2019. aastal

 Säilitada TARina kuni n aastani (kaasa arvatud)

 5

 2020

 4

 2021

 3

 2022

 2

 2023

1

 2024

  • Taotleja peab püsirohumaa tagasi rajama ja tagasirajatud püsirohumaad taotlusele TARina märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TARina märkida vaid kuni 0,30 ha. 

Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustusi on võimalik näha PRIA avalikul veebikaardil, kui vajutada põllumassiivi andmete juures „Trüki pdf“.  Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse andmed on 2020. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamise ajal nähtavad ka e-PRIA "Minu põllud" teenuses.  Samuti on kohustuste info olemas tabelis Püsirohumaa tagasi rajamise kohustus põllumassiivide lõikes.

Lisaks püsirohumaade säilitamise nõudele on alates 2015. a sätestatud kohustus keskkonnatundlike püsirohumaade (TPR) säilitamiseks. Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld.

Info keskkonnatundlikest püsirohumaadest on leitav PRIA avalikult veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/, kiht „Keskkonnatundlik püsirohumaa“.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi koostab PRIA. Alusmaterjalidena kasutatakse Põllumajandusuuringute Keskusest saadud turvasmulla kihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi - Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on nendes kohtades, kus on samal kohal turvasmuld ning NATURA 2000 ala. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekib siis, kui on samal kohal veel ka püsirohumaa.

Keskkonnatundlikel püsirohumaadel ei ole lubatud maa kasutusotstarvet muuta ega neid alasid üles künda. Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist.

Selliste püsirohumaade uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIAt eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, s.t mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil.

Keskkonnatundlike püsirohumaade tagasirajamise kohustus pannakse taotlejale, kes on nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet muutnud või need täielikult või osaliselt üles kündnud. PRIA teavitab taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 42 kohaselt ei või see kuupäev olla hilisem järgmise aasta ÜPT taotluse esitamise tähtpäevast.

Taotlejatel, kellele kehtivad kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (rohestamise) nõuded, vähendatakse rohestamise toetust vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640/2014  järgmistel juhtudel:

  • taotleja ei ole täitnud püsirohumaa tagasirajamise kohustust;
  • taotleja on üles harinud varem tagasirajatud püsirohumaa;
  • taotleja on üles harinud püsirohumaa ajal, kui kehtis püsirohumaa ülesharimise keeld;
  • taotleja on üles harinud keskkonnatundliku püsirohumaa.

Lisaks kohaldub alates 2017. aastast rohestamise nõuete rikkumise eest täiendav halduskaristus, kui rohestamise nõuete rikkumise alune pind kokku on suurem kui 2 hektarit või rohkem kui 3 protsenti ühtse pindalatoetuse (ÜPT) kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

1. Kui pindade erinevus on üle 3% või üle 2ha, kuid  mitte üle 20% suurem ÜPT kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

Rohestamise toetust vähendatakse rohestamise nõuete rikkumise aluse pinna kahekordse vahe võrra, mis enne vähendamist jagatakse 4-ga. Täiendav halduskaristus ei tohi ületada 25%. 

2. Kui pindade erinevus on üle 20% suurem ÜPT kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga.

3. Kui pindade erinevus on üle 50% suurem ÜPT kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

3.1 Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga.

3.2 Lisaks rakendatakse taotlejale lisakaristust summas, mis vastab rohestamise nõuete rikkumisega pinnale, kuid see jagatakse enne lisakaristuse rakendamist 4-ga.  

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil 737 7679 või aadressil maa [at] pria [dot] ee.