Püsirohumaade säilitamine

Püsirohumaade säilitamine, sh keskkonnatundlikud püsirohumaad

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega aastal 2021 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks püsirohumaa (PR) sellistele maadele, kus kasvab praegu ja on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2016-2020 või ka kauem.

Pindalatoetuste menetlemisel käsitletakse püsirohumaana kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). Samuti käsitletakse püsirohumaana neid maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud kas PR, TAR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest ning kus on ka jooksval aastal heintaimede segu.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2021 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised:

  • kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi),
  • muu heintaimede segu,
  • liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi),
  • liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi),
  • muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi),
  • valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%),
  • punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),     
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas,  aedhernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle  50% ja heintaimed on segus valdavad),
  • sööti jäetud maa.

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa kestvuse.

Juhul kui taotleja kasvatab niisugust monokultuuri, mida ei leidu taotluse kultuuride loetelus (nt timut), peab ta taotlemisel märkima selle täpsustatud kultuuri lahtrisse.

Näiteid rohumaa vanuse ja 2021. aastal õige maakasutuse märkimise kohta

2016

2017

2018

2019

2020

2021

Maakasutus 2021

segu

segu

segu

segu

segu

segu

PR

heintaimede monokultuur

segu

segu

segu

segu

segu

P

segu

segu

segu

segu

segu

teravili

P

segu

segu

segu

mustkesa

segu

segu

P

segu

segu

teravili allakülviga

segu

segu

segu

P

Segu - heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad

P - põllukultuurid

PR – püsirohumaa

Kui heintaimede segu on samal kohal kasvanud vähem kui 5 aastat, võib vastavat maad taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Harimispraktikana maa kesas hoidmise näitamine või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põllu märkimine ökoalaks peatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2017-2020. Aastal 2021 märgitakse maa taotlusele harimispraktikana (kesa). Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks peale 2022. aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2023. aasta taotlusel. Samamoodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse ning piirkondliku veekaitse toetuse taotlemine.  Piirkondliku mullakaitse ja piirkondliku veekaitse toetuse aluse põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise, st  lühiajalise rohumaa vanuse arvestus jätkub.

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks.

Taotlejal on kohustus:

  • säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. See tähendab, et püsirohumaa tuleb säilitada samas kohas. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;
  • maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasirajamise kohustusest;
  • märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;
  • maa ülevõtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/. Et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2020“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh taotlusel esitatud maakasutus ja kultuur. Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed. Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.

Püsirohumaade ning tagasirajatud püsirohumaade säilitamisest ja tagasirajamisest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning 2015. aastal väiketootjate kavaga liitunud taotlejad. Mahetootjana käsitletakse taotlejaid, kellel on olemas Põllumajandus- ja Toiduameti    tunnustus ning kes on oma pindalatoetuste taotlusel näidanud mahemaa kasutamist. Mahetootja, kelle kasutuses on ka mahetunnustamata maad, ei ole püsirohumaa säilitamisest ja tagasirajamisest mahetunnustatud maal vabastatud juhul, kui ta on teinud taotlusele märke, et täidab rohestamise nõudeid kogu oma põllumajandusmaal.

Need taotlejad märgivad varem tagasirajatud püsirohumaa puhul (näiteks maa ülevõtmisel või mahetunnustuse saamisel) maakasutuse tüübi vastavalt rohumaa tegelikule vanusele, seega kas P või PR. Maakasutuse tüüpi TAR märgivad ainult need taotlejad, kellele kohalduvad rohestamise nõuded ja kes peavad püsirohumaad tagasi rajama või säilitama juba varem tagasirajatud püsirohumaa.

Püsirohumaade ning tagasirajatud püsirohumaade säilitamisest ja tagasirajamisest vabastus tähendab, et püsirohumaa ja tagasirajatud püsirohumaa üles harimine ei too kaasa rohestamise toetuse vähendamist ega tagasirajamise kohustust. Tagasirajamise kohustust ei teki sellisel juhul ka üles haritud maa järgmistele kasutajatele, kui nad rohestamise nõudeid täitma peavad. Kui maaga on seotud juba varasem täitmata tagasirajamise kohustus, siis ei rakendu see küll rohestamise nõuete täitmisest vabastatud taotlejatele, kuid jääb alles ja rakendub maa järgmistele kasutajatele, kui nad rohestamise nõudeid täitma peavad.

Aastal 2015 arvutati 2012. ja 2015. aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. detsembril võrreldakse vastava aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2015. aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, siis on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul ülesharitud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa summaarsed pindalad (ha) ja suhtarv aastal 2020

Aasta

PR

PM

Suhtarv

Suhtarvu muutuse %

2020

180 888,14

750 124,19

0,2411

5,93

PM - taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa

PRtaotlustel näidatud püsirohumaa, keskkonnatundliku püsirohumaa ja tagasirajatud püsirohumaa  pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:

Suhtarv = PR/PM

Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv - jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

 

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa korrigeeritud võrdlussuhtarv on 0,2563 ehk 25,63 %. See näitaja on arvutatud 2012., 2015. ja 2019. aasta andmete alusel.

2020. aasta andmetes ning võrdlussuhtarvu andmetes ei kajastu mahetootjate mahetunnustatud maa ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejate maa.

Eesti riik tervikuna ei ole 2020. aastal püsirohumaa säilitamise nõuet täitnud. Seetõttu määratakse püsirohumaa tagasirajamise kohustused ning kehtestatakse täielik püsirohumaade üles harimise keeld taotlejatele, kellele kohalduvad rohestamise nõuded. Püsirohumaade edasine ülesharimine võib suure tõenäosusega tuua kaasa tagasirajamise kohustuse määramise ka 2021. aasta lõpus.

PRIA peadirektori käskkiri püsirohumaa suhtarvu vähenemise kohta üle 5 %

2020. aasta sügisel ülesharitud püsirohumaa, kuhu on külvatud talivili, ei too 2021. aasta rohestamise toetuse vähendamist, kuna maa hariti üles ajal, kui üles harimine oli lubatud.

2020. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse kindlakstehtud andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 5%.

Seetõttu määratakse taotlejatele, kelle kasutuses 2020. aastal oli maa,  millel olnud püsirohumaa oli üles haritud 2020. või 2019. aastal, kohustus püsirohumaa teatud ulatuses taastada.

Taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus arvutatakse järgnevalt:

X=a*(b/c)+t, kus

X - taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus

a - taotleja kasutuses olev maa, mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul ehk maa, kus 2020. või 2019. aastal kasvas rohumaa järgnevust katkestav kultuur (nt teravili, mustkesa, heintaimede monokultuur jms) ja kus 2019. või 2018. aastal oli püsirohumaa.  2020. aastal püsirohumaast üles haritud maa pindalast lahutatakse  maha asendatud püsirohumaa pindala. Arvuline näide: taotlejal on käesoleval aastal üles haritud püsirohumaad 10 ha ja püsirohumaaks muutuvat maad 6 ha. Tagasirajamise kohustuse arvestusse läheb sel juhul a=10-6=4 ha.

Eelneval, s.o 2019. aastal püsirohumaast üles haritud maad (s.h 2019 külvatud taliviljad) asendada ei saa, sest 2019. aastal kehtis täielik püsirohumaa ülesharimise keeld;

b - kogu Eesti lõikes tagasirajatav püsirohumaa pindala, st pindala, mida on tarvis tagasi rajada;

c- kogu Eesti maa, mis muudeti püsirohumaast või püsikarjamaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta (2019 või  2020) jooksul;

b/c - koefitsient, mis näitab kui suur osa viimase kahe aasta jooksul üles haritud püsirohumaast tuleb tagasi rajada;

t - taotleja kasutuses olev maa, mis muudeti tagasirajatud püsirohumaast muu kasutusega maaks 2020. aastal ehk maa, kus 2020. aastal kasvas rohumaa järgnevust katkestav kultuur (nt teravili, mustkesa, heintaimede monokultuur jms) ja kus 2019. aastal oli tagasirajatud püsirohumaa.

Püsirohumaa tagasirajamise otsuse sisu

2020. aasta detsembris saatis PRIA otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohustuse kohta kokku 570 taotlejale.

Otsuses on välja toodud taotleja kasutuses olevate selliste põllumassiivide nimekiri, millel asub maa, mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta (2019 või 2020) jooksul, samuti sellise maa pindala igal massiivil eraldi. Lisaks on igal põllumassiivil välja toodud tagasirajamisele kuuluv pindala. Püsirohumaad ei pea tagasi rajama samale kohale, kus see üles hariti. Selle võib rajada ka niisugusele põllule, kus on kogu aeg kasvatatud põllukultuure ja kus varem püsirohumaad pole olnud.  Oluline on jälgida, et taotleja rajaks kokkuvõttes sama palju püsirohumaad, kui on teatises nõutav tagasirajatav pindala kokku. Iga põllumassiivi kohta välja toodud tagasirajatava püsirohumaa pindala näitab seda, et kui 2021. aastal peaks mõni põllumassiiv minema uue taotleja kasutusse, siis lisandub uue taotleja jaoks tagasirajatavale püsirohumaa pindalale vastava põllumassiivi tagasirajatav püsirohumaa pindala. Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse andmed on leitavad PRIA avalikul veebikaardil  https://kls.pria.ee/kaart/  ja 2021. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamise ajal nähtavad ka e-PRIA „Minu põllud“ teenuses.

Tagasirajamise kohustust ei ole mahetootjatel mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejatel.

2021. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel peab taotleja märkima tagasirajatava püsirohumaa maakasutuseks „TAR“ ehk tagasi rajatav püsirohumaa ning kultuuriks ühe heintaimede segudest, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, on toodud käesoleva lehekülje alguses punktis „Püsirohumaa mõiste ja rohumaa vanuse arvestamine“ 

Tagasirajatavaks püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

  • uuesti rajatud rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2020 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa jms. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2021-2026 (2026 kaasa arvatud);
  • juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt niikaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2018-2020 ning see märgitakse 2021. aasta taotlusele tagasirajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2023 (2023 kaasa arvatud);
  • tagasirajatavaks püsirohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2016-2020 ja mis 2021. aastal muutub püsirohumaaks;
  • sööti jäetud maa.

 Tagasirajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

  • maad, mis juba 2020. aastal või varem oli püsirohumaa;
  • maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga;
  • maad, mis polnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2020;
  • mahetunnustamisele minevat lühiajalist rohumaad juhul, kui taotleja ei tee taotlusele märget, et täidab rohestamise nõudeid kogu oma põllumajandusmaal.

Tagasirajatavat püsirohumaad ei saa taotlusel näidata harimispraktikana ega lämmastikku siduva kultuurina ökoalade nõude täitmiseks. Juhul kui sööti jäetud maad või heintaimede seguga põldu näidatakse harimispraktikana ökoalade nõude täitmiseks või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põld märgitakse ökoalaks, siis ei saa seda märkida tagasirajatavaks püsirohumaaks.

Tagasirajatavat (TAR) püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel põllu maakasutuse TARina märkimise aastast alates.

Kui keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustusega maa märgitakse tagasirajatavaks püsirohumaaks, siis KSM kohustus selle maa kohta katkeb ja eelnevalt makstud toetus küsitakse tagasi. Erandiks on piirkondlik mullakaitse toetus ja  piirkondlik veekaitse toetus, mida saab taotleda ka tagasirajatavale püsirohumaale. Piirkondliku mullakaitse ja piirkondliku veekaitse toetuse alusel põllu tagasirajatavaks püsirohumaaks märkimine katkestab nende toetuste raames toimuva lühiajalise rohumaa vanuse lugemise peatumise.

Kui taotlejale on määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus 2021. aastaks ning taotleja seda ei täida, vähendatakse tema kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (nn rohestamise) toetust vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640/2014

Lisaks tuleb silmas pidada, et alates 2021. aastast pole lubatud üles harida enam mitte mingis ulatuses olemasolevaid püsirohumaid. Keeld kehtib kõigi taotlejate kohta, kellele kohalduvad rohestamise nõuded. Püsirohumaade ülesharimine 2021. aastal toob kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamise.

Toetuse vähendamise täpsem info on toodud käesoleva lehe alapunktis „Toetuste vähendamine püsirohumaa nõude rikkumisel“.

2021. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel võivad seoses püsirohumaa tagasirajamise kohustusega tekkida järgmised olukorrad:

  • taotleja on saanud 2020. aasta lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Taotleja kasutab 2021. aastal samu maid, mis on toodud otsuses, s.t ei anna ühtegi neist kellelegi üle ega võta ka teistelt taotlejatelt maid üle. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada otsuses toodud pindala ulatuses;
  • taotleja on saanud 2020. aasta lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Taotleja võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on välja toodud mõnele teisele taotlejale 2020. aasta lõpus saadetud TAR otsuses. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada lisaks teatises toodud pindalale ka üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses;
  • taotleja on saanud 2020. aasta lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Mõni TAR otsuses toodud põllumassiiv ei ole 2021. aastal enam selle taotleja kasutuses. Niisugusel juhul väheneb tagasirajamise kohustus vastavate põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse võrra;
  • taotleja ei ole saanud 2020. aasta lõpus otsust püsirohumaa tagasirajamise kohta. Ta võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on toodud mõnele teisele taotlejale 2020. aasta lõpus saadetud TAR otsuses. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses;
  • lisaks eelpool nimetatud juhtumitele võib taotleja kasutuses 2021. aastal olla maid, millega on seotud 2016., 2018. või 2019. aasta lõpus määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, kuid mis on 2017.-2020. aastatel täitmata jäänud. Sellisel juhul lisandub ka see kohustus antud taotleja kohustusele.

Varasematel aastatel tagasi rajatud püsirohumaad tuleb säilitada samal kohal kuni püsirohumaaks muutumiseni. Selliste maade ülesharimine ja sinna muu kultuuri rajamine toob kaasa rohestamise toetuse vähenduse. Alates 2019. aastast on võimalik PRIA avalikul veebikaardil ning e-PRIA "Minu põllud" teenuses näha aastaarvu, milleni tuleb tagasirajatud püsirohumaad antud kohas säilitada. Aastaarvu nägemiseks peab kiht "Tagasirajatud püsirohumaa" olema sisse lülitatud ja ühtlasi peab see olema ka kõige pealmine nähtav kiht, s.t tema peal olevad kihid tuleb välja lülitada. Veebikaardil ilmub säilitamise aastaarv nähtavale siis, kui kursoriga objektile vajutada; e-PRIA "Minu põllud" teenuses tuleb kursorit hoida objekti kohal. Säilitamise aasta tähendab, et taotleja peab rohumaa sellel kohal säilitama ja taotlusele maakasutuse tüübiks märkima TAR kuni vastava aastani ja ka vastaval aastal. Aastaarv tuleneb otseselt rohumaa vanusest, mitte sellest, millal maa esimest korda taotlusel TARiks märgiti.

Tabel, mille alusel on määratud TARina säilitamise aasta:

Rohumaa vanus 2020. aastal

 Säilitada TARina kuni n aastani (kaasa arvatud)

 5

 2021

 4

 2022

 3

 2023

 2

 2024

1

 2025

Taotleja peab püsirohumaa tagasi rajama ja tagasirajatud püsirohumaad taotlusele TARina märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TARina märkida vaid kuni 0,30 ha. 

Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustusi on võimalik näha PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/

Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse andmed on 2021. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamise ajal nähtavad ka e-PRIA "Minu põllud" teenuses.

 

Lisaks püsirohumaade säilitamise nõudele on alates 2015. aastast sätestatud kohustus keskkonnatundlike püsirohumaade (TPR) säilitamiseks. Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld.

Info keskkonnatundlikest püsirohumaadest on leitav PRIA avalikult veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/, kiht „Keskkonnatundlik püsirohumaa“.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi koostab PRIA. Alusmaterjalidena kasutatakse Põllumajandusuuringute Keskusest saadud turvasmulla kihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi - Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on nendes kohtades, kus on samal kohal turvasmuld ning NATURA 2000 ala. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekib siis, kui on samal kohal veel ka püsirohumaa.

Keskkonnatundlikel püsirohumaadel ei ole lubatud maa kasutusotstarvet muuta ega neid alasid üles künda. Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist.

Selliste püsirohumaade uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIAt eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, s.t mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil.

Keskkonnatundlike püsirohumaade tagasirajamise kohustus pannakse taotlejale, kes on nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet muutnud või need täielikult või osaliselt üles kündnud. PRIA teavitab taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 42 kohaselt ei või see kuupäev olla hilisem järgmise aasta ÜPT taotluse esitamise tähtpäevast.

Taotlejatel, kellele kehtivad kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (rohestamise) nõuded, vähendatakse rohestamise toetust vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640/2014  järgmistel juhtudel:

  • taotleja ei ole täitnud püsirohumaa tagasirajamise kohustust;
  • taotleja on üles harinud varem tagasirajatud püsirohumaa;
  • taotleja on üles harinud püsirohumaa ajal, kui kehtis püsirohumaa ülesharimise keeld;
  • taotleja on üles harinud keskkonnatundliku püsirohumaa.

Lisaks kohaldub alates 2017. aastast rohestamise nõuete rikkumise eest täiendav halduskaristus, kui rohestamise nõuete rikkumise alune pind kokku on suurem kui 2 hektarit või rohkem kui 3 protsenti ühtse pindalatoetuse (ÜPT) kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

1. Kui pindade erinevus on üle 3% või üle 2ha, kuid  mitte üle 20% suurem ÜPT kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

Rohestamise toetust vähendatakse rohestamise nõuete rikkumise aluse pinna kahekordse vahe võrra, mis enne vähendamist jagatakse 4-ga. Täiendav halduskaristus ei tohi ületada 25%. 

2. Kui pindade erinevus on üle 20% suurem ÜPT kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga.

3. Kui pindade erinevus on üle 50% suurem ÜPT kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

3.1 Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga.

3.2 Lisaks rakendatakse taotlejale lisakaristust summas, mis vastab rohestamise nõuete rikkumisega pinnale, kuid see jagatakse enne lisakaristuse rakendamist 4-ga.  

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil 737 7679 või aadressil maa [at] pria [dot] ee.