Kriitiliselt oluliste mikroobivastaste ravimite kasutus loomadel eelmisel aastal vähenes

Põllumajandus- ja Toiduameti 2024. aasta mikroobivastaste ravimite aruande kohaselt ravimite kasutus küll pisut kasvas, kuid kriitiliselt oluliste antibiootikumide kasutust on piiratud.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Piia Kalamehe sõnul on antibiootikumide seire eesmärgiks jälgida, et ravi käigus kasutatakse antibiootikume vastutustundlikult. „Antibiootikumide tõhususe säilitamiseks ja resistentsuse leviku piiramiseks on oluline eelistada esmavaliku ravimeid. Euroopa Ravimiameti juures tegutsev Antimicrobial Advice Ad Hoc Expert Group (AMEG) on jaganud antibiootikumid nelja kategooriasse (A–D). Esmavaliku ravimid kuuluvad enamasti kategooriasse D, mida tuleks kasutada esimesena, kuna nende kasutamine tekitab väiksema resistentsuse riski. Kriitiliselt olulisi antibiootikume (kategooria B) tuleks kasutada vaid siis, kui antibiootikumitundlikkuse uuring seda põhjendab. Veterinaararstid aitavad vastutustundliku valikuga hoida antibiootikumid tõhusatena nii loomade kui ka inimeste ravis,“ selgitas Kalamees. 

2024. aastal kasutati veistel, sigadel ja kanadel kokku ligi 4071 kg mikroobivastaseid ravimeid, mis on 3% ehk 111 kg võrra rohkem kui 2023. aastal. 2024. aastal kasutati sigade raviks ligikaudu 2798 kg mikroobivastaseid ravimeid, keskmine kasutus oli 41,4 mg ühe kg loomse biomassi kohta (umbes 3 mg rohkem kui 2023. aastal). Veistel vähenes kasutatud kogus 13% võrra, ehk 1272 kg-ni ning keskmine kasutus oli ligikaudu 10 mg/kg (umbes 2 mg vähem kui aasta varem). Üleriigiline keskmine kasutus kõigi liikide peale kokku oli 16,1 mg/kg loomse biomassi kohta.

Väga oluline on, et kriitiliselt oluliste mikroobivastaste ravimite kasutus vähenes. 2024. aastal kahanes nende kogus ligi 9% võrra, võrreldes eelneva aastaga. Mõlemal aastal olid kõige laialdasemalt kasutuses kinoloonid (fluorokinoloonid), mille hulk on siiski 2024. aastal 8,3 kg võrra vähenenud,“ lisas Kalamees. 

Hea on tõdeda, et ka andmete esitamine on paranenud. „Andmed esitas 150 veterinaararsti ning ravitud tegevuskohtade arv kasvas 904-ni, ehk 105 võrra rohkem kui aasta varem.“

2024. aastal manustati kokku 12,1 miljonit vaktsiinidoosi, vaktsineeris 246 veterinaararsti. Enamik vaktsiine (99%) manustati kanadele. Ligi 92% kanadest vaktsineeriti lindude nakkava bronhiidi vastu, 3,6% salmonelloosi vastu, 2,8% Newcastle'i haiguse vastu ja 1,7% lindude nakkava bursiidi vastu. Veiseid vaktsineeriti kokku 90891 doosiga, millest umbes 68% moodustas veiste nakkava rinotrahheiidi vastane vaktsiin, 31% veiste mukooshaiguse ehk viirusdiarröa vastane vaktsiin ning 1% salmonelloosi vastane vaktsiin.

Marutaudivaktsiine manustati 53 181 doosi, nendest 58% koertele ja 42% kassidele.

Aruandega on võimalik tutvuda siin. 

Teate edastas: Elen Kurvits, Põllumajandus- ja Toiduamet, elen [dot] kurvits [at] pta [dot] agri [dot] ee (elen[dot]kurvits[at]pta[dot]agri[dot]ee), 5865 0594