Kuidas määrab PRIA toetusõiguslikku pindala puudega kaetud või päikesepaneelidega aladel?

Toetusõigusliku pindala määramine PRIA poolt aladel, kus esineb puudegruppe ja üksikuid puid

1. PRIA geoinfosüsteemis digitaliseeritakse põllumassiivi välispiir. Joonisel 1 tähistatud kollase joonega.
2. Määratletakse vähemalt 0,01 ha suurused alad, kus puude või põõsaste võrade liitus on suurem kui 30%. See tähendab, et puude/põõsaste grupi pindalast moodustab võrade pindala 30% või rohkem. Sellised alad digitaliseeritakse geoinfosüsteemis ja arvestatakse põllumassiivi toetusõiguslikust pindalast välja. Joonisel 1 on need tähistatud punase joonega.
3. Määratletakse puudega kaetud alad, mis eraldi võetuna on alla 0,01 ha, kuid kokku moodustavad üle 0,01 ha suuruse pinna. Sellised alad digitaliseeritakse geoinfosüsteemis ja arvestatakse põllumassiivi toetusõiguslikust pindalast välja. Niisuguse ala hulka arvestatakse puud siis, kui neid ei saa käsitleda üksikute puudena, kuna mitme puu või põõsa võrad on omavahel liitunud. Joonisel 1 on need tähistatud sinise joonega.
4. Loetakse kokku kõik üksikud puud ja põõsad, mis leiduvad allesjäänud toetusõiguslikul pinnal. Põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põld, kus üksikute puude tihedus ühe hektari kohta ei ületa 50 puud. Üksikuks puuks toetusõigusliku pindala määramise tähenduses loetakse vähemalt 1,3 meetri kõrgune või selgelt eristuva vähemalt 1-meetrise võra läbimõõduga puu või põõsas, kui puudevahelisel alal on rohttaimestik või haritav maa. Üks ja sama puu ei saa olla samaaegselt üksik puu ja kuuluda puudegruppi. Üksikud puud on joonisel 1 tähistatud kollase ringiga.  Juhul kui puid on võimalik loendada visuaalselt ja sealjuures hinnata, et neid ei ole ühe hektari kohta üle 50, siis neid geoinfosüsteemi ei salvestata ja need ei kajastu ka PRIA avalikul veebikaardil põllumassiivi andmetes.
5. Põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala arvutatakse 0,01 ha täpsusega järgmiselt:

 

S=S_V-S_M-S_M1

kus

S- põllumassiivi maksimaalne toetusõiguslik pindala,

S_v - põllumassiivi välispiiri pindala,

S_M- üle 0,01 ha suuruste mittetoetusõiguslike alade pindalade summa,

S_M1- alla 0,01 ha suuruste mittetoetusõiguslike alade pindalade summa, kui see kokku on üle 0,01 ha.

 

Antud näite puhul S=3,22-(0,02+0,02+0,55)-(0,004+0,007)=2,62 ha. Üksikutele puudele pindala ei arvestata.
 

6. Saadud puude arv jagatakse põllumassiivi pindalaga. Kui see on üle 50, ei ole põllumassiiv toetusõiguslik ja see kustutatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist.

Joonis 1. Puudegrupid ja üksikud puud

 

Joonisel 2 on näidatud puudegrupi moodustamine ja võrade liituse arvutamine. Puudegrupp tervikuna on piiratud punase joonega, selle pindala on 0,06 ha. Puuvõradega kaetud alad on piiratud rohelise joonega, kogupindala on 0,03 ha. Liitus on 0,03/0,06=0,5 ehk 50 %. See tähendab, et puude võrad katavad puudegrupi pindalast 50 %.

Lisaks on avalikul veebikaardil kiht „Puittaimede tiheduse määramise abivahend“.  Kui selle kihi ruudustiku üks ruut on võradega kaetud rohkem kui 30% ulatuse, on selle ruudustiku piires võrade liitus üle 30 %.

Joonis 2. Näide võrade liituse arvutamisest

 

Toetusõigusliku pindala määramine päikesepaneelidega aladel

1. Juhul kui ala on ümbritsetud aiaga (joonis 3), arvestatakse see toetusõigusliku pindala hulgast välja.  

Joonis 3. Aiaga ümbritsetud päikesepark

 

2. Juhul kui ala eristub ümbritsevast selge maakasutuse või harimise piiriga (joonis 4), arvestatakse see toetusõigusliku pindala hulgast välja.

Joonis 4. Selge harimispiiriga ümbritsetud päikesepark

 

3. Juhul kui aeda ega selget harimispiiri pole, lähtutakse paneelide vahekaugusest. Ala, kus paneelide vahekaugus on kuni 13 m (kaasa arvatud), ei ole toetusõiguslik. Niisugune ala piiritletakse geoinfosüsteemis joonega, mille kaugus välimise paneeli välisservast on 1 meeter (joonis 5) ja arvestatakse toetusõiguslikust pindalast maha.

Joonis 5. Ilma aiata ja harimispiirita päikesepark

 

4. Üksikuks päikesepaneeliks loetakse olukorda, kus paneelist kuni 13 m kaugusel (kaasa arvatud) ei asu teisi paneele. Üksik paneel piiritletakse geoinfosüsteemis joonega, mille kaugus paneeli servast on 1 meeter (joonis 6). Saadud ala arvestatakse toetusõiguslikust pindalast maha.

Joonis 6. Üksik päikesepaneel

 

Mida peaks tegema pindalatoetuste taotleja?

PRIA uuendab põllumassiivide piire 2021. aastal pildistatud ortofotode alusel Lõuna-Eestis, täpsemalt maa-alal, mis jääb joonisel 7 punasest joonest lõuna poole. Sealsete põllumassiivide piire muudetakse puudega kaetud alade ja päikeseparkide osas nii, et nad vastavad määruse „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord“ muudatusele. Taotlejad saavad põllumassiivide piirid üle vaadata ja esitada ettepanekuid piiride muutmiseks. Põllumassiive, mis jäävad joonisel 7 märgitud punasest joonest põhja poole, ei ole plaanis 2022. aasta jooksul (massiliselt) uuendada.

Joonis 7.  Põllumassiivide registrit ei uuendata 2022. aasta jooksul punasest joonest põhja poole (st ülespoole) jääval alal

 

Taotlejad peaksid sellised põllumassiivid ise PRIA avalikul veebikaardil või e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ üle vaatama ja hindama, kas:

• registreeritud toetusõigusliku pinna sees leidub alasid, kus puude võrade liitus on üle 30% ehk võradega on kaetud üle 30% puudegrupi pindalast (joonis 8.1 ja 8.2);

Joonis 8.1

Joonis 8.2 

Puudegrupi väljaarvamine (punase joonega ümbritsetud ala tuleb toetusõigusliku pinna hulgast välja arvata üle 30% võrade liituse tõttu)

 

• registreeritud toetusõigusliku pinna sees leidub alasid, kus on  üle 50 puu 1 ha kohta. Hindamiseks tuleks kokku lugeda ortofotolt põllumassiivil olevad vähemalt 1 meetri laiuse võraga puud ja põõsad, mis on üksteisest selgelt eristuvad, ning jagada saadud tulemus põllumassiivi pindalaga. Kui tulemus on üle 50, siis ei ole põlumassiiv toetusõiguslik. Kui põllumassiivil on mitu põldu, tuleb puud lugeda ja nende arv pindala suhtes leida igal põllul eraldi. Põllud, kus saadud arv on üle 50, ei ole toetusõiguslikud.

Näide: põllumassiivil pindalaga 3,00 ha on põld pindaladega 2,00 ha, kus kasvab 60 puud ja põld pindalaga 1,00 ha, kus kasvab 55 puud. Esimene põld on toetusõiguslik, sest 60/2,00=30 puud 1 ha kohta. Teine ei ole toetusõiguslik, sest 55/1,00=55 puud 1 ha kohta, mis on üle 50 ja see tuleb registrist kustutada.

PRIA avalikul veebikaardil on põllumassiivide andmetes (joonis 9) olemas väli „Üksikute puude ja põõsaste arv põllumassiivil“, milles kajastub vaid nende puude arv, mis on PRIA poolt digitaliseeritud ja geoinfosüsteemi salvestatud. Põllumassiivide uuendamise protsessi kiiruse huvides ei salvestatud puid ühe kaupa juhul, kui oli visuaalselt võimalik hinnata, et neid on ühe hektari kohta vähem kui 50 tk. Andmeväli „Üksikute puude ja põõsaste lubatud arv põllumassiivil“ on saadud põllumassiivi pindala korrutamisel 50-ga. Seega kui taotleja loendab põllumassiivil puid ja saab tulemuse, mis on väiksem kui „Üksikute puude ja põõsaste lubatud arv põllumassiivil“, ei ole põllumassiivil üksikuid puid/põõsaid üle lubatud arvu.

Joonis 9. Põllumassiivi andmed

 

• registreeritud toetusõigusliku pinna seest on enne uue määruse jõustumist kehtinud metoodika alusel välja jäetud alad, kus puude võrade liitus on alla 30% (joonis 10).

Joonis 10. Üksikpuude pindala sisse arvamine: punase joonega ümbritsetud alad saab lisada toetusõigusliku pinna hulka tingimusel, et üksikute puude (võra läbimõõt üle 1 m) arv põllumassiivil ei saa olema suurem kui 50 ühe hektari kohta  

 

• registreeritud toetusõigusliku pinna sees leidub päikesepaneele. Päikesepaneelide esinemisel tuleb need toetusõigusliku pindala hulgast välja jätta vastavalt joonistele 3-6.

 

Puudega kaetud alade osas tuleks üle vaadata eelkõige püsirohumaad, kuna seal on suurem võimalus, et leidub suuremal hulgal üksikuid puid ja põõsaid.

Juhul, kui taotlejal leidub puudegruppide, üksikute puude või päikesepaneelidega põllumassiive, tuleb teha vajadusel põllumassiivi piiri muutmise avaldus alade registrist välja arvamiseks või lisamiseks e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“ („Pindalateenused“ alajaotuses). Samuti võib informeerida PRIA põldude registri bürood vajadusest põllumassiivide piirid üle vaadata seoses puudega kaetud alade või päikesepaneelide esinemisega, saates e-kirja põllumassiivide numbritega aadressile maa [at] pria [dot] ee (maa[at]pria[dot]ee).

Aladele, mis pole puude tiheduse või päikeseparkide tõttu toetusõiguslikud, ei tohi 2022. aasta pindalatoetuste taotlemisel põlde joonistada ja toetusi taotleda.