Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 2024

EAFRD ÜPP SK 2023-2027

Muudatused nõuetes 2024. aastal

  • Keskkonnasõbraliku majandamise toetust tuleb taotleda vähemalt 1,00 ha põllukultuuri (teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri, muu tehnilise kultuuri, köögivilja), maasika, ravim- või maitsetaimede, lillede, või puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamise eest; mitmeliigilise väikese põllu või põldtunnustatud heinaseemne põllu kohta. 
  • Põllumaal on lubatud kasvatada samal põllul sama põhikultuuri kuni kolmel järjestikusel aastal. Vähemalt 50 protsendil põllumaast tuleb igal aastal samal põllul kasvatada erinevat põhikultuuri, välja arvatud vahekultuuri kasvatamise korral ja juhul kui tagatakse põhikultuuri vaheldumine vähemalt kolme aasta möödudes. Nimetatud nõudeid ei kohaldata mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride ja looduslike rohttaimede kasvatamise ning maa söötis või mustkesas hoidmise korral.
  • Põhikultuur ei pea olema rajatud hiljemalt kohustuseaasta 15. juuniks.
  • Mustkesa, sööti jäetud maa ja vahekultuur ei katkesta külvikorras maasika järgnevust.
  • Liblikõieliste kultuuride kasvatamise nõuet ei pea täitma alla 0,30 ha suurustel põldudel.
  • Põldusid / pärandniidu alasid saab maakasutuse näitamise eesmärgil taotlusele lisada 15. augustini.

Uued nõuded 2024. aastal

  • Alates 2024. aasta 15. juulist peab KSM toetuse taotleja kogu põllumajanduslikus majapidamises tehtud põllumajandusliku tegevuse kohta pidama veeseadusest tulenevat põlluraamatut elektrooniliselt e-PRIAs või mõnes teises digitaalses keskkonnas. Loe e-PRIA elektroonilisest põlluraamatust lähemalt siit.
  • Orgaanilise multši kasutamise lisategevuse taotlemisel peab taotleja tegema põllust foto mobiiliäpiga Iva ning saatma selle PRIAle. Foto tuleb teha lisategevuse teostamise järgselt ning see peab näitama, et põllul on kasutatud multši.

Uued toetatavad tegevused 2024. aastal

  • Alates 2024. aastast saab toetust taotleda ka lillede kasvatamise eest ning väärtusliku püsirohumaa eest.
  • Alates 2024. aastast saab taotleda vahekultuuri kasvatamise lisatoetust. Selle taotlemisel peab taotleja taotlusele märkima ka vahekultuuri, mida ta planeerib kasvatada.

Euroopa Komisjon on algatanud toetuste nõuete lihtsustamise, mille rakendamine on osaliselt planeeritud juba 2024. aastasse. Seadusandlusega muudetakse toetuste tingimusi ja nõudeid, mis toob omakorda kaasa vajaduse muuta toetuste info- ja kontrollisüsteemi. Nii hilises etapis tehtavate muudatuste tõttu on pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste taotluste vastuvõtu perioodi algusaeg 20. mai. Taotlusi võetakse vastu kuni 17. juunini.

Tutvustus

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (edaspidi KSM) eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Toetust antakse keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse või lisategevuse elluviimise eest toetusõiguslikul maal ühe kalendriaasta jooksul.

Toetustaotlusi saab esitada 20. maist 17. juunini 2024. a.

Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

Esindusõigusi ja volitusi e-PRIA teenuste kasutamiseks saab anda jaotusest „Esindusõigused ja volitused“. Kui taotlejal ei ole võimalik e-PRIAs digitaalselt volitusi anda, siis saab esindajat määrata ka vastava volituskirjaga. Täiendavat infot saate lugeda PRIA kodulehelt.

Taotlusvormi leiate e-PRIAs valides jaotuse „Taotlemine“ ning klõpsates nupul „Esita toetustaotlus“. Avanevast rippmenüüst valige „Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus“.

Tingimused

Toetust antakse keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse või lisategevuse elluviimise eest toetusõiguslikul maal ühe kalendriaasta jooksul. 

Toetuse saamise nõuded

  • Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb määruse nr 71 § 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses.
  • Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal tingimuslikkuse nõudeid.
  • Taotleja peab täitma keskkonnasõbraliku majandamise toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid kogu taotleja põllumajandusliku majapidamise maal, st ka sellel osal, mis ei vasta KSM toetusõiguslikkuse nõuetele.
  • Toetusega seotud nõudeid tuleb järgida 1-aastase kohustuseperioodi jooksul.

Toetust antakse taotleja kasutuses oleva vähemalt ühe hektari suuruse:

  • põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaime või lilli;
  • põllumaa kohta, millel asub mitmeliigiline väike põld (0,3 kuni 1,00 ha suurune põld, millel kasvatatakse köögivilja, rühvelkultuuri, lilli ja millel viiakse ellu mitmeliigilise väikese põllu lisategevust); 
  • põllumaa kohta, millel kasvatatakse heintaime;
  • põllumaa kohta, millel kasvatatakse heintaimi seemne tootmiseks ja mis on Põllumajandus- ja Toiduameti poolt põldtunnustatud. Põldtunnustamise andmeid saab vaadata e-PRIA menüüpunktis „Pindalateenused“ valides  „Pindalatoetuste lisateenused“.
  • püsikultuuri aluse maa kohta, millel kasvatakse puuvilja- või marjakultuuri;
  • püsirohumaa (sh väärtusliku püsirohumaa) kohta;

Nimetatud põllumajanduskultuure peab kasvatama põhikultuurina, st taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või hoitakse maad mustkesas või söötis. Toetust antakse maa kohta, millel kasvatatakse puuvilja- või marjakultuuri või maasikat järgneva istutustihedusega:

  1. õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu –100 istikut hektari kohta;
  2. õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta;
  3. õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta;
  4. luuviljalised – 270 istikut hektari kohta;
  5. astelpaju, aroonia – 400 istikut hektari kohta;
  6. sõstar, karusmari – 800 istikut hektari kohta;
  7. vaarikas, pampel – 3000 istikut hektari kohta;
  8. viinapuu – 1300 istikut hektari kohta;
  9. kultuurmustikas, ebaküdoonia – 1000 istikut hektari kohta;
  10. kultuurjõhvikas – 30 000 istikut hektari kohta;
  11. maasikas – 20 000 taime hektari kohta;
  12. harilik sarapuu – 250 istikut hektari kohta;
  13. söödav kuslapuu – 665 istikut hektari kohta;
  14. harilik pihlakas – 150 istikut hektari kohta.

Toetust ei anta maa kohta, mille kohta taotletakse strateegiakava alusel:

  1. pärandniidu hooldamise toetust;
  2. turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust;
  3. põhjavee kaitse toetust;
  4. pinnavee kaitse toetust.

Toetusõiguslik põllumajandusmaa lisategevuste jaoks

Haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust põllu kohta, millel taotleja kasvatab kohustuseaastal põhikultuurina köögivilja ning millel kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal kasvatati põhikultuurina liblikõielisi heintaimi puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega. Liblikõieliste heintaimede kaetus segu taimikus peab olema vähemalt 30 protsenti. Porgandi kasvatamise eelselt võib kasvatada ka haljasväetistaimi, mis ei sisalda liblikõielisi.

Vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust vähemalt 0,3 hektari suuruse põllu kohta, millel kasvatatakse põhikultuurina põllukultuuri või köögivilja. 

Happelise mulla lupjamise lisategevuse eest antakse toetust põllu kohta, mille kohta on koostatud ja PRIAle e-PRIA kaudu hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks esitatud lubiväetise kasutamise soovitusega lubjatarbekaart, mis lähtub mullatüübist, mulla veerežiimist ning mullaproovidest analüüsitud mulla orgaanilise süsiniku sisaldusest, mulla happesusest ja taimedele omastatava kaltsiumi ja magneesiumi sisaldusest. 

Happelise mulla lupjamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust põllu kohta, millel on turvasmuldi kuni 10 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui ühel hektaril.

Glüfosaadi mittekasutamise lisategevuse elluviimise eest ei anta toetust mahepõllumajandusliku maa kohta, mille kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse. 


Ühe põllu kohta ei anta kohustuseaastal samaaegselt toetust:

  1. mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse elluviimise eest ei anta toetust maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel mesilaste korjeala toetust;
  2. orgaanilise multši kasutamise ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuste elluviimise eest;
  3. haljasväetiskultuuri kasvatamise ja vahekultuuride kasvatamise lisategevuste elluviimise eest.

Taotleja peab täitma kohustuseaasta jooksul järgmisi nõudeid:

  • taotleja kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse;
  • taotleja täidab maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 3 lõigetes 6–8 sätestatud nõudeid:
    • põllumajandusliku majapidamise põllumaal ei ole lubatud kasvatada ühel põllul sama põhikultuuri üle kolme aasta. Sama põhikultuuri ei tohi kasvatada ühel põllumaal kahel järjestikusel aastal kui see moodustab põllumaast 50% või enam, välja arvatud vahekultuuri kasvatamise korral ja kui tagatakse põhikultuuri vaheldumine vähemalt kolme aasta möödudes. Esimeses ja teises lauses sätestatud nõudeid ei kohaldata mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride ja looduslike rohttaimede kasvatamise ning maa söötis või mustkesas hoidmise korral. Nõuet ei kohaldata põllumajandustootja suhtes, kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud, või kelle põllumajandusliku majapidamise põllumaa suurus on kuni 10 hektarit.

      Selle nõude puhul arvestatakse kultuuride järgnevust alates 2023. aastal kasvatatud kultuuridega.
    • põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või hoitakse maad mustkesas või söötis. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks. LIFE projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatakse põhikultuuri, kasutades nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid. Kui maad hoitakse põhikultuuuri kasvuperioodi jooksul söötis või mustkesas, katkeb põllumajanduskultuuri järgnevus. Vahekultuuriks loetakse külvatud kultuuride kasvatamist kahe üksteisele järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelisel ajal, või kultuur, mis külvatakse allakülvina põhikultuurile;
  • taotleja täidab veeseaduse § 161 lõigetes 1 ja 7 ning keskkonnaministri 5. novembri 2021. a määruse nr 49 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal” § 3 punktis 1 sätestatud nõudeid:
    • kaitsmata põhjaveega aladel ja karstialal ei tohi mineraalväetisega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta;
  • taotleja täidab maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” lisas 1 esitatud kohustuslike majandamisnõuete 7 ja 8 nõudeid 1–4, mis käsitlevad taimekaitsevahendite kasutamist;
  • teravilja ei tohi kasvatada samal maal kauem kui kolmel järjestikusel aastal. Maisi, tatra või sorgo kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. Mustkesa, söötis maa ja vahekultuur ei katkesta teraviljade järgnevust. 
  • ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei või kasvatada samal maal uuesti enne kolme aasta möödumist. Nõue ei kehti mitmeaastase köögivilja kasvatamisel. Mustkesa, söötis maa ja vahekultuur ei katkesta ristõieliste kultuuride järgnevust;
  • samal maal ei kasvatata maasikat kauem kui viiel järjestikusel aastal. Mustkesa, sööti jäetud maa ja vahekultuur ei katkesta maasika järgnevust;
  • kohustuseaasta 1. detsembriks peavad taotlejal olema kehtivad mullaproovid põllumajandusliku majapidamise iga viie hektari KSM põllumajandusmaa kohta. Kui põllumajandusmaad, mille kohta toetust taotletakse, on üle kümne hektari, peab mullaproovid võtma Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud mullaproovivõtjate koolituse läbinud isik;
  • taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab osalema kohustuseaasta 1. detsembriks vähemalt ühel keskkonnasõbraliku majandamise alasel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames. NB! KSM koolitus tuleb läbida igal aastal, mil KSM toetust taotletakse. Oma läbitud koolitusi näete e-PRIA menüüpunktis „Pindalateenused“ valides  „Pindalatoetuste lisateenused“;
  • aiakultuuri teenindusala hoitakse rohukamaras;
  • maasikaridades kasutatakse multši. Multši kasutatakse alates istandiku rajamisest ja see peab olema põllul kogu vegetatsiooniperioodi jooksul või kuni istandiku likvideerimiseni;
  • maal, millel kasvatatakse viljapuid hoitakse kohustuseaasta 1. maist kuni 31. augustini õunamähkuri, ploomimähkuri, õunakoi ja õunapuu-võrgendikoi avastamiseks feromoonpüüniseid ja paigutatakse iga 0,3 hektari kohta vähemalt kaks järgmist elurikkust soodustavat elementi:
    • putukate või lindude joogianum;
    • kivikuhil, oksakuhil või vana kõdunev puunott;
    • lindude pesakast, röövlindude istumiskoht;
    • putukapesa;
    • taru, milles peetakse mesilasi.
  • taotleja kasvatab vähemalt 15 protsendil kogu põllumajandusliku majapidamise põllumaal liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure (edaspidi liblikõielised) puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega. Nõuet ei pea järgima alla 0,30 ha suurusel põllul;
  • taotleja, kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud, kasvatab vähemalt 20% kogu põllumajandusliku majapidamise põllumaal liblikõielisi puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega. Nõuet ei pea järgima alla 0,30 ha suurusel põllul;
  • taotleja kasutab külvisena taotluse esitamise aastale eelneva aasta sügisesel ja taotluse esitamise aasta kevadisel teraviljade külvipinnal kokku vähemalt 15% sertifitseeritud teraviljaseemet. 
  • maisi ja sorgo külvipinda ning teravilja ja teiste põllumajanduskultuuride segu külvipinda ei loeta teraviljade kogupinna hulka ning sertifitseeritud seemnega külvatud teraviljade pinna hulka.  Maisi ja sorgo seemet ei arvestata sertifitseeritud teraviljaseemne hulka;
  • glüfosaati on keelatud kasutada:
    • alates põllukultuuri taimede tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni;
    • maal, millel kasvatatakse aiakultuuri;
    • mustkesal, sööti jäetud maal, haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel ning vahekultuuridel;
  • sama keemilise taimekaitsevahendi toimeainet ei kasutata samal põllul ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui kaks korda suvinisu, talinisu, talirukki, suviodra, suvikaera, suvirapsi, talirapsi, suvirüpsi, talirüpsi, hariliku maisi, hariliku herne, põldoa ja heintaime kasvatamise korral, välja arvatud nende heinaseemnepõllul kasvatamise korral;

Sööti jäetud maa ja mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta külvikorras teravilja ja ristõieliste sugukonda kuuluvate põllumajanduskultuuride järgnevust kohustuseaastal ega kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastatel.

Vahekultuur ei katkesta külvikorras teravilja ja ristõieliste sugukonda kuuluvate põllumajanduskultuuride järgnevust kohustuseaastal ega kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastatel. Vahekultuur on põllumajanduskultuur, mida kasvatatakse kahe üksteisele järgneva põhikultuuri vahelisel ajal ning mis külvatakse allakülvina põhikultuurile või vahetult pärast põhikultuuri koristamist, kuid hiljemalt kohustuseaasta 1. septembril.

KSM toetuse taotleja saab lisaks põhitegevuse toetusele taotleda toetust ka lisategevuse eest. Lisategevuse elluviimise eest antakse toetust üksnes selle toetusõigusliku maa kohta, mille kohta taotletakse toetust keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse elluviimise eest.

Orgaanilise multši kasutamise lisategevus

  • Aiakultuuri kasvatamise korral kasutatakse orgaanilist multši ainult ridades või reavahedes. Orgaanilist multši peab kasutama alates taimede külvamisest, maha panemisest või istutamisest ja see peab olema põllul kogu vegetatsiooniperioodi jooksul või kuni taimede ülesvõtmiseni. Orgaanilist multši kasutatakse koguses, mis takistab rohu läbikasvamist multšist.
  • Orgaanilise multši kasutamise lisategevuse taotlemisel peab taotleja tegema põllust foto mobiiliäpiga Iva ning saatma selle PRIAle. Foto tuleb teha lisategevuse teostamise järgselt ning see peab näitama, et põllul on kasutatud multši.

Haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevus

  • Köögivilja kasvatatakse maal, millel kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal kasvatati põhikultuurina liblikõielisi heintaimi puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega.  Liblikõieliste taimede kaetus segudes peab olema vähemalt 30%.
  • Porgandit kasvatatakse maal, millel kohustuseaastale vahetult eelnenud kalendriaastal kasvatati põhikultuurina heintaimi puhaskultuurina või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega

Mitmeliigilise väikese põllu lisategevus

  • Taotleja kasvatab põllul vähemalt kaheksat erinevat põllumajanduskultuuri, mis kuuluvad köögivilja, rühvelkultuuri, lillede, ravim- või maitsetaimede hulka. Igat põllul olevat kultuuri kasvatatakse kuni 0,1 ha suurusel alal.

Happelise mulla lupjamise lisategevus

  • Taotleja kasutab lubiväetist põllul, mille kohta on koostatud lubjatarbekaart. Mulla lupjamiseks kasutatakse tuhka või lisaks tuhale muud lubiväetist. Lupjamiseks kasutatud lubiväetise kohta peavad andmed olema kantud väetiseregistrisse.
  • Tuha tekke aluseks oleva toorme ja muu lubiväetise päritolu tõendav dokument peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav.

Vahekultuuri kasvatamise lisategevus

  • Vahekultuur on külvatud hiljemalt kohustuseaasta 1. septembriks ja seda kasvatatakse vähemalt kohustuseaasta 1. novembrini.

Glüfosaadi mittekasutamise lisategevus

  • Taotleja ei kasuta kohustuseaasta jooksul glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal.

 

KSM toetuse ja lisategevuste tingimused on sätestatud maaeluministri 21.12.2022. a määrusega nr 75 „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“. Täpsemat infot toetuse nõuete ja taotluse täitmise kohta saab lugeda juhendist „Abiks taotlejale“.

Toetuse määrad

Toetuse minimaalne ja maksimaalne määr 1 hektari maa kohta põhitegevuse elluviimise eest on:

  1. 40 kuni 50 eurot teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri ning muu tehnilise kultuuri kasvatamise korral, ravim- või maitsetaime  ning turvasmuldadel (põhimullana on üle 70 protsendi ulatuses turvasmullad (M, S, R, AM) või erodeeritud (E,e) ja deluviaalmuldade (D) kompleks) köögivilja kasvatamise korral, põllumaal heintaime kasvatamise korral ja püsirohumaa kohta ning põldtunnustatud heinaseemnepõllu ja mitmeliigilise väikese põllu kohta või lillede kasvatamise eest;
  2. 230 kuni 254 eurot köögivilja, mida kasvatatakse mujal kui turvasmuldadel, maasika, puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise korral.

Põhitegevuse elluviimisel mahepõllumajanduslikul maal (kantud mahepõllumajanduse registrisse) on toetuse minimaalne ja maksimaalne määr 1 hektari maa kohta:

  1. 20 kuni 26 eurot teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri ning muu tehnilise kultuuri kasvatamise korral,  turvasmuldadel (põhimullana on üle 70 protsendi ulatuses turvasmullad (M, S, R, AM) või erodeeritud (E,e) ja deluviaalmuldade (D) kompleks) köögivilja kasvatamise korral, põllumaal heintaime kasvatamise korral ja püsirohumaa kohta ning põldtunnustatud heinaseemnepõllu ja mitmeliigilise väikese põllu kohta või lillede kasvatamise eest;
  2. 50 kuni 70 eurot köögivilja, mida kasvatatakse mujal kui turvasmuldadel, maasika, puuvilja- või marjakultuuri ning ravim- või maitsetaime kasvatamise korral.

Toetuse määr 1 hektari maa kohta lisategevuse elluviimise eest on:

  1. 150 kuni 151 eurot orgaanilise multši kasutamise eest;
  2. 110 kuni 154 eurot haljasväetiskultuuri kasvatamise eest; 
  3. 340 kuni 476 eurot mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse eest;
  4. 60 kuni 84 eurot vahekultuuri kasvatamise lisategevuse eest;
  5. 50 kuni 70 eurot happelise mulla lupjamise eest;
  6. 15 kuni 21 eurot glüfosaadi mittekasutamise eest.

Toetuse määramine

PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2025. a. Toetus makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2025. a. 

Enne toetuse määramist teeb PRIA administratiivseid ja kohapealseid kontrolle (vt pikemalt juhendist „Abiks taotlejale“). Alates 2023. aastast rakendab PRIA kõikide strateegiakava (ÜPP SK 2023–2027) alusel antavate pindalapõhiste toetuste menetlemisel pinnaseiresüsteemi.

Pindala- ja loomatoetuste määramisel arvestatakse pindala- ja loomatoetuste nõuete rikkumise hindamise aluseid. Kontrollitakse, kas taotleja ning tema maa ja loomad vastavad toetusõiguslikkuse, toetuse saamise ning tingimuslikkuse nõuetele.

Abiks taotlejale

Lisainfo

  • pindala- ja loomatoetuste infotelefon 737 7679
  • toetuste info info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)