Tingimuslikkus ja sotsiaalne tingimuslikkus

Sotsiaalne tingimuslikkus

1. jaanuarist 2025. aastal seotakse pindala- ja loomatoetuste täies mahus saamine lisaks tingimuslikkuse nõuete täitmisele ka töö- ja tööhõivetingimuste ehk sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete täitmisega.

Sotsiaalne tingimuslikkus seab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika pindala- ja loomapõhiste toetuste saamise tingimuseks lisaks seni kehtestatud nõuetele ka töö- ja tööhõivetingimustega seatud nõuete ja tööandja kohustuste järgimise.

Uue süsteemi eesmärgiks on ettevõtjate teadlikkuse tõstmine tööõiguse sätetest, kaitstes töötajate õigusi ning tagades seeläbi nii ettevõtjate kui töötajate heaolu. Töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded on Eestis tööandjatele kehtinud juba varem ning midagi uut juurde ei lisandu. Nõuete täitmist kontrollib Tööinspektsioon (TI) senise väljatöötatud töökorralduse alusel ning täiendavat kontrolli toetuste taotlemisega seoses ei tehta.

Kui Tööinspektsioon tuvastab oma tavapärase kontrolli raames töö- või tööhõivetingimustega seotud nõude rikkumise ettevõttel, kes taotleb pindala- ja/või loomapõhiseid toetusi, teavitab ta sellest PRIAt. Sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete rikkumiseks loetakse rikkumist hetkest, mil taotleja on saanud teadlikuks ettekirjutusest (taotlejale on eelnevalt saadetud kontrolli protokoll ning talle on jäänud üldjuhul viis tööpäeva enne ettekirjutuse saamist aega rikkumise vabatahtlikuks kõrvaldamiseks). Juhul, kui taotleja on kontrolli protokollis kirjeldatud puudused vabatahtlikult kõrvaldanud viie tööpäeva jooksul ning teavitanud sellest ka Tööinspektsiooni, siis ei loeta rikkumist sotsiaalse tingimuslikkuse nõuete rikkumiseks. Juhul, kui taotlejale tehakse juba ettekirjutus, siis teavitatakse sellest ka PRIAt ning sellele järgneb toetuse vähendamine. 

Nõuete rikkumist hindab Tööinspektsioon ühtse metoodika järgi hindamismaatriksitega. Hindamisel lähtutakse kolmest kriteeriumist: tõsidus, ulatus, püsivus. Samuti võetakse arvesse rikkumise korduvust. Nende kriteeriumite alusel koostatakse iga nõude hindamiseks maatriks, mille järgi antakse ulatusele vähendusprotsent ning tõsidusele ja ulatusele koefitsient. Leitud hinnangu alusel moodustub iga nõude puhul toetussumma vähendamise protsent ulatuse, tõsiduse ja püsivuse korrutisest.

Hooletusest tuleneva rikkumise korral st kõik rikkumised, millel ei olnud tõsiseid tagajärgi või kui need ei kujutanud ohtu inimeste ja loomade tervisele, liidetakse kokku ning esmakordse rikkumise korral piiratakse summaarne vähendus 5%-ga. Juhul, kui vähemalt üks rikkumine on tõsiste tagajärgedega või rikkumine kujutab otsest ohtu inimeste ja/või loomade tervisele, piiratakse esmakordse rikkumise korral summaarne vähendus 10%-ga.

Rikkumise esmase kordumise korral on vähendus üldjuhul 10%. Tahtliku rikkumise korral 15-100%.

Sotsiaalse tingimuslikkuse süsteemi alused on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 lisas IV, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116  IV jaotise V peatükis ja maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandamisnõuded ning töö- ja tööhõivetingimustega seotud nõuded ja tööandja kohustused“.

Nõuetega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel. Lehe jaotises „Sotsiaalne tingimuslikkus“ on leitavad 7. jaanuaril 2025 toimunud tutvustava veebiseminari salvestus ja seminaril esitatud küsimused koos vastustega.