Põhjavee kaitse toetus 2023

Nõuded taotlejale

• Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja ning viib kohustuseperioodi jooksul ellu põhjaveekaitselisi tegevusi.
  • Põllumajanduslikuks tegevuseks antud toetuse mõistes loetakse rohumaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, sh asjakohased tegevused, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku, tagamaks, et rohumaad on võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.
• Toetust antakse taotlejale, kes taotleb lisaks strateegiakava alusel antavat keskkonnasõbraliku majandamise toetust, või kes peab toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi. Loomade pidamise nõude puhul võetakse arvesse taotleja poolt kohustuseperioodi kalendriaastal peetavate selliste veiste, lammaste ja kitsede keskmine arv, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja kelle andmed on kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse.

• Toetust ei anta taotlejale, kellele antakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 alusel piirkondliku mullakaitse või piirkondliku veekaitse toetust.

Toetusõiguslik maa

• Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele:

1. see asub vähemalt 50% ulatuses kaitsmata põhjaveega alal ja/või
2. see asub vähemalt 50% ulatuses olulisel allika- ja karstialal ja/või
3. sellel asub vähemalt üks allikas või karstivorm.

• Rohumaa harimiseks kasutatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid.
• Rohumaal tegeletakse vähemalt igal teisel aastal asjakohaste tegevustega, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku.
• Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegiakava alusel keskkonnasõbraliku majandamise toetust, ökoalade toetust, mesilaste korjealade toetust, muud mulla- ja veekaitsetoetust või väärtusliku püsirohumaa toetust.
• Toetust ei anta keskkonnatundliku püsirohumaa või pärandniidu kohta.
• Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel pindalatoetust, välja arvatud mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.

Taotleja täidab kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõudeid:

• Taotleja kannab andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse.
• Taotleja koostab veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani.
• Taotleja säilitab püsirohumaa pindala vähemalt samas ulatuses, mis on võrdne pindala- ja loomapõhiste toetuse taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal esitatud taotluse alusel kindlaks määratud püsirohumaa pindalaga (püsirohumaa säilitamise kohustus).
• Keskkonnatundliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei ole lubatud muuta. Keskkonnatundliku püsirohumaa uuendamine ei ole lubatud, välja arvatud pealtkülvi teel, kui uuendamisest on PRIAt eelnevalt teavitatud.

• Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 1. detsembriks vähemalt ühel veekaitselisel koolitusel, infopäeval, konverentsil või esitlustegevusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames.

Taotleja täidab allpool toodud nõudeid kogu kohustusealusel rohumaal:

• Kui kohustuse võtmisele eelnenud kalendriaastal ei kasvatatud sellel maal heintaimi, peab rohumaa olema rajatud hiljemalt esimese kohustuseaasta 15. juuniks.
• Rohumaa ülekarjatamine ja üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud.
• Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid.
• Rohumaad võib uuendada üksnes otsekülvi ja pealtparandamise teel. Rohumaa äestamine on lubatud.
• Taotleja peab korraldama kohustusealuse rohumaa kohta mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari kohustusealuse rohumaa kohta on võetud üks mullaproov ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse hiljemalt teise kohustuseaasta 1. detsembriks.

Kohustust saab suurendada kuni kaks hektarit või üle kahe hektari kui see moodustab kohustusealuse maa pindalast kuni 20%.

Juhul kui kohustust suurendatakse üle kahe hektari ja samal ajal üle 20% kohustusealuse maa pindalast, algab uus 5-aastane kohustus kogu PÕHJAVESI kohustusega hõlmatud pinnal.

Kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui PÕHJAVESI kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse väärtusliku rohumaa mullakaitse toetuse, väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse või pärandniidu hooldamise toetuse kohane kohustus.

Kohustusealuse maa pindala võib vähendada pinna arvelt, mis läheb teise isiku kasutusse.

Muudel juhtudel võib PÕHJAVESI kohustusealuse maa pindala vähendada kuni 10%.

Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Esimesel kohustuseaastal võib kohustuse üle anda vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemise korral või põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral.