Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus 2023

Toetust võib taotleda loomapidaja, kes kasvatab põllumajandusloomade registri andmete kohaselt ajavahemikus 2. märtsist kuni 9. septembrini 2023. a iga päev vähemalt ühte piimalehma. PTK puhul rakendatakse nn taotluseta süsteemi: taotlusele ei märgita loomade arvu, vaid tehakse vastava toetuse juurde märge „Jah“.

Piimalehm, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud, registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimele hiljemalt 2. märtsil 2023. a  ning piimalehm vähemalt alates 2. märtsist 2023. a. St piimalehm, kes oli 2. märtsi seisuga mullikas ning sai piimalehmaks 4. märtsil, ei ole selle toetuse mõistes toetusõiguslik.

Piimalehmaks loetakse piimatõugu lehma, kui tal on asjaomase tõu tunnused. Toetusõiguslikud piimatõud on: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA), dzörsi (JER). Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega loomad. Piimalehmaks ei loeta lehma, kes on saadud lihatõuga ristamisel ja kuulub lihatootmiseks peetavate loomadega samasse karja.

Toetust antakse pidamisperioodi 02.03.2023-09.09.2023 piimalehmade arvu aritmeetilise keskmise alusel. Kuni 270 piimalehma kasvatavale taotlejale antakse toetus kehtestatud ühikumäära alusel ehk koefitsiendiga 1. Taotlejale, kes kasvatab oma karjas üle 270 piimalehma, antakse toetus 270 piimalehma eest koefitsiendiga 0,5 korrutatud ühikumäära alusel. Taotlejale, kelle loomade arv on osadel päevadel üle 270, kuid perioodi aritmeetiline keskmine loomade arv on kuni 270, antakse toetus kehtestatud ühikumäära alusel ehk koefitsiendiga 1,0.

Näide: kui taotlejal on pidamisperioodil keskmiselt 300 piimalehma, siis antakse talle toetust 270 piimalehma eest koefitsiendiga 0,5.

Näide: Kui taotlejal on pidamisperioodil keskmiselt 200 piimalehma, siis antakse talle toetust 200 piimalehma eest koefitsiendiga 1.

Kui piimalehm läheb vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu taotleja karjast välja, siis piimalehma kasvatamise otsetoetuse osas karja suuruse arvutamisel arvestatakse ka see piimalehm karja hulka.

Kanded loomade kohta peetavas arvestuses (karjaraamatus) peavad olema täielikud ja tõesed ning vastavuses põllumajandusloomade registrile esitatud andmetega. Soovitusliku karjaraamatu vormi (karjaarvestuse vorm veistele) leiate PRIA kodulehelt.

Taotleja peab järgima oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb PTK toetuse taotlejal lisaks esitada e-PRIA kaudu 2023. a mais algava pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.

Toetust võib taotleda loomapidaja, kes kasvatab põllumajandusloomade registri andmete kohaselt ajavahemikus 2. märtsist kuni 9. septembrini 2023. a iga päev kokku vähemalt viite ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat. ATK puhul rakendatakse nn taotluseta süsteemi: taotlusele ei märgita loomade arvu, vaid tehakse vastava toetuse juurde märge „Jah“.

Ammlehm, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud, registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimele hiljemalt 2. märtsil 2023. a  ning ammlehm või 8 kuu vanune lehmmullikas vähemalt alates 2. märtsist. St ammlehm, kes 2. märtsi seisuga ei olnud ammlehm või oli alla 8 kuu vanune ja sai 8 kuu vanuseks 4. märtsil, ei ole selle toetuse mõistes toetusõiguslik.

Ammlehma kasvatamise otsetoetuse andmisel võetakse arvesse ammlehm ja lehmmullikas, kes on herefordi (Hf), limusiini (Li), aberdiin-anguse (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveise (Hc), piemonti (Pi), akviteeni heleda (Ba), simmentali (Si), belgia sinise (Bb), dexteri (De), gallovei (Ga), aubraki (Au), šorthorni (Sh), salersi (Sa), tirooli halli (Gr) või vagiu (Wa) tõu tunnustega või kes on saadud lihatõugu veise ristamisel. Lehmmullikaks loetakse vähemalt 8 kuu vanust poegimata emast veist.

Maksimaalselt saab toetust 200 ammlehma või vähemalt 8 kuu vanune lehmmullika eest, välja arvatud jõudluskontrolli all olevad vähemalt 75% lihatõu veresusega ammlehmad/lehmmullikad.

Vähemalt ühte 75% lihatõu veresusega jõudluskontrollis oleva ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat kasvatavale taotlejale määratakse ATK toetus kehtestatud ühikumäära alusel, mis on korrutatud kordajaga 1,1. Taotlejale, kelle ammlehmad ei ole jõudluskontrollis ja kes peab kokku kuni 200 ammlehma, antakse esimese 100 looma kohta toetust koefitsiendiga 1 ning ülejäänud 100 looma kohta koefitsiendiga 0,46. Kui taotleja peab oma karjas rohkem kui 200 nõuetekohast ammlehma, kes ei ole jõudluskontrollis, siis antakse toetust 200 nõuetekohase ammlehma eest.

Toetust antakse ajavahemikul 2. märtsist 9. septembrini taotleja karjas peetavate nõuetekohaste ammlehmade/lehmmullikate arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvestamise aluseks võetakse ammlehmade arv põllumajandusloomade registris nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Sel ajavahemikul ei tohi olla ühtki päeva, mil registri andmeil pole taotlejal kokku vähemalt viite nõuetekohast ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat. Sellisel juhul kaotab taotleja õiguse ATK toetust saada.

Kui ammlehm läheb vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu taotleja karjast välja, siis ammlehma kasvatamise otsetoetuse osas karja suuruse arvutamisel arvestatakse ka see ammlehm karja hulka.

Kanded loomade kohta peetavas arvestuses (karjaraamatus) peavad olema täielikud ja tõesed ning vastavuses põllumajandusloomade registrile esitatud andmetega. Soovitusliku karjaraamatu vormi (karjaarvestuse vorm veistele) leiate PRIA kodulehelt.

Taotleja peab järgima oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb ATK toetuse taotlejal lisaks esitada e-PRIA kaudu 2023. a mais algava pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.

ATK toetuse ühikumäära arvestamise näited

Näide: Taotlejal on 151 gallovei tõugu ammlehma. Toetust makstakse kehtestatud ühikumäära alusel 100 looma kohta koefitsiendiga 1 ja 51 looma kohta koefitsiendiga 0,46.

Näide: Taotlejal on 202 gallovei tõugu ammlehma. Toetust makstakse kehtestatud ühikumäära alusel 100 looma kohta koefitsiendiga 1 ja 100 looma kohta koefitsiendiga 0,46. Kahe ammlehma eest toetust ei maksta, sest maksimaalselt toetatakse 200 ammlehma.

Näide: Kui taotlejal on kokku 95 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes ei  ole jõudluskontrollis ja kes pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, siis antakse talle toetust 95 looma eest koefitsiendiga 1, sest loomade arv kokku jääb vahemikku 1-100.

Näide: Kui taotlejal on kokku 195 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes ei ole jõudluskontrollis ja pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, siis antakse talle toetust esimese 100 looma eest koefitsiendiga 1 ja 95 looma eest koefitsiendiga 0,46, sest loomade arv kokku jääb vahemikku 101-200.

Näide: Kui taotlejal on kokku 200 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes on jõudluskontrollis ajavahemikul 2.03-9.09 ja kes on vähemalt 75% lihatõu veresusega, siis antakse talle toetust kõigi 200 looma eest koefitsiendiga 1,1.

Näide: Kui taotlejal on kokku 50 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes on jõudluskontrollis ajavahemikul 2.03-9.09 ja kes on vähemalt 75% lihatõu veresusega ning 180 ammlehma ja/või vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat, kes on jõudluskontrollis, kuid pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, antakse talle toetust 50 looma eest koefitsiendiga 1,1 ning 100 looma eest, kes on jõudluskontrollis, kuid pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, antakse toetust koefitsiendiga 1 ning 80 looma eest, kes on jõudluskontrollis, kuid pole vähemalt 75% lihatõu veresusega, antakse toetust koefitsiendiga 0,46.

Näide: Taotlejal on 205 gallovei tõugu ammlehma, kellest 200 on üle 75% veresusega ja 5 alla 75% veresusega. Kari on jõudluskontrollis. Toetust makstakse 200 ammlehma eest koefitsiendiga 1,1. Viie alla 75% veresusega ammlehma eest makstakse toetust koefitsiendiga 1.

Näide: Taotlejal on 220 gallovei tõugu ammlehma, kellest 65 on vähemalt 75% veresusega ja 155 alla 75% veresusega. Kari on jõudluskontrollis. Toetust makstakse 65 ammlehma eest koefitsiendiga 1,1. 100 looma kohta makstakse toetust koefitsiendiga 1 ja 55 looma kohta koefitsiendiga 0,46.

Toetust võib taotleda loomapidaja, kes kasvatab põllumajandusloomade registri andmete kohaselt ajavahemikus 2. märtsist kuni 9. septembrini 2023. a iga päev kokku vähemalt kümmet utte ja/või emakitse. UTK puhul rakendatakse nn taotluseta süsteemi: taotlusele ei märgita loomade arvu, vaid tehakse vastava toetuse juurde märge „Jah“.

Utt ja emakits, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud, registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimele hiljemalt 2. märtsil 2023. a ning ühe aasta vanune 2. märtsi seisuga.

Toetust makstakse 10 kuni 450 ute või emakitse kohta. Kui taotleja peab oma karjas rohkem kui 450 nõuetekohast utte või emakitse, siis makstakse toetust 450 nõuetekohase ute või emakitse eest.

Toetust makstakse ajavahemikul 2. märtsist 9. septembrini taotleja karjas peetavate nõuetekohaste uttede ja emakitsede arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvestamise aluseks võetakse uttede ja emakitsede arv põllumajandusloomade registris nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Sel ajavahemikul ei tohi olla ühtki päeva, mil registri andmeil on uttede ja emakitsede arv kokku alla 10. Sellisel juhul kaotab taotleja õiguse UTK toetust saada.

Kanded loomade kohta peetavas arvestuses (karjaraamatus) peavad olema täielikud ja tõesed ning vastavuses põllumajandusloomade registrile esitatud andmetega. Soovitusliku karjaraamatu vormi (karjaarvestuse vorm lammastele ja kitsedele) leiate PRIA kodulehelt.

Taotleja peab järgima oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal tingimuslikkuse nõudeid. Kuna tingimuslikkuse küsimustik on pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse osa, tuleb UTK toetuse taotlejal lisaks esitada e-PRIA kaudu 2023. a mais algava pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.