Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas

Toetust saavad taotleda äriühingud (äriseadustiku tähenduses), kelle müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal on vähemalt 40 000 eurot. 

Toetatavad tegevused

Toetust antakse tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud maapiirkonna ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks.

1. kohaliku ettevõtlustaristu ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
2. kohaliku ettevõtlustaristu renoveerimine;
3. kohaliku ettevõtlustaristuga seotud võrguga liitumine;
4. kohaliku ettevõtlustaristu juurde kuuluva materiaalse või immateriaalse vara ostmine.

Toetust ei anta vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ega tegevuste kohta, mis on seotud järgmiste tegevusaladega: 

1. hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK-i jagu S, alajagu 92);  
2. finants- ja kindlustustegevus (EMTAK-i jagu L);
3. kinnisvaraalane tegevus (EMTAK-i jagu M), välja arvatud enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK-i jagu M, alajagu 68201);
4. põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK-i jagu A). 

Toetuse taotlemisel peavad olema täidetud ka järgmised nõuded: 

1. kohaliku ettevõtlustaristu, välja arvatud internetitaristu ehitamise või renoveerimise korral või sellise materiaalse vara ostmise korral, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see ehitis ja sellealune maa taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
2. kui materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, on taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks. 

3. kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimiseks, on see kohalik taristu taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt ajavahemikul, mis ei ole lühem kui kohaliku taristu täielik amortisatsioon. 

    

Abikõlblikud kulud

Abikõlblikud on kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud kohaliku ettevõtlustaristu toetuse eesmärgi saavutamiseks. 

Abikõlblik on ka toetuse abil elluviidava tegevuse ja strateegiakavaga seotud tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu ehk EAFRD fondi vahenditest objektide tähistamise maksumus. Toetuse saajal on kohustus näidata avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. 

Mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;
2. käibemaks;
3. töötasu;
4. uuringu tegemise kulu;
5. maa ja olemasoleva ehitise ostmise kulu;
6. kasutatud masina, seadme või muu sisseseade ostmise kulu;
7. veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud ostetava materiaalse vara kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega;
8. sõidu- või veovahendi, sealhulgas mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki, liikurmasina, traktori, jalgratta, pisimopeedi, kerg-, tasakaalu- või robotliikuri, niiduki, rööbassõiduki, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina ostmise kulu olenemata selle sõidu- või veovahendi tehniliste andmete kohasest liikumiskiirusest;
9. päikesepargi ja akupargi rajamise ning päikeseenergia tootmisseadme, sealhulgas päikeseenergiat salvestava seadme ostmise kulu;
10. põllumajandusliku grupierandi määruse artikli 55 lõike 3 punkti a alusel maapiirkondade mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks antava abi puhul taastuvenergia, energiasäästu ja lairibataristu investeeringuteks mõeldud tegevuste kulud;
11. enne PRIA-le kohaliku ettevõtlustaristu toetuse taotluse esitamist tekkinud kulu;
12. kohaliku ettevõtlustaristu toetuse raames toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

Nõuded taotlusele

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus e-PRIAs selleks ettenähtud tähtajal.

Taotleja esitab taotluses järgmised andmed ja dokumendid:

1. taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
2. projekti nimetus ja kirjeldus;
3. projekti eesmärgi ja oodatava tulemuse kirjeldus;
4. kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas aitab projekt kaasa sellele, et kohalikku ettevõtlustaristut kasutavad ettevõtjad võtavad kasutusele uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse;
5. kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas aitab projekt kaasa sellele, et kohalikku ettevõtlustaristut kasutavad ettevõtjad parandavad ressursitõhusust, nagu energia kokkuhoidu, materjali kulu või jäätmete koguse vähendamist või materjali taaskasutamise suurendamist;
6. projekti elluviimise asukoht maapiirkonnas;
7. projekti raames taotletava kohaliku ettevõtlustaristu toetuse suurus ja projekti kogumaksumus;
8. teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta;
9. teave selle kohta, kas ja kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist;
10. riigiabi puhul teave selle kohta, kas kohaliku ettevõtlustaristu toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 26, 27 või 56 alusel vastavalt teadusuuringute taristu, innovatsiooniklastri või kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimiseks;
11. riigihanke nimetus ja viitenumber, kui toetatava tegevuse elluviimiseks korraldatakse riigihange;
12. projekti elluviimise eeldatav lõpptähtpäev ja kavandatavate tegevuste loetelu;
13. projektiga seotud kohalikku ettevõtlustaristut kasutavate peamiste ettevõtjate tegevusalad ja nendele vastavad EMTAK-i koodid.
14. kulude mõistlikkust tõendavad määruse §-s 7 nimetatud dokumendid, sealhulgas hinnapakkumused ja ehitise ehitamise korral ehitustööde maksumuse aluseks olevad hinnapakkumused ning kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus;
15. taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist kättesaadavad;
16. äriplaani lühikirjeldus selle kohta, kuidas suureneb projektiga seotud kohalikku ettevõtlustaristut kasutava taotleja konkurentsivõime taotluse esitamisele järgneva kolme majandusaasta jooksul, ja PRIA vormi kohane finantsprognoos kolmeks aastaks alates taotluse esitamise aastast;
17. ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
18. ehitise ehitamise korral ehitusprojekt, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;
19. ostetava materiaalse vara paigaldamise korral ehitisse, mis on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping;
20. ehitise ehitamise või renoveerimise korral, kui ehitis või sellealune maa on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping;
21. kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui ostetav materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis;
22. üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimise korral PRIA vormi kohane investeeringu diskonteeritud puhastulu prognoos.

Toetust saavad taotleda äriühingud (äriseadustiku tähenduses), mittetulundusühingud, sihtasutused ja valitsusasutuse hallatavad riigiasutused.

Toetatavad tegevused

Toetust antakse tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud maapiirkonna ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks.

1. ettevõtlushuubi toimimiseks vajaliku ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
2. ettevõtlushuubi toimimiseks vajaliku ehitise renoveerimine;
3. ettevõtlushuubi juurde kuuluva materiaalse või immateriaalse vara ostmine.

Ettevõtlushuubi toetust ei anta vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning sama määruse või üldise grupierandi määruse alusel põllumajandustoodete ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmiseks ega tegevuste kohta, mis on seotud järgmiste tegevusaladega:

1. hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK-i jagu S, alajagu 92);
2. finants- ja kindlustustegevus (EMTAK-i jagu L);
3. kinnisvaraalane tegevus (EMTAK-i jagu M), välja arvatud enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK-i jagu M, alajagu 68201).

Ettevõtlushuubi toetust ei anta riigiasutusele ega üldise grupierandi määruse artikli 1 punkti 24 tähenduses suurettevõtjale maapiirkonnas põhiteenuste ja taristu investeeringuteks mõeldud tegevuste elluviimiseks põllumajandusliku grupierandi määruse artikli 55 alusel.

Toetuse taotlemisel peavad olema täidetud ka järgmised nõuded: 

1. ehitise ehitamise, välja arvatud uue hoone püstitamise, või renoveerimise korral või sellise materiaalse vara ostmise korral, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see ehitis ja sellealune maa ettevõtlushuubi toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ning riigiasutusest taotleja puhul on see ehitis ja sellealune maa riigiasutusest taotleja valdusesse antud riigimaal või maal, millele on seatud riigi kasuks hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
2. uue hoone püstitamise korral on see hoone ja sellealune maa ettevõtlushuubi toetuse taotleja omandis või on hoonealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
3. kui materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, on ettevõtlushuubi toetuse taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks;
4. kui ettevõtlushuubi toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimiseks, on see kohalik taristu taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt ajavahemikul, mis ei ole lühem kui kohaliku taristu täielik amortisatsioon.

Abikõlblikud kulud

Abikõlblikud on projekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. 

Abikõlblik on ka toetuse abil elluviidava tegevuse ja strateegiakavaga seotud tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu ehk EAFRD fondi vahenditest objektide tähistamise maksumus. Toetuse saajal on kohustus näidata avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi.

Mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;
2. käibemaks;
3. töötasu;
4. uuringu tegemise kulu;
5. maa ja olemasoleva ehitise ostmise kulu;
6. kasutatud masina, seadme või muu sisseseade ostmise kulu;
7. veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud määruse § 16 lõike 1 punktis 2 nimetatud ostetava materiaalse vara kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega;
8. sõidu- või veovahendi, sealhulgas mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki, liikurmasina, traktori, jalgratta, pisimopeedi, kerg-, tasakaalu- või robotliikuri, niiduki, rööbassõiduki, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina ostmise kulu olenemata selle sõidu- või veovahendi tehniliste andmete kohasest liikumiskiirusest;
9. enne PRIA-le ettevõtlushuubi toetuse taotluse esitamist tekkinud kulu;
10. projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

Nõuded taotlusele

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus e-PRIAs selleks ettenähtud tähtajal ehk 26. jaanuarist 16. veebruarini 2026. aastal.

Taotleja esitab taotluses järgmised andmed ja dokumendid:

1. taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
2. projekti nimetus ja kirjeldus;
3. projekti eesmärgi ja oodatava tulemuse kirjeldus;
4. teave ettevõtlushuubi personali kohta, sealhulgas personali erialaste teadmiste ja töökogemuste kirjeldus ning pärast projekti lõppu töölepingu alusel töötavate töötajate ametinimetused, tööülesannete kirjeldused ja kavandatavad brutotöötasud;
5. projekti elluviimise eeldatav lõpptähtpäev ja kavandatavate tegevuste loetelu koos nende elluviimise tähtaegadega;
6. projekti elluviimise asukoht maapiirkonnas;
7. projekti raames taotletava ettevõtlushuubi toetuse suurus ja projekti kogumaksumus;
8. teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta;
9. teave selle kohta, kas ja kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist;
10. selgitus, kuidas on kavandatud tagada projekti oodatava tulemuse jätkusuutlikkus;
11. riigihanke nimetus ja viitenumber, kui projekti elluviimiseks korraldatakse riigihange;
12. kulude mõistlikkust tõendavad määruse §-s 18 nimetatud dokumendid, sealhulgas hinnapakkumused ja ehitise ehitamise korral ehitustööde maksumuse aluseks olevad hinnapakkumused ning kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus;
13. taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist kättesaadavad, ning taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali lõpu seisuga;
14. PRIA vormi kohane finantsprognoos viieks aastaks alates taotluse esitamise aastast;
15. enne taotluse esitamist ettevõtlushuubis olemasolevate töötegemise kohtade arv ja projekti tulemusel loodavate uute töötegemise kohtade arv;
16. äriplaani lühikirjeldus koos selgitusega ettevõtlushuubi kontseptsiooni, valdkondliku fookuse ja selle kohta, kuidas on projekt seotud infotehnoloogia või uuendusliku tehnoloogia rakendamise edendamisega ettevõtluses;
17. ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
18. ehitise ehitamise korral vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;
19. ostetava materiaalse vara paigaldamise korral ehitisse, mis on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping;
20. ehitise ehitamise või renoveerimise korral, kui ehitis või sellealune maa on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping;
21. kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui ostetav materiaalne vara paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis;
22. üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks mõeldud tegevuse elluviimise korral PRIA vormi kohane investeeringu diskonteeritud puhastulu prognoos.

Hinnapakkumus peab sisaldama:

1. toetuse taotleja nime;
2. hinnapakkuja nime;
3. registrikoodi ja kontaktandmeid;
4. hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva;
5. töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust;
6. käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust;
7. vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. 

Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes järgmisi andmeid:

1. ehitise nimetus;
2. ehitise ehitisregistri kood;
3. selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
4. ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;
5. hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.

Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse taotleja huvide konfliktist. 

Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Toetuse taotleja ei või jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

1. Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 30 000 euro, ei pea taotleja hinnapakkumisi küsima, kuid peab siiski tagama kulude mõistlikkuse ja vajaduse korral seda ka tõendama.
2. Kui toetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, siis peab ta hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast toetuse taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt.

Toetuse saaja viib projekti ellu, sealhulgas täidab projekti eesmärgi ja saavutab tulemuse ning esitab kõik projekti elluviimist tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ostetud, ehitatud või renoveeritud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

Toetuse saaja peab vastama taotlejale kehtestatud nõuetele kuni viimase toetusosa maksmiseni PRIA poolt. 

See tähendab, et tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Taotleja suhtes ei toimu selle aja jooksul likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 209¹, 210, 296, 298, 298¹, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi.

Hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks peab toetuse saajal olema ehitise kohta ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu näitab, et taotlejal on õigus seda ehitist vastavasse kohta ehitada või seadet paigaldada.

Hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks peab toetuse saaja olema täitnud toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas on ehitise kohta kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt võib ka seadme paigaldamine olla ehitustegevus ning ka sel juhul peab toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või esitatud kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. 

Kasutusloa või kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis või paigaldatud seade (toetatav tegevus) vastab ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega võimaldab kasutusluba või kasutusteatis tagada, et ehitist või teatud juhtudel seadet saab hakata sihtotstarbeliselt kasutama. 

Hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks peab toetuse saajal olemas olema tegevusluba või esitatud majandustegevusteade, kui toetust on saadud sellise tegevuse elluviimiseks, mille puhul on asjakohases seaduses sätestatud juhul nõutud, et ettevõtjal on enne sellel tegevusalal majandustegevuse alustamist tegevusluba või esitatud majandustegevusteade.

Toetuse abil ostetud või ehitatud vara peab olema sihtotstarbeliselt kasutuses kolm aastat (ettevõtlustaristu toetus) ja viis aastat (ettevõtlushuubi toetus) arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ehk sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Toetuse saaja tagab projekti kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil ostetud, ehitatud või renoveeritud vara sihtotstarbeliselt, järgmise perioodi jooksul (sihipärase kasutamise periood):

1. kohaliku ettevõtlustaristu toetuse saamise korral vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
2. ettevõtlushuubi toetuse saamise korral vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1. võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning vaadata kohapeal läbi dokumente ja vara;
2. esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
3. eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
4. teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule, või projekti raames ostetud, ehitatud või renoveeritud vara sihipärast kasutamist takistavast asjaolust;
5. tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu hankele või ostumenetlusele;
6. näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antava toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi;
7. ettevõtlushuubi toetuse saaja esitab seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on kalendriaastas ettevõtlushuubi pakutavaid teenuseid kasutanud ettevõtjate arv peamiste teenuste kaupa.

Toetust antakse 15- 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. 

Ühe taotluse abikõlblikud kulud võivad olla kuni 2 000 000 eurot ja toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 40 000 eurot.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta ühes taotlusvoorus on 800 000 eurot. 

Ühte kontserni kuuluvatel ettevõtjatel või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjatel on ühes taotlusvoorus võimalik saada kokku toetust kuni 800 000 eurot.

Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad juhul, kui näiteks kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust 500 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 500 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab maksimaalset määrata toetust 300 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks. Samuti kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb toetust 400 000 euro ulatuses ja samasse kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 400 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse 800 000 euro suuruse toetuse nõude, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne 800 000 euro suurune toetus.

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku § 6, mille kohaselt, kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga.

Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1. oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või
2. kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Toetuse maksimaalsed määrad sõltuvad abi liigist.

Toetust antakse 15-50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui tegemist on üldise grupierandi määruse art 26 ja 27 alusel teadusuuringute taristu investeeringuks ja innovatsiooniklastri investeeringuks antava abiga.

Toetust antakse 15- 65 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui tegemist on vähese tähtsusega abi määruse alusel, üldise grupierandi määruse art 56 alusel kohaliku taristu investeeringuks ja põllumajandusliku grupierandi määruse artikli 55 alusel maapiirkonnas põhiteenuste ja taristu investeeringuks antava abiga. 

Ühe taotluse abikõlblikud kulud võivad olla kuni 2 000 000 eurot ja toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 80 000 eurot.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta ühes kogu strateegiakava perioodi jooksul on 800 000 eurot. 

Ühte kontserni kuuluvatele ettevõtjatele või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjatele ei anta kokku toetust rohkem kui 800 000 eurot strateegiakava perioodi jooksul.

Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad juhul, kui näiteks kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust 500 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 500 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab maksimaalset määrata toetust 300 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks. Samuti kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb toetust 400 000 euro ulatuses ja samasse kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 400 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse 800 000 euro suuruse toetuse nõude, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne 800 000 euro suurune toetus.

Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku § 6, mille kohaselt, kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga.

Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1. oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või
2. kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse osadena või täielikku elluviimist PRIA-le maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1. töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;
2. vara on ostetud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning
   töö, teenuse või vara eest on tasutud.

Maksetaotlusega esitab toetuse saaja määruse § 28 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ja dokumendid.

Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest.

PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 

1. taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;
2. taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist;
3. taotlus ei ole nõuetekohane;
4. taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja on rikkunud toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei ole täitnud muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest. Nimetatud toetuse vähendamise või toetuse maksmisest keeldumise puhul ei ole tegemist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmega (halduskaristusega), vaid eeskirjade eiramise tõttu põhjendamatust soodustusest ilma jäämisega. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Eelviidatud rikkumise elemente tuleb mõista järgmiselt: 

1. nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud;
2. nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele;
3. kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik mõistlike vahenditega lõpetada;
4. kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise või kestva programmiperioodi jooksul. 

Nii taotluse kui maksetaotluse menetlemisel tuleb nõuetest möödaminemisi hinnata selle järgi, kas tegemist on toetusõiguslikkuse nõuete rikkumisega või mitte. Toetusõiguslikkuse nõuded on toetuse taotlejale ja toetatavale tegevusele esitatud nõuded ehk nõuded, mis piiritlevad toetuse sihtgrupi ja toetusõigusliku tegevuse. Kui rikutud on toetusõiguslikkuse nõuet – näiteks toetust tuleb taotlema isik või toetus määratakse ekslikult isikule, kes ei ole tegelenud põllumajandustoodete tootmisega, siis see isik ei ole üldse õigustatud toetust saama ning toetuse vähendamine ei ole antud juhul asjakohane.

PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.