Loomakasvatuse üleminekutoetused ja piimalehma kasvatamise otsetoetused 2020

Riiklik

28. mail alustas PRIA ute üleminekutoetuse, piima üleminekutoetuse ja veise üleminekutoetuse väljamaksete tegemist. Ammlehma kasvatamise üleminekutoetus ja ute kasvatamise üleminekutoetus makstakse välja jaanipäevaks. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse ühikumäära otsustab PRIA 1. detsembriks 2020. a.


2020. a rakendati uus toetus Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus peetavate piimalehmade kasvatamiseks (PTK2), seejuures pole karja suurus piiratud. Kes kasvatab piimalehmi nii mandril kui saartel, võib saada nii PTK kui ka PTK2 toetust eeldusel, et täidab mõlema toetuse tingimusi.

Tutvustus

Piimalehma kasvatamise otsetoetused (PTK/PTK2) on Eestis rakendatud selleks, et pidurdada piimalehmade ja piimakarja kasvatajate arvu vähenemist.

Üleminekutoetused aitavad tasandada põllumajandustootjate sissetuleku erinevusi võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandustootjatega.

On kahte liiki üleminekutoetusi:

  • tootmisega seotud üleminekutoetused – ammlehma (AMM) ja ute kasvatamise (UTT) üleminekutoetus – aitavad hüvitada kulutusi ja tõsta loomapidajate konkurentsivõimet.
  • tootmisest lahtiseotud üleminekutoetused – ute (LUT), veise (VEI) ja piima (PII) üleminekutoetus - makstakse taotlejale kindlaks määratud või teiselt loomapidajalt ülevõetud toetusõiguste ühikute alusel selleks, et tootjad endiselt põllumajandussektoris jätkaksid.

 

Loomatoetusi saab taotleda vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. e-PRIAsse saab sisse logida aadressil https://epria.pria.ee/.

Erinevad juhendid, kuidas e-PRIAsse siseneda ja teenuseid kasutada, on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel https://www.pria.ee/infokeskus/e-pria-kasutamise-juhendid.

Täpsemat infot toetuste kohta saab lugeda juhendist "Abiks taotlejale".

Tingimused

Toetust võib taotleda loomapidaja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatab ajavahemikus 2. märtsist kuni 8. maini 2020 a. iga päev üht kuni 400 piimatõugu lehma. PTK puhul rakendatakse käesoleval aastal nn taotluseta süsteemi, kus taotlusele loomade arvu ei märgita vaid tehakse ainult toetuse juurde „Jah“ märge vastavalt sellele kas piimalehmad asuvad eelnimetatud valdades või mujal.

Toetust antakse ajavahemikul 2. märtsist 8. maini taotleja karjas peetavate nõuetekohaste piimalehmade arvu aritmeetilise keskmise alusel, mille arvestamise aluseks võetakse piimalehmade arv põllumajandusloomade registri andmete põhjal nimetatud ajavahemiku iga päeva kohta. Sel ajavahemikul ei tohi olla ühtki päeva, mil registri andmeil pole taotlejal ühtki nõuetekohast piimalehma või on arv üle 400. Mõlemal juhul kaotab taotleja õiguse PTK toetust saada.

Uuenenud on ka PTK reegel, et kui vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu läheb piimalehm taotleja karjast välja, siis nüüd arvestatakse seda piimalehma ka piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul karja suuruse arvutamisel.

Piimalehm, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja  hiljemalt 2. märtsil 2020 a. registreeritud põllumajandusloomade registris taotleja nimele ning ta peab olema vähemalt alates 2. märtsist piimalehm. St piimalehm, kes oli 2. märtsi seisuga mullikas ja sai piimalehmaks 4. märtsil, ei ole selle toetuse mõistes toetusõiguslik.

Kanded loomade kohta peetavas arvestuses (karjaraamatus) peavad olema täielikud ja tõesed ning vastavuses põllumajandusloomade registrile esitatud andmetega. Soovitusliku karjaraamatu vormi (karjaarvestuse vorm veistele) leiate PRIA kodulehelt https://www.pria.ee/registrid/veised.

Piimalehmaks loetakse piimatõugu lehma, kui tal on asjaomase tõu tunnused. Toetusõiguslikud piimatõud on: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA), dzörsi (JER). Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega loomad. Piimalehmaks ei loeta lehma, kes on saadud lihatõuga ristamisel ja kuulub lihatootmiseks peetavate loomadega samasse karja.

Taotleja peab terves oma majapidamises täitma nõuetele vastavuse nõudeid (vt nõuetele vastavus 2020). Kuna nõuetele vastavuse küsimustik on pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse osa, tuleb seetõttu PTK toetuse taotlejal lisaks esitada e-PRIA kaudu pindalatoetuste taotlus perioodil 2.-21. maini 2020 a.

Piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus saab taotleda alates käesolevast aastast. Nendes valdades asuvatele piimalehmadele taotledes puudub karjas olevate toetatavate piimalehmade arvu piirang nagu seda oli eelnevatel aastatel. Samuti ei kehti enam neis valdades ka reegel, kus suuremate kui 100 piimalehma karjade toetuse ühikumäär korrutati koefitsiendiga 0,5.

Toetust võib taotleda loomapidaja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatab ajavahemikus 2. märtsist kuni 8. maini 2020 a. iga päev vähemalt ühte piimatõugu lehma. PTK puhul rakendatakse käesoleval aastal nn taotluseta süsteemi, kus taotlusele loomade arvu ei märgita vaid tehakse ainult toetuse juurde „Jah“ märge vastavalt sellele kas piimalehmad asuvad eelnimetatud valdades või mujal.

Piimalehm, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja  registreeritud hiljemalt 2. märtsil 2020 a. põllumajandusloomade registris taotleja nimele ning ta peab olema vähemalt alates 2. märtsist piimalehm. St piimalehm, kes oli 2. märtsi seisuga mullikas ja sai piimalehmaks 4. märtsil, ei ole selle toetuse mõistes toetusõiguslik.

Kanded loomade kohta peetavas arvestuses (karjaraamatus) peavad olema täielikud ja tõesed ning vastavuses põllumajandusloomade registrile esitatud andmetega. Soovitusliku karjaraamatu vormi (karjaarvestuse vorm veistele) leiate PRIA kodulehelt https://www.pria.ee/registrid/veised.

Piimalehmaks loetakse piimatõugu lehma, kui tal on asjaomase tõu tunnused. Toetusõiguslikud piimatõud on: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA), dzörsi (JER). Nimetatud tõugudesse kuuluvaks loetakse asjaomaste tõutunnustega loomad. Piimalehmaks ei loeta lehma, kes on saadud lihatõuga ristamisel ja kuulub lihatootmiseks peetavate loomadega samasse karja.

Taotleja peab terves oma majapidamises täitma nõuetele vastavuse nõudeid (vt nõuetele vastavus 2020). Kuna nõuetele vastavuse küsimustik on pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse osa, tuleb seetõttu PTK toetuse taotlejal lisaks esitada e-PRIA kaudu pindalatoetuste taotlus perioodil 2.-21. maini 2020 a.

Veis, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema 2. märts 2020 a. seisuga vähemalt 8 kuu vanune lihatõugu või lihatõuga ristamisel saadud lehmmullikas või lehm, kes on nõuetekohaselt identifitseeritud ja hiljemalt 2. märtsil 2020 a. registreeritud taotleja nimele põllumajandusloomade registris.

Kanded loomade kohta peetavas arvestuses (karjaraamatus) ning veisepassis peavad olema täielikud ja tõesed ning vastavuses põllumajandusloomade registrile esitatud andmetega. Soovitusliku karjaraamatu vormi (karjaarvestuse vorm veistele) leiate PRIA kodulehelt https://www.pria.ee/registrid/veised.

Taotlusele märgitud loomade kohta kehtib pidamisperiood, mis kestab taotluse esitamise kuupäevast kuni 8. maini 2020 a. (kaasa arvatud) ja mille jooksul peab taotleja loomad oma karjas hoidma. Taotlusaluseks märgitud loomi pärast 23. märtsi enam asendada ei saa.

Toetusõiguslikud lihatõud on: hereford (Hf), limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi), hele tõug (Ba), simmental (Si), belgia sinine (Bb), dexter (De), galloway (Ga), aubrac (Au), saksa šorthorn (SH) salers (SA), tirooli hall (GR) või wagyu (WA).

Utt, kelle kohta toetust taotletakse, peab olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja hiljemalt 2. märtsil 2020 a. registreeritud taotleja nimele põllumajandusloomade registris.

Kanded loomade kohta peetavas arvestuses (karjaraamatus) peavad olema täielikud ja tõesed ning vastavuses põllumajandusloomade registrile esitatud andmetega. Soovitusliku karjaraamatu vormi (karjaarvestuse vorm lammastele ja kitsedele) leiate PRIA kodulehelt https://www.pria.ee/registrid/lambad-ja-kitsed.

Taotleja peab taotluse esitamise päevast kuni 8. maini 2020 a. (kaasa arvatud) ehk pidamisperioodil pidama oma karjas taotlusele märgitud arvul nõuetele vastavaid uttesid. Taotletud loomade arvu pärast 23. märtsi enam suurendada ei saa.

Toetust saab taotleda vähemalt 10 ute kohta, kes on hiljemalt 27. aprilli 2020. a. seisuga (kaasa arvatud) ühe aasta vanused.

Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik temale määratud või teiselt isikult üle võetud veise täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel.

Veise täiendava otstoetuse toetusõiguse määramise aluseks on taotlejale 2006. a. veise kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud veiste loomühikud ja ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse käigus kindlaks määratud piimalehmade loomühikud, kes olid 14. veebruari 2006. a. seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtpäevale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50%-lise lihatõu veresusega vasikas.

Toetuse saamiseks peab toetusõiguse ühikuid omav füüsiline või juriidiline isik tegelema põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises. Tema põllumajanduslikus majapidamises peab olema vähemalt üks hektar põllumajandusmaad või ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi.

Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik temale määratud või teiselt isikult üle võetud piima täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel.

Piima täiendava otsetoetuse toetusõiguste määramise aluseks on taotlejale 31. märtsi 2007. a. seisuga määratud piima tootmiskvoodi kilogrammid.

Toetuse saamiseks peab toetusõiguse ühikuid omav füüsiline või juriidiline isik tegelema põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises. Tema põllumajanduslikus majapidamises peab olema vähemalt üks hektar põllumajandusmaad või ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi.

Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik temale määratud või teiselt isikult üle võetud ute täiendava otsetoetuse toetusõiguste alusel.

Ute täiendava otstoetuse toetusõiguse määramise aluseks on taotlejale 2007. a. ute kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud uttede arv.

Toetuse saamiseks peab toetusõiguse ühikuid omav füüsiline või juriidiline isik tegelema põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises. Tema põllumajanduslikus majapidamises peab olema vähemalt üks hektar põllumajandusmaad või ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi.

Toetuse määramine

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse üleminekutoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 22. juuniks 2020 a. ja toetused makstakse välja 15. juunist 2020 a. kuni 30. septembrini 2020 a. ning piimalehma kasvatamise otsetoetuse määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2020 a. ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2020 a. kuni 30. juunini 2021 a.

Loomakasvatuse üleminekutoetuste eelarved kinnitati 27.02.2020. a:

  1. ammlehma kasvatamise üleminekutoetus - 1 071 000 eurot;
  2. ute kasvatamise üleminekutoetus - 291 515 eurot;
  3. piima üleminekutoetus - 3 835 347 eurot;
  4. veise üleminekutoetus - 1 322 904 eurot;
  5. ute üleminekutoetus - 12 711 eurot.

PRIA kinnitas veise-, piima- ja ute üleminekutoetuste ühikumäärad 25. mail 2020. a:

  1. veise üleminekutoetus - 21,90 eurot toetusõiguse ühiku kohta;
  2. piima üleminekutoetus - 0,00655 eurot toetusõiguse ühiku kohta;
  3. ute üleminekutoetus - 0,68 eurot toetusõiguse ühiku kohta.

Euroopa Komisjon võib otsustada klientide otsetoetuste (loomatoetustest PTK/PTK2) üle 2000 euro ulatuvate summade ülejäävat osa finantsdistsipliini reeglite alusel Euroopa Liidu kriisireservi kogumiseks vähendada.

Eraisikutele määratud toetuselt on enne väljamakset kinni peetud eraisiku tulumaks – vt lähemalt siit.