Põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetus

• Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.
• Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
• Toetuse taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.
• Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662, 665, 666 või 667, veterinaarseaduse §-s 97, 104, 105 või 106, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34, 35 või 361, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 192, 193, 209, 2091, 210, 264, 296, 298, 2981, 364, 365, 367, 368, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.
• Toetuse taotleja koguvõla ning enne intresse, makse ja kulumit saadud kasumi suhe, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni viie majandusaasta intressikandvad kohustused sama ajavahemiku kasumiga enne intresse, makse ja kulumit, ei ole suurem kui 7,00.
• Toetuse taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1,00.
• Toetuse taotleja omakapitali osakaal bilansimahus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 30,00 protsenti.
• Toetuse taotleja peab taotluse esitamise aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal olema osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud infopäeval, milles käsitleti vähemalt ühte toetuses sätestatud prioriteeti ning mis on korraldatud strateegiakava sekkumise „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus” raames.
• Eelnevas punktis sätestatud infopäeval ei pea osalema, kui toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi kestnud muul infopäeval või koolitusel, milles käsitleti vähemalt ühte toetuses sätestatud prioriteeti.
• Toetust ei anta, kui toetuse taotleja on varem saanud strateegiakava sekkumise 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine” raames antavat toetust sellise tegevuse kohta, mis ei ole taotluse esitamise hetkeks ellu viidud.

Taotlejatele kohalduvad nõuded on täpsemalt lahti selgitatud määruse seletuskirjas, mille leiab lehe allosas Abiks taotlejale Juriidiliste aluste plokist.

Toetuse andmise eesmärkide täitmiseks toetatakse üksnes selliste investeeringute elluviimist, mis panustavad vähemalt ühte järgmisesse prioriteeti:

1) kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine;

2) vee- ja õhukvaliteedi parandamine;

3) elurikkuse ja muldade kaitse;

4) loomade heaolu suurendamine;

5) bioohutuse suurendamine koos loomade heaolu suurendamisega.

Prioriteetidesse panustamine on toetatavate tegevuste puhul väga oluline. Kui vähemalt ühte toetusega sätestatud prioriteeti tegevus ei panusta, siis tegevus toetatav ei ole. Kõik tegevused sellest toetusest peavad olema tehtud keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist silmas pidades.

1) kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine – eesmärgiks on investeeringute tegemise kaudu aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. Tehtavad investeeringud peavad aitama kaasa kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamisele ja looma tegevusraamistiku nii ökosüsteemide valmisolekuks kui ka vastupanuvõimeks kliimamuutustele. 

Selle prioriteedi saavutamisele aitavad kaasa selliste investeeringute tegemine, mis on suunatud:

• keskkonnasõbralike energialahenduste kasutuselevõtule (katla või põleti soetamine, mis kasutavad küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid energiaallikaid nagu näiteks hakkpuit);
• energia kokkuhoiule (näiteks vedelsõnnikust või kompostist soojuse eraldamise tehnoloogiad);
• keskkonnasäästlike aiandus- ja mesindussaaduste hoidlate kui ka kartulihoidlate terviklahendustele koos jahutus-, kütte-, niiskuse reguleerimise süsteemidega;
• keskkonnasäästlikele kütte- ja jahutusseadmetele (keskkonnasäästlikuks jahutusseadeks loetakse üldjoontes seadmed, kus ei kasutata freooni);
• keskkonnasäästlike katmikalade ehitamisele;
• seire teostamisele (näiteks mulla- ja ilmajaamad, seiretehnoloogiate, sh droonide, soetamine) või
• vähem süsihappegaasi heidet (edaspidi CO2) tekitavate energiaallikate kasutusele võtmisele. Vähem CO2-heidet tekitavateks energiaallikateks loetakse bio- ehk rohegaas (CBM), maagaas (CNG), vedeldatud maagaas (LNG) või vedelgaas (LPG), biometaan, taastuvtoorainel põhinev diiselkütus (HVO). 

Sellesse prioriteeti panustavaks investeeringuks ei loeta näiteks teraviljajahutite soetamist.

2) vee- ja õhukvaliteedi parandamine – eesmärgiks on toetada eelkõige selliste investeeringute tegemist, mis on suunatud sõnnikumajanduse parendamisele, et läbi tõhusama ressursikasutuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Selleks on näiteks ammoniaaki püüdvad lahendused (filtrid) ja lahendused, mis vähendavad nitraatide sattumist põhjavette.

Sellesse prioriteeti panustavateks investeeringuteks võivad olla nt:

• pealt kaetud sõnnikuhoidlate ehitamine – ammoniaagi heitkoguste vähendamise seisukohalt loetakse efektiivseks sõnnikuhoidla katmiseks kas jäiga (betoon, metall (teras), fiiberklaas jms) või elastse kunstmaterjalist kattega (betoon/telkkatus) katmist;
• silohoidla ehitamine, millel on tagatud pinna- ja põhjavee kaitse;
• vedelsõnnikulaotamise tehnoloogiate soetamine – vedelsõnniku sisestuslaotuse seadmete soetamine (avalõhe–sisestuslaoturid, sulglõhe–sisestuslaoturid), vedelsõnniku ja digestaadi separeerimise tehnoloogiate soetamine jms;
• investeeringud niisutus- ja kastmissüsteemidesse, sealhulgas vee taaskasutussüsteemidesse, mis soodustavad säästvat veekasutust;
• sügavallapanuga laudale lekkekindla aluspinna rajamine. 

Sellesse prioriteeti panustavaks investeeringuks ei loeta paisk-, lohisvoolik- ja segamislaoturite soetamist ning katmata sõnnikuhoidlate ehitamist või sellise sõnnikuhoidla ehitamist, kus katvaks materjaliks on hekselpõhk, turvas, kergkruus, plastikgraanulid, rapsiõli, looduslik koorik vms.

3) elurikkuse ja muldade kaitse – eesmärk on motiveerida põllumajandustootjaid suurendama muldade süsinikuvaru, soodustada põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning vältida selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. 

Sellesse prioriteeti panustamisel toetatakse eelkõige selliste investeeringute tegemist, mis soosivad praktiseerima keskkonna- ja kliimasõbralikke viljelusviise ja tavasid, et säilitada ja suurendada põllumaade viljakust ning tagada sealne elurikkus, soodustada mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetistega ja aidata kaasa orgaanilise aine põllult minemaviimise vähendamisele. 

Elurikkuse parandamisele aitab kaasa söödakultuuride mitmekesistamine, sh näiteks liblikõieliste söödataimede osakaalu suurendamine karjatataval alal või rohumaadelt, millelt varutakse sööt. See omakorda aitab vähendada loomadel soolelikku metaani ja seega negatiivseid keskkonnamõjusid, mille tulemusel paraneb süsiniku sidumine ja süsinikuringe rohumaadel, püsirohumaadel ja pärandniitudel. 

Sellisteks investeeringuteks, mis panustavad elurikkuse ja muldade kaitse prioriteeti, on näiteks:

• täppisviljeluse tehnoloogia soetamine;
• taimekaitsepritside soetamine, mis oluliselt vähendavad taimekaitsevahendite kasutamist ja võimaldavad täppislahendust;
• täppis-tahesõnnikulaoturid (kompostilaoturid, laotusketastega laoturid, sh laoturid, millel on kaalumissüsteem ketaste pöörete reguleerimiseks);
• lubiväetise laoturid;
• mehhaaniliste umbrohutõrjeseadmete soetamine (kuumaurutusseadmed, elektrilised umbrohutõrje seadmed, umbrohu mikrolaine ja termilise töötlemise seadmed, umbrohulõikurid aktiivse või passiivse tööseadisega, lasertehnoloogia robotrohijad, plasmakiiritusseadmed, reasisene mehaaniline umbrohutõrje, umbrohurebijad ja umbrohulõikurid – liikuva või liikumatu teraga (CombCut tehnoloogia), reavahekultivaatorid, ketasrootoräkked);
• taimekahjustajate monitooringu- ja hoiatussüsteemide soetamine;
• kompostimistehnoloogiate soetamine (kompostimise platsid koos kogumisrennide ja biopuhastiga, millel on tagatud pinna- ja põhjavee kaitse, taime-, sõnniku-, reoveesette põhine kompostimine ja vermikomposti tootmine: komposti ja aunade segajad, purustajad ja sõelumismasinad, pidevlaadurid – konveieri baasil, komposti katmine – kattelaoturid ja üleskerijad, aeraatorid ja niisutusseadmed, mõõdistusseadmed temperatuuri, niiskuse, CO2 mõõtmiseks);
• keskkonnahoidlike taimekaitsetehnoloogiate, sh biotõrjetehnoloogiate soetamine;
• bioloogilisi preparaate tootvad tehnoloogiad, mis võimaldavad teha kompostiekstrakti ja nendega seemneid töödelda;
• ribakülvi tehnoloogia, millel on lõikeketas, sealjuures vähemalt 50% reavahest peab jääma töötlemata;
• otsekülvi tehnoloogia, kuid üksnes juhul, kui külvik on ilma täiendava mullaharimise (randaali) komplektita, otsekülviku kasutamisel ei harita mulda rohkem, kui on vajalik külvivao avamiseks või töösügavuse saavutamiseks, külviku ühel töökäigul haritud põlluribade kogulaius on väiksem kui 20% külviku haardelaiusest;
• külvirea puhastid ning külvikud seemendi survega minimaalselt 140 kg;
• orgaanika ebaühtlast paiknemist tasandavad seadmed (põhuäke);
• taimiku maharullimise seadmed (krimperrull, pikilabarull);
• sügavkobestid, mulla tihese vältimiseks, töösügavusega vähemalt 50 cm;
• mulla tallamist vähendavad tehnoloogiad (rehvirõhu seadmise või muutmise süsteemid). 

Elurikkuse ja muldade kaitsesse ei panusta kombainid ja traktorid isegi juhul, kui nad on ökonoomsemad (kasutavad vähem kütust), vaid on oluline, et rakendataks eelpool nimetatud tehnoloogiaid, mis neisse panustavad. 

Ka ei paranda elurikkust ja muldade kaitset tehnoloogiad, nagu seda on künniks kasutatavad kultivaatorid, adrad, äkked (sest pikemaks eesmärgiks on mullaharimise vähendamine).

4) loomade heaolu suurendamine – eesmärgiks on investeeringute tegemise kaudu aidata kaasa loomade tervise ja heaolu taseme tõstmisele. 

Sellesse prioriteeti panustavad näiteks selliste investeeringute tegemine: 

• loomakasvatushoonete ehitamine;
• varjualuste (sh mobiilsete/teisaldatavate) rajamine, mis kaitsevad loomi neile mittesobivate ilmastikutingimuste eest;
• kogumisaiad;
• karjamaade jootmissüsteemide, sh mobiilsete jooturite soetamine;
• väljas peetavatele kariloomadele alaliste söötmis- ja jootmiskohtade (sh talvised jooturid) koos biopuhastite väljaehitamisega välialadel, millel on tagatud pinna- ja põhjavee kaitse;
• loomakasvatushoonetele kliimaseadmete soetamine (ventilaatorid, jahutavate sh piserdusjahutus ventilatsioonisüsteemide ehitamine).

Karjaaedade soetamine on siinjuures mitteabikõlblik kulu.

5) bioohutuse suurendamine koos loomade heaolu suurendamisega – eesmärgiks on investeeringute tegemise kaudu minimeerida kahjurite ja haiguspuhangute ohtu ning leevendada kahjulikke mõjusid. Samal ajal on eesmärgiks aidata kaasa ka loomade tervise ja heaolu tõstmisele. 

Sellesse prioriteeti panustavad selliste investeeringute tegemine nagu näiteks: 

• loomakasvatushoone ruumide, veokite ja haagiste pesemise ja desinfitseerimise seadmete soetamine;
• loomakasvatushoonet ümbritsevale territooriumile sisenemiseks pääsla rajamine (statsionaarsed desomatid, väravasüsteemid inimestele, veokitele jne);
• väljaspoole loomakasvatushoonet korjuste hoiustamiseks enne kahjutustamisele viimist mõeldud ala rajamine (loomsete jäätmete konteineri soetamine, konteineri aluse platsi asfalteerimine, betoneerimine või muul viisil lekkekindlaks muutmine, ala tarastamine).

Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud põllumajanduslike toodete tootmiseks, säilitamiseks või toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks ning millega panustatakse sekkumise eesmärgi saavutamisse ja prioriteeti:

1) tootmishoone või rajatise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
2) masina või seadme soetamine - nii statsionaarse kui ka mobiilse;
3) olemasoleva niisutussüsteemi rekonstrueerimine või laiendamine ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
4) niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme soetamine.

Põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted ning jõulupuud, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.

Näiteks toetatakse kasvuhoone ehitamist või taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamist, kuid ei toetata sellise hoone või rajatise ehitamist, mis ei ole otseselt seotud põllumajandustoodete tootmisega, nagu näiteks väetisehoidla, masinate hoidmiseks ettenähtud hoone, põllumajandusmasinate parandamiseks ettenähtud töökoja ehitamine – olenemata sellest, kas neid kasutatakse põllumajanduse valdkonnas või mitte.

Antud toetuse tähenduses on ehitamine ehitise (hoone või rajatise) püstitamine, ehitise rajamine, ehitise paigaldamine, ehitise laiendamine ja ehitise rekonstrueerimine. Nimetatud tegevused kuuluvad abikõlblike toetatavate tegevuste hulka ning lisaks on toetatav ka omanikujärelevalve. 

Ehitise lammutamine ja ehitise parendamine ei ole toetatav tegevus nagu näiteks vahetatakse ehitisel aknad või uksed eesmärgiga suurendada energiatõhusust.

Niisutussüsteemi puhul on toetatav laiendamine, rekonstrueerimine ja omanikujärelevalve ning soetatava masina või seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara või infotehnoloogilise seadme soetamine ja selle paigaldamine või seadistamine.

Masina või seadme soetamise korral on toetatavad tegevused masina või seadme soetamine ja selle kohale toimetamine, paigaldamine, seadistamine või kasutamise väljaõppe kulu. Lisaks on toetatavad soetatava masina või seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara või infotehnoloogilise seadme soetamine ja selle paigaldamine või seadistamine.

Kui toetust antakse ehitise või niisutussüsteemi ehitamiseks, peavad ehitis või niisutussüsteem ja selle alune maa olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Kui soetatav masin või seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, peab ehitis olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Kui toetust antakse omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või masina või seadme soetamiseks, mis panustab toetuses sätestatud prioriteeti, peab see tegevus olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) ning selle tegevuse elluviimise tulemusena ei tohi saadav tootmisvõimsus (kW) ületada toetuse saaja aastast omatarbimise ulatust.

Kui toetust antakse piimakarjakasvatuses vajaliku loomakasvatusehitise ehitamiseks, mis panustab 4. või 5. sätestatud prioriteeti (loomade heaolu suurendamine või bioohutuse suurendamine koos loomade heaolu suurendamisega), peab toetuse saaja selle tegevuse elluviimise tulemusena karjatama piimatõugu veiste puhul vähemalt noorloomi. Karjatamise kohustus kehtib vähemalt 6-kuu vanustele noorloomadele perioodil 02.06 kuni 31.08. Karjatamine peab toimuma rohumaal, mis tähendab, et karjatamiseks ei loeta olukorda, kus noorloomad pääsevad loomakasvatusehitise ümbruses asuvale välialale.

Karjatamise nõue loetakse täidetuks, kui näiteks toetuse taotlejal on loomade heaolu nõuete täitmise kohustus, sealhulgas piimatõugu veiste osas maaeluministri määruse 23.12.2022 nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu toetus” alusel, või kui toetuse taotleja on mahetootja, sealhulgas piimakarjakasvatuses või sellele üleminekul maaeluministri 23.12.2022 määruse nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ alusel. Juhul kui toetuse taotleja ei ole eespool nimetatud kohustusi võtnud, siis peab toetuse taotleja tõendama, et tal on olemas karjatamiseks vajalikud tingimused, sealhulgas rohumaa olemasolu (karjatamise ajal peab rohumaa olema ümbritsetud karjaaiaga, välja arvatud rohumaa külg, mis piirneb veekaitsevööndiga või asub veekaitsevööndis), loomadel peab olema tagatud juurdepääs varjumiseks (puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis kaitseb loomi halbade ilmastikutingimuste eest) ja loomal peab olema juurdepääs puhtale joogiveele.

Toetatav tegevus ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud, olenemata sellest, kas kõik toetatava tegevusega seotud maksed on tehtud või mitte.

Kui toetatavaks tegevuseks on mobiilse masina või seadme soetamine, peab see masin või seade olema kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 113 lõike 2 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (võrdlushindade kataloogi). Info hinnakataloogi kohta leiab siit.

Toetatavate mobiilsete masinate või seadmete puhul on eesmärk negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Keskkonna- ja kliimaeesmärke täitvate masinate ja seadmete korral on võrdlushindade kataloogis küljes vastav märge ning prioriteeti kuuluvus (lisandub kataloogi hiljemalt augustis).

Mobiilsete masinate ja seadmete liigitamise protsessi on panuse andnud Maaelu Teadmuskeskus (METK).

Ülevaate masinatest ja seadmetest, mis nimetatud sekkumises ei ole toetatavad, annab alljärgnev loetelu (hetkel hinnakataloogis juba valideeritud tooted)*:

• traktorid;
• mullaharimismasinad: adrad, freesid, lauskultivaatorid, libistid, pinnase, kivide, kändude purustid, randaalid, vaostid;
• külvikud ja istutid: taimeistutid, kartulipanurid, punktiirkülvikud (puistur);
• väeturid: vedela orgaanika laotusseadised (paisk, lohis, lohisdüüs ja segamis), tahkemineraalväeturid, vedela orgaanika paakhaagised, vedelmineraalväeturid;
• taimehooldus- ja taimekaitsemasinad: ventilaatorpritsid, graanulipuisturid, poompritsid, puhistid, vaheltharimisfreesid;
• saagikoristusmasinad: heedrid, juurviljakoristusmasinad, kaarutid ja vaalutid, kartulikoristusmasinad, kogurhaagised, kogurhekseldid, linakoristusmasinad, niidukid, pealseeraldid, presskogurid, puuvilja- ja marjakoristuse masinad ja seadmed, teraviljakombainid;
• saagi koristusjärgse töötlemise mobiilsed masinad: teravilja rändkuivatid, aiandussaaduste rändkuivatid, teisaldatavad õlipressid, teraviljamuljur;
• laadimis-, veo- ja ladustusmasinad: traktorilaadurid, laadimisseadised, liikurlaadurid, mobiilsed teisaldusmasinad, põllumajanduslikud haagised, tagakopplaadurid, veoautod;
• karjandusmasinad: allapanulaoturid, loomaaretus- ja üleskasvatusseadmed, söödavalmistusmasinad, virtuaalsed karjaaiad;
• mitmesugused põllumajandusmasinad ja -seadmed: kivikoristid, pakirühmiti, rullimähkur.

* Nende mobiilsete masinate ja seadmete puhul, mis ei ole veel võrdlushindade kataloogi kantud, hinnatakse keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele vastavust valideerimise käigus. Iga uut kataloogi lisatavat masinat ja seadet vaadatakse eraldi ning tema keskkonna- ja kliimaeesmärkidele vastavust hinnatakse METKi poolt valideerimise käigus . Nii võivad toetatavad olla ka osad uued masinad ja seadmed ülaltoodud mittetoetavatest gruppidest.

Toetust antakse olemasoleva niisutussüsteemi rekonstrueerimiseks või laiendamiseks (määruse mõistes „ehitamiseks“) ja niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme soetamiseks (edaspidi koos „niisutussüsteemi investeering“), kui on täidetud lisaks omandiõigustele järgmised nõuded:

• toetuse taotlejal on kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju kohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 või 2¹ kohane keskkonnamõju eelhinnang või sama seaduse § 20 kohane keskkonnamõju hindamise aruanne ning nimetatud dokumentidest nähtub, et niisutussüsteemi investeeringu tegemise tulemusena ei halvene selle põhjaveekogumi või pinnaveekogumi seisund, millest niisutuseks vett võetakse või mida niisutussüsteem kaudselt mõjutab (edaspidi koos veekogum), ega kaasne muud olulist negatiivset mõju keskkonnale;
• toetuse taotlejal on vee erikasutuseks veeluba;
• pärast niisutussüsteemi investeeringu tegemist saab niisutuseks kasutatava vee kogust mõõta.

Kui niisutuseks vajalik statsionaarne seade soetatakse üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks, ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik.

Toimiv niisutussüsteem selle määruse tähenduses on avamaal asuv niisutussüsteem, mis on kantud maaparandusseaduse alusel peetavasse maaparandussüsteemide registrisse. Tegemist on niisutuseks tehtava investeeringuga, kui pumbatakse vett niisutussüsteemi põhjaveekogumist või pinnaveekogumist. Niisutussüsteemiks loetakse ka kahepoolse reguleerimisega maaparandussüsteemid, mis pumpavad süsteemi vett lisaks põhjaveekogumist või pinnaveekogumist. Kahepoolse reguleerimisega maaparandussüsteemi, kus ei toimu vee pumpamist, ei loeta selle määruse tähenduses niisutussüsteemiks.

Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähemalt hea ja pärast niisutussüsteemi investeeringu tegemist toetuse taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab olemasoleva niisutussüsteemi ja kavandatava niisutussüsteemi tehnilistest parameetritest nähtuma, et niisutussüsteemi investeeringu tegemise tulemusena väheneb niisutussüsteemi veekasutus võrreldes senisega vähemalt kümme protsenti. Vee potentsiaalne kokkuhoid (arvestuslik vähenemine) peab nähtuma niisutussüsteemi ehitusprojektist või olemasoleva seadme ja uue seadme tehniliste parameetrite võrdlusest. 

Näiteks uuendatakse olemasolevat niisutussüsteemi ning uue infotehnoloogilise lahendusega on võimalik vähendada vee kulu seniselt maksimaalselt 10 000 m3-lt 8000 m3-ni, seega tagatakse arvestuslik vee sääst 2000 m3, mis on 20% 10 000 m3-st.

Vee kogusega seotud põhjustel on selle toetuse tähenduses veekogumi seisund vähem kui hea, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) veekogumi seisund ei ole määratud;

2) põhjaveekogumi seisund on vee koguselise näitaja alusel vähem kui hea;

3) pinnaveekogumi seisund on hüdroloogilise režiimi alusel vähem kui hea või pinnaveekogumi seisund on vähem kui hea ja pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi määramisel ei ole arvestatud hüdroloogilist režiimi.

Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea ja pärast niisutussüsteemi investeeringu tegemist toetuse taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab niisutussüsteemi investeering vastama lõikes 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 74 lõike 4 punktides a ja b sätestatud tingimustele ning niisutussüsteemi veekasutus peab vähenema võrreldes senisega vähemalt 50 protsenti.

Kui niisutuseks vajalik statsionaarne seade soetatakse üksnes toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks või kui niisutussüsteemi veehoidla ehitatakse ilma niisutussüsteemi veekasutust muutmata, siis määruse § 4 lõigetes 4 ja 6 esitatud nõudeid ei rakendata. Energiatõhususega seotud niisutussüsteemi investeeringute puhul peetakse silmas juhtumeid, kus olemasolevat toimivat niisutussüsteemi täiustatakse nii, et asendatakse olemasolevad seadmed (näiteks pumbad, hüdrofoorid) tootlikkuselt samaväärsete, kuid vähem energiat (kWh) tarbivate seadmetega.

Niisutussüsteemi ehitamise korral peavad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutused ning hinnang nähtuma niisutussüsteemi ehitusprojektis. Niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme puhul tuginevad arvestusliku ja tegeliku veekasutuse vähenemise arvutus ning hinnang selle seadme tehnilistele parameetritele.

Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklitega 73 ja 74 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

Kasutatud masina või seadme soetamise kulu on abikõlblik ainult juhul, kui masin või seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam.

Abikõlblikud on ka kulud toetuse abil elluviidava tegevuse ja strateegiakavaga seotud tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu (objektide tähistamine). Toetuse saajal on kohustus näidata avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Tähistamisest ja teavitamisest saab lähemalt lugeda siit.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;

4) ettevalmistava töö kulu;

5) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

6) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;

7) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

8) maa ja olemasoleva ehitise soetamise, üürimise ja rentimise kulu;

9) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava masina või seadme paigaldamise, seadistamise või kohale toimetamisega;

10) veovahendi ja selle haagise soetamise kulu;

11) tasu toetuse taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

12) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuse puhul liisingumakse;

13) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;

14) teostatavusuuringu kulu;

15) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

16) mobiilse masina või seadme soetamise kulu, mis ületab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud asja või teenuse piirhinda;

17) kasutatud masina või seadme soetamise kulu, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul;

18) niisutussüsteemi investeeringu tegemise kulu, kui investeering tehakse vee avalikuks kasutamiseks;

19) vee soetamise kulu;

20) paisk-, segamis- ja lohisvooliklaoturi soetamise kulu;

21) katmata sõnnikuhoidla ehitamise kulu;

22) teraviljakuivati või -jahuti soetamise kulu;

23) karjaaia soetamise kulu;

24) ehitise lammutamise kulu;

25) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise soetamise ja paigaldamise kulu, juurdepääsutee või parkla rajamise kulu ning veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi ehitamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;

26) amortisatsiooni kulu;

27) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

28) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, küsib toetuse taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara hinnapakkujate paljusus.

Hinnapakkumusi ei pea esitama, kui taotleja on kohustatud läbi viima ostumenetlust riigihangete registris (toetatavaks tegevuseks on ehitise või niisutussüsteemi ehitamine, mille raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara eeldatav abikõlblik käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem) või kui soetatakse mobiilne masin või seade, mis peab olema kantud võrdlushindade kataloogi. 

Ka ei pea esitama hinnapakkumusi juhul, kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro. Sellise toetatava tegevuse puhul esitatakse taotlusvormil kulu kirjeldus maksumuse kujunemise kohta.

Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile.

Ehitise ja niisutussüsteemi ehitamise puhul peab toetuse taotleja küsima üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust PRIA vormil iga ehitise või niisutussüsteemi kohta eraldi ning hinnapakkumus peab sisaldama lisaks ülaltoodud andmetele järgmisi andmeid:

1) ehitise või niisutussüsteemi nimetus;

2) ehitise või niisutussüsteemi ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis või niisutussüsteem paikneb või millele kavandatakse ehitis või niisutussüsteem ehitada;

4) ehitise või niisutussüsteemi üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või niisutussüsteemi välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;

5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.

PRIA koostatud ehitustööde hinnapakkumuse vormi leiab Abiks taotlejale sektsioonist, plokist Vormid.

Kasutatud masina või seadme soetamiseks peab toetuse taotleja olema küsinud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud masina või seadme kohta ja ühe hinnapakkumuse uue samaväärse masina või seadme kohta, kui uus samaväärne masin või seade ei ole kantud võrdlushindade kataloogi.

Toetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses ning ka hinnapakkujad peavad olema omavahel sõltumatud, st neil ei tohi olla üksteisega mingit seost, nagu näiteks samasse kontserni kuulumine või ühine juhtimine.

Toetuse taotleja ei või jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Ostumenetlus riigihangete registris

Kui toetatavaks tegevuseks on ehitise või niisutussüsteemi ehitamine, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja nimetatud tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse riigihangete registris (olenemata sellest, et taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse mõistes).

Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse riigihangete registris pärast taotluse esitamist (võib nii enne kui ka pärast – oluline on, et enne tegevuse elluviimisega alustamist), koostab ta toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Nimetatud prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.

Ehitustööde maksumuse prognoos PRIA vormil peab lisaks ülaltoodud andmetele sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) üldandmed ehitise või niisutussüsteemi kohta;

2) andmed ehitise või niisutussüsteemi põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise või niisutussüsteemi eeldatav maksumus, milles sisalduvad ehitise või niisutussüsteemi välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

PRIA koostatud ehitustööde maksumuse prognoosi vormi leiab Abiks taotlejale sektsioonist, plokist Vormid.

Prognoosis tuleb ka selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või vara pakkuva ettevõtja veebilehelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav.

Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste esitamise tähtpäev;

2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ja parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus” § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

Pakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, pakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

Ostumenetluse läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja riigihangete registris menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i tähenduses“. Kasutusjuhendid, sh riigihangete registri kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on kättesaadavad Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel. 

Kui ostumenetlus korraldatakse riigihangete registris, siis on lubatud tööd, teenust või vara hankida ka endaga või omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.

Toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. 

Toetuse taotleja ei või jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Taotleja peab ettenähtud tähtajaks esitama ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht toetatavat tegevust.

Lisaks taotleja ja toetatavate tegevuste andmetele esitatakse taotlusega järgmised andmed:

• teave selle kohta, kas toetuse abil soetatakse vara liisingulepingu alusel;
• ostumenetluse viitenumber, kui taotleja on ostumenetluse elektrooniliselt riigihangete registris ellu viinud;
• taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kahe majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu ja muu müügitulu toodete ja teenuste kaupa, märkides iga toote või teenuse kohta müüdud ühikute koguse ja müügitulu summa;
• teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja;
• teave taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta;
• teave selle kohta, kas on läbitud § 10 lõikes 8 sätestatud infopäev või lõikes 9 sätestatud muu infopäev või koolitus;
• kui noor ettevõtja taotleb toetust § 5 lõikes 5 sätestatud kõrgema toetuse määra alusel, siis andmed taotleja juhatuse liikme ja osaniku või aktsionäri või FIE sünniaja kohta, kui need andmed ei ole kättesaadavad äriregistrist;
• kui toetust taotletakse omatarbeks taastuvenergia tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või masina või seadme soetamiseks, siis teave toetuse taotleja kogu energiakulu kohta taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal ning teave toetuse taotleja taastuvenergia tootmisvõimsuse kohta, arvestades tema olemasolevat taastuvenergia tootmisvõimsust, ja toetuse taotleja aastane toodetav energiakogus pärast toetatava tegevuse elluviimist;
• kui toetust taotletakse piimakarjakasvatuses vajaliku loomakasvatusehitise ehitamiseks, siis teave, millega tõendatakse piimatõugu veiste puhul vähemalt noorloomade karjatamist või olemasolevaid võimalusi karjatamisega alustamiseks.

Taotleja esitab taotlusega asjakohased bilansid ja kasumiaruanded, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist.

Ehitise ehitamise korral esitab taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid:

• väljavõte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
• hoonestusõiguse seadmise leping, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni, kui taotleja kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel ja see ei nähtu kinnistusraamatust;
• ehitise või niisutussüsteemi ehitamise maksumuse prognoos PRIA vormil, kui toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem;
• kulude mõistlikkust tõendavad dokumendid (PRIA vormil) või kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus.

Masina või seadme soetamise korral esitab taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid:

• kasutatud masina või seadme soetamise korral müüja dokument, mis tõendab, et soetatav masin või seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam;
• kulude mõistlikkust tõendavad dokumendid või kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus;
• kui masin või seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, mis on taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, siis seda tõendav asjaõigusleping, kui see asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust.

Niisutussüsteemi investeeringu puhul esitab taotleja lisaks eelnimetatud vajaminevatele dokumentidele ka järgmised dokumendid:

• keskkonnamõju eelhinnang või keskkonnamõju hindamise aruanne, välja arvatud sellise statsionaarse seadme soetamise korral, mille eesmärk on üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamine;
• niisutussüsteemi ehitamise korral vähemalt väljavõte eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on nõutav maaparandusseaduse või ehitusseadustiku kohaselt;
• niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme soetamise korral dokument, millest nähtuvad soetatava seadme tehnilised parameetrid, ning kui asjakohane, siis dokument, millest nähtuvad olemasoleva asendatava seadme tehnilised parameetrid;
• niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme soetamise korral arvutused ja hinnangud § 4 lõikes 4 või 6 nimetatud arvestusliku ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 74 lõigetes 4 ja 6 nimetatud tegeliku veekasutuse vähenemise kohta, kui see on asjakohane ja kui niisutussüsteemi investeering ei eelda niisutussüsteemi ehitamisel vähemalt eelprojekti või ehitusprojekti koostamist.

Taotlejal on vaja esitada ka lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid” sätestatud hindamiskriteeriumi täitmise tõendamiseks asjakohase tunnistus, aruanne, leping või muu dokument.

Kui äriühingust toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud selle majandusaasta aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.

Kui FIE-st toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud tuludeklaratsiooni vorm E ei ole Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) esitatud ja nimetatud vormi MTA-le esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud vorm, mille MTA-le esitamise tähtaeg on möödunud.

Toetuse saaja peab esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. 

Toetuse saaja peab esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, kui vara soetatakse liisingulepingu alusel.

Toetuse saajal peab hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise või niisutussüsteemi kohta ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist või maaparandusregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt.

Toetuse saaja peab hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täitnud toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas on ehitise või niisutussüsteemi kohta kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist või maaparandusregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt.

Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või soetas vara;

2) eeltoodud punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine;

4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine.

Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, esitab toetuse saaja lisaks koos maksetaotlusega maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti.

Peale maksetaotluses sisalduvate andmete õigsuse ning elluviidud toetatava tegevuse vastavuse kontrolli teeb PRIA toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest. Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

Toetuse saaja võib taotleda ka toetatava tegevuse rahastamist enne kulutuste tegemist osaliselt tasutud kuludokumentide (OTKA) alusel (määruse § 21). 

Eelduseks on, et kõnealune investeering või selle osa on tehtud (töö või teenus lõpetatud, kaup ostetud, vara on üle antud), toetuse saaja on selle vastu võtnud, selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne (ELÜPS § 30 lg 1 ja lg 3).

OTKA alusel tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse, millega taotletakse toetuse väljamaksmist osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (tasutud peab olema vähemalt omafinantseeringuga võrdne summa). 

Peale OTKA maksetaotluse rahastamise otsust ning nimetatud maksetaotluse väljamakse toimumist esitab toetuse saaja PRIA-le OTKA teatise. OTKA teatis tuleb esitada seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest toetuse saaja pangakontole. OTKA teatisega tuleb esitada dokumendid (kuludokumendil märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte), millega tõendatakse maksetaotlusega esitatud ainult osaliselt tasutud kuludokumendi lõplik tasumine nende väljastajale.

OTKA-t ei kohaldata liisingulepingu alusel soetatava vara puhul.