Piirkondlik veekaitse toetus 2021

Meede 10.1.2 MAK 2014-2020

Tutvustus

Piirkondliku veekaitse (edaspidi VESI) toetus on suunatud nitraaditundlike alade kaitsmisele, kus põllumajandusliku tegevuse tõttu on veekvaliteet halvenenud või on oht selle halvenemiseks. Toetuse eesmärk on põhjavee kvaliteedi säilitamine, vähendades põllumajanduslikult kasutatavatelt maadelt toitainete leostumist ning põhjavette uhtumist.

Meetme eelarve 2021. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 40 000 €.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamiseks vajaminev summa ületab taotlemise aastaks määratud eelarvet on PRIAl õigus määrusega sätestatud toetuse määrasid vähendada.

 

Toetust saab taotleda 2.-21. maini 2021. a. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 22. maist kuni 15. juunini 2021. a. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotlust saab esitada vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Tingimused

NB! Olulised muudatused toetuse tingimustes võrreldes eelmise aastaga:

  • 2021. ja 2022. aastal saab võtta VESI toetuse 1-aastast kohustust. Sel juhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavaid tegevusi ellu viia, üks kalendriaasta.

  • Kui taotleja suurendab 2021. või 2022. aastal oma 5-aastast kohustust üle 20% võrreldes kohustuse võtmise aastaga, algab uus kohustus, mille kestus on üks kalendriaasta.

  • 2021. ja 2022. aastal võetud kohustuse puhul peab veekaitsekoolitus olema läbitud kohustuseaasta 1. detsembriks.

 

VESI toetuse saamise nõuded

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning VESI toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

VESI toetusega seotud nõudeid tuleb täita kogu 1- või 5-aastase kohustuseperioodi jooksul (vt punkti Kohustused).

  • Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.

  • Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.

  • Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad VESI toetuse nõuetele ja kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha.

  • Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

  • Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab 5-aastase kohustuse teise kohustuseaasta 1. detsembriks osalema Maaeluministeeriumi korraldatud veekaitsekoolitusel. 1-aastase kohustuse võtmisel või 5-aastase kohustuse ülevõtmisel, kui kohustuse ülevõtjal ei olnud varasemast kehtivat kohustust, tuleb veekaitsekoolitusel osaleda kohustuse võtmise või ülevõtmise aasta 1. detsembriks. Kui 5-aastane kohustus võetakse üle alates kolmandast kohustuseaastast, ei nõuta koolitusel osalemist.

  • Kui taotlejal on olemas VESI toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015. a määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel.

 

VESI toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimise eest. NB! Korraga saab taotlejal olla VESI maa talvise taimkatte all hoidmise (edaspidi VESIT) ja VESI maa rohumaana hoidmise (edaspidi VESIR) kohustus, kuid need kohustused peavad olema seotud erinevate põldudega, samale maale üheaegselt mõlemat toetust taotleda ei saa.

  • Toetust ei või taotleda taotleja, kes taotleb keskkonnasõbraliku majandamise toetust (edaspidi KSM) täiendava veekaitse lisategevuse elluviimise eest, mahepõllumajandusele ülemineku toetust või mahepõllumajandusega jätkamise toetust (edaspidi MAH).
  • Toetusõiguslik on Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (edaspidi NTA) asuv:
    • põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õli- või kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (edaspidi põllukultuurid), ravim- või maitsetaimi, köögivilja või maasikat;
    • põllumaa, millel kasvatatakse kuni neljal järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale aastale järgneva kohustuseaasta 15. juunil kasvatatakse seal põllukultuuri, ravim- või maitsetaimi, köögivilja, maasikat või hoitakse seda maad mustkesas;
    • põllumaa, millel kasvatatakse heintaimi seemne tootmiseks ja mis on Põllumajandusameti poolt põldtunnustatud.
  • Toetusõigusliku maa hulka arvatakse ka mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava tee ja põllukultuuride, köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaimede või toetusõiguslike rohumaa põldude vahel paiknev kuni 5 meetri laiune rohumaariba.
  • Baasnõue: vähemalt 30% KSM toetusõiguslikust maast tuleb igal kohustuseaastal hoida 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.
  • Täiendav nõue: vähemalt 60% KSM toetusõiguslikust maast tuleb igal kohustuseaastal hoida 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.
  • Toetusõiguslik on NTAl asuv põld:
    • mis asub vähemalt 50 protsendi ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal;
    • millel asub allikas või karstilehter.

NTAle jäävate alade ja objektide kaardikihti näete PRIA avalikul veebikaardil, lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Kaitsmata põhjaveega alad“, „Allikad ja karstilehtrid“ ja/või „Olul. allika- ja karstialad“.

  • Toetust võib taotleda rohumaa (P, PR, TAR) kohta.
  • Toetust ei või taotleda keskkonnatundliku püsirohumaa (TPR) kohta.
  • Baas- ja täiendavad nõuded:
    • Taotleja peab täitma kohustuseperioodi jooksul kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” §-s 12 sätestatud püsirohumaa säilitamise nõudeid. Infot püsirohumaade säilitamise kohta saab PRIA kodulehelt;
    • andmed põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta tuleb kanda veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse;
    • toetusõiguslikku maad, millele taotletakse VESIR toetust, tuleb hoida rohukamara all, mis peab olema rajatud hiljemalt taotlemise aasta 15. juuniks;
    • rohukamara kahjustamine maa ülekarjatamise tõttu on keelatud;
    • rohukamarat võib uuendada ainult otsekülvi ja pealekülvi teel.

 

VESI toetuse tingimused on sätestatud maaeluministri 16.02.2018. a määrusega nr 9 „Piirkondlik veekaitse toetus“.

Täpsemat infot VESI toetuse nõuete ja taotluse täitmise kohta saab lugeda juhendist „Abiks taotlejale“.

Kohustused

VESI toetuse 5-aastase kohustuse puhul tuleb nõudeid täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) ning kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal VESI toetuse taotlemisega.

VESI toetuse 1-aastase kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavaid tegevusi ellu viia, üks kalendriaasta.

VESIT kohustusega seotud maa, millel nõudeid järgitakse, võib igal aastal muutuda.

VESIT 5-aastast kohustust saab üle anda üksnes taotlejale, kellel ei ole kehtivat VESIT kohustust. Kuna VESIT toetust ei saa samaaegselt taotleda MAH toetusega, siis ei saa VESIT kohustust üle anda taotlejale, kellel on kehtiv MAH kohustus.

VESIR 5-aastast kohustust saab suurendada kuni 20% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kohustuse suurendamisel üle 20% algab uus, 1-aastane kohustus.

Ülesvõtmise teel alanud VESIR kohustust suurendada ei saa. Soovi korral saab taotleja võtta uue, 1-aastase kohustuse.

VESIR 5-aastast kohustust võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

1-aastast kohustust üle anda ei saa.

VESIR 5-aastase kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja mille osas kohustust üle ei võeta.

Toetuse määramine

PRIA teeb VESI toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2022. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2022. a. 

Toetuse määrad

VESI toetuse määrad:

  • maa rohumaana hoidmise eest:
    • kui rohumaa moodustab kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20 protsenti - 130 €/ha;
    • kui rohumaa moodustab kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20 protsendi - 70 €/ha.
  • maa talvise taimkatte all hoidmise eest - 7 €/ha.

VESI toetus on üks seitsmest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, mille taotlemise korral on  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr  1305/2013 II lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul hektari kohta 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK toetusõiguslikud maad).

Kui taotleja ületab KSM, piirkondliku mullakaitse, VESI, keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse, keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse, kohalikku sorti taimede kasvatamise ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.