Põllumajandusmaa rendilepingutest

Pindalapõhiseid toetusi võib taotleda sellise põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Toetuse saamise eeldusteks on põllumajandusmaa kasutusõiguse olemasolu ning maa tegelik kasutamine toetuse taotleja poolt.

Eraomandis oleva maa puhul ei ole põllumajandusliku rendilepingu sõlmimiseks kirjalik vorm nõutav, kuid hilisemate vaidluste vältimiseks on soovitav põllumajandusmaa rendile andmine kirjalikult vormistada. Eraomandis olevate maade rendisuhteid reguleerib võlaõigusseadus (§ 339-360).

Riigi omandis olevate maade puhul on maade kasutusse andmisel kohustuslik vormistada kirjalik leping (riigivaraseaduse § 24 lõige 1). Samuti peab riigivara valitseja kasutuslepingus sätestama tingimuse, et kasutaja võib anda vara kolmanda isiku kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks on riigivara valitseja kirjalik nõusolek ja allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises avaliku teabe seaduse kohaselt (riigivaraseaduse § 15 lõige 5). Riigivaraga seotud lepingute (sh allkasutuslepingute) andmed on kantud riigi kinnisvararegistrisse, kust kõik kasutajad saavad teha tasuta päringuid riigi kinnisvara ja sellega seotud menetluste ning lepingute kohta. Kinnisasja allkasutuslepingu registreerib ja avalikustab riigi kinnisvararegistris riigivara valitseja, välja arvatud juhul, kui avaliku teabe seaduse alusel ei tule lepingut või selle osa avalikustada.

Kui maaomanik avastab, et toetust on taotletud tema loata, saab PRIAt sellest teavitada e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee). Maakasutusõiguse puudumisel võib PRIA toetuse määramata jätta ning lisaks võib rakendada pindala erinevusest tulenevaid toetuse vähendamisi.

Põllumajandusliku rendilepingu lõppemine

Põllumajanduslik rendileping võib olla sõlmitud nii tähtajaliselt kui ka tähtajatult. Lepingu lõppemine võib toimuda korraliselt või erakorraliselt. Korraliselt lõpeb leping näiteks tähtaja möödumisega. Erakorraliselt lõpeb rendileping tavaliselt siis, kui üks lepingupool avaldab soovi mõjuval põhjusel leping lõpetada enne lepingus ettenähtud tähtaega. Erakorraliselt saab üles öelda nii tähtajalist kui ka tähtajatut rendilepingut kui selleks on mõjuv põhjus. Tähtajaline rendileping lõppeb tähtaja möödumisel või mõjuval põhjusel erakorraliselt.

Kui vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu puhul kumbki lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne lepingu lõppemist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, eeldatakse, et leping muutub tähtajatuks. See tähendab, et lühemaks kui kolmeks aastaks sõlmitud rendileping lõppeb määratud tähtajal, kuid vähemalt 3 aastaks ja pikemaks ajaks sõlmitud lepingu korral tuleb ka tähtajalise lepingu lõpetamiseks osapooltel avaldada soovi lepingut mitte pikendada. Seda tuleb teha vähemalt kaks kuud enne lepingu tähtaja lõppemist. Näiteks, kui rendileping on sõlmitud viieks aastaks, aga kaks kuud enne tähtaja lõppemist ei ole lepingupooled avaldanud soovi lepingut mitte pikendada, muutub leping tähtajatuks.

Tähtajatu rendileping lõppeb etteteatamistähtaega järgides korraliselt või mõjuval põhjusel erakorraliselt. Tähtajatut rendilepingut on mõlemal lepingupoolel võimalik üles öelda. Tähtajatu rendilepingu korralisel ülesütlemisel ei ole rendilepingu ülesütlemisel vaja mõjuvat ülesütlemise põhjust – kui lepingu osapoolel ei ole enam lepingu täitmiseks huvi, võib ta lepingu üles öelda. Tähtajatu põllumajandusliku rendilepingu võivad lepingupooled üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks aasta ning selliselt, et leping lõppeb kas 1. aprillil või 1. oktoobril. Etteteatamistähtaja juures on oluline meeles pidada, et seadusest kõrvale kalduv kokkuleppe, mis on rentnikule kahjulik, on tühine.

Rendilepingute ülesütlemiseks on võlaõigusseadusega ette nähtud konkreetsed tähtajad ja kord. Rendilepingu ülesütlemine kehtib üksnes juhul, kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (võlaõigusseaduse § 354). Juhime tähelepanu, et ka suuliselt sõlmitud rendilepingut saab üles öelda üksnes kirjalikus vormis – üksnes suuline teavitamine, et soovitakse rendileping lõpetada, ei ole piisav ning sellel puudub õiguslik jõud.

Rentniku surma korral võib tema asemele astuda rentnikuga koos elanud abikaasa või pärija, esitades selle kohta vastava teate rendileandjale. Seda saab teha ühe kuu jooksul pärast rentniku surma.

Kinnisasja võõrandamisel rendileping ei lõpe, rendileandja õigused ja kohustused lähevad üle kinnisasja uuele omanikule. 

Juhime tähelepanu, et põllumajandusliku rendilepingu kohta käivat ei kohaldata rendilepingutele, mille esemeks on alla 2 hektari suurune maatükk.