Põhisissetuleku toetus ja ümberjaotav toetus 2023

• Kui taotleja eelmise kalendriaasta otsetoetuste summa oli kokku kuni 5000,00 eurot, loetakse taotleja aktiivseks tootjaks.

• Kui taotleja eelmise kalendriaasta otsetoetuste summa oli kokku 5000,01 eurot või rohkem, loetakse taotleja aktiivseks tootjaks, kui ta vastab vähemalt ühele järgnevatest tingimustest:

1. taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad. See tähendab, et taotleja pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlusel on märgitud vähemalt 1 ha põllumaad (P ja M maakasutusega põllud), sõltumata toetuste taotlemisest või on kontrolli käigus tehtud kindlaks vähemalt 1 ha põllumaad (P ja M maakasutusega põllud). Nõue peab olema täidetud taotluse esitamise hetkest ning kuni otsuse tegemiseni;
2. taotleja nimel on põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere. Nõue peab olema täidetud taotluse esitamise hetkest ning kuni otsuse tegemiseni;
3. taotleja kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu on taotluse esitamise aastal vähemalt 60 eurot hektari kohta.

• Kui taotlejale ei määratud või ta ei taotlenud eelmisel kalendriaastal otsetoetuseid, tuleb aktiivseks tootjaks olemist tõendada vähemalt ühe eelpool toodud punkti 1.-3. kohaselt.

Loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on loomarühmade kaupa järgmised:

1. üle 24 kuu vanune veis, sealhulgas ammlehm – 1,0 loomühik;
2. 6–24 kuu vanune veis – 0,6 loomühikut;
3. kuni kuue kuu vanune veis – 0,2 loomühikut;
4. üle kuue kuu vanune lammas või kits – 0,15 loomühikut;
5. kuni kuue kuu vanune lammas või kits – 0,05 loomühikut;
6. hobune – üks loomühik;
7. üle 12 kuu vanune muu hobuslane – 0,8 loomühikut;
8. kuni 12 kuu vanune muu hobuslane – 0,35 loomühikut;
9. alpaka – 0,8 loomühikut;
10. siga – 0,34 loomühikut;
11. munakana – 0,014 loomühikut;
12. broiler – 0,007 loomühikut;
13. vutt, kääbuskana – 0,004 loomühikut;
14. jaanalind, emu, nandu – 0,35 loomühikut;
15. muu kodulind, nagu part, faasan, hani, kalkun, ja väikeloom, nagu küülik, mink, tuhkur, naarits, nutria, tšintšilja – 0,03 loomühikut.

• Põllumajanduslikuks tegevuseks loetakse põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras.

• Tootmiseks loetakse järgnevad tegevused: põllumajandustoodete tootmine (v.a kalandustooted ja puittaimed, mida turustatakse enne raieküpseks saamist), maaharimine (sh märgalaviljelus), tavapärased põllutööd ja saagikoristus, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine ning lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine.

• Põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise alla loetakse tegevusi, mis välistavad põllumajandusmaa võsastumise ja ebasoovitava taimestiku (takjas, ohakas, puju, putked) ulatusliku leviku ning mis võimaldavad võtta maa järgmisel kasvuperioodil kasutusele ilma lisakuludeta.

• Toetust saab taotleda vähemalt 1 hektarile toetusõiguslikule põllumajandusmaale, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.

• Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

• Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad PST toetuse nõuetele ja moodustavad kokku vähemalt 0,30 ha.

• Toetusõiguslikud on ka Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud vähemalt 0,30 ha suurused pärandniidu alad või kõrvuti paiknevad pärandniidu alad, mis moodustavad kokku vähemalt 0,30 ha.

• Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse maaeluministri 20. detsembri 2022. a määrusest nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord”.

• Põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise nimel tuleb teha asjakohaseid tegevusi, millega välditakse ebasoovitava taimestiku (takjas, ohakas, puju, putked, puittaimed) ulatuslikku levikut ning hoitakse maad nii, et seda on võimalik järgmisel kasvuperioodil võtta kasutusele põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Asjakohaste tegevustega, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku, tuleb tegeleda vähemalt igal teisel aastal. Põllumajanduslikus tegevuses tuleb kasutada kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid.

• Põllumajandusmaal, millel kasvatatakse viljapuid ja marjapõõsaid, peavad puud ja põõsad põllumajandusliku tegevuse tulemusel olema heas vegetatiivses seisundis ning võraalused ja reavahed peavad olema niidetud või muul viisil hooldatud.

• Toetusõiguslik on selliste kanepi sortide kasvatamine, mis kuuluvad taotlemise aasta 15.03. seisuga Euroopa Liidu põllumajanduskultuuride ühtses sordilehes avaldatud loetelu hulka ja mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on kuni 0,3%. 2023. aastal toetatavad kanepisordid leiate "Abiks taotlejale" materjalidest.

• Kanepi seemne müügipakendi originaaletiketid tuleb esitada hiljemalt 15. juuniks 2023. a PRIA maakondlikusse teenindusbüroosse, kus need tembeldatakse, tehakse koopia ja tagastatakse taotlejale. Etiketid võib PRIAle esitada ka posti teel aadressil Tähe 4, Tartu, 51010.

• Kui taotluse esitamise aastal kasutatakse seemnepakendi sisust ainult osa ja soovitakse osa seemet jätta järgmiseks aastaks, tuleb kas esitatud etiketile või eraldi selgitusele kirja panna taotluse esitamise aastal külvatud seemne kogus.

• Kui kanepi kasvatamise eest toetuse taotleja ei kasuta taotluse esitamise aastal kogu seemnepakendi sisu ise ja jagab osa seemne kogusest teis(t)ele taotleja(te)le, tuleb ametliku etiketi koopia juurde esitada selgitus nii seemne jagajal kui ka saaja(te)l. Selgitusele tuleb märkida, kelle käes on originaaletikett ning kes ja mitu kg seemet seemnepakendi(te)st kasutas.

• Kanepi õitsemise algusest tuleb viivitamata teavitada PRIAt telefonil 737 7679 ning kasvatada kanepit vähemalt seni, kuni selle õitsemise lõpust on möödunud kümme päeva.

• Põllumajandusmaa, millel kasvatatakse lühikese raieringiga paju (Salix) madalmetsa, on toetusõiguslik, kui ridade vaheline kaugus üksteisest on kuni kümme meetrit ning sellel tehakse raiet vähemalt igal viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimase raie tegemisest. Kui hiljemalt viiendal aastal arvates istandiku rajamisest või viimasest raiest uut raiet ei tehta, ei loeta põllumajandusmaa toetusõiguslikuks ka eelmisel neljal aastal.

• Nimetatud madalmetsa rajamine ja kasvatamine peab olema kooskõlas maaparandusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatuga.

• Kui taotlusalune lühikese raieringiga paju madalmetsa põld asub kaitstaval loodusobjektil tuleb taotlejal esitada koos taotlusega e-PRIAs looduskaitseseaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Valitseja (näiteks Keskkonnaamet või kohalik omavalitsus) poolt antav nõusolek peab olema elektroonilisel kujul ning see tuleb üles laadida e-PRIAs pärast pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse esitamist lisadokumentide esitamise teenuse kaudu hiljemalt 15. juuniks 2023. a.