Tutvustus
Toetuse eesmärk on soodustada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist ja rakendamist põllumajandus- ja metsandussektoris, toetades nii suur- kui ka väikeprojekte. Siinjuures on oluline arvestada kogu tarneahela vastastikust mõju ning suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate kasutusele võtust. Oluline on ka teadmiste- ja tehnoloogiasiirde ning koostöö tihendamine innovatsioonipartneriga. Parimate ja uuenduslike keskkonnasõbralike tootmis- ja töötlemistavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehakse koostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, toetatakse Euroopa Innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide läbiviimist nii Eesti kui väliskoostööna.
Suurprojektide toetuse eesmärk on edendada laiapõhjalist koostööd, kaasates vähemalt kolm eraldiseisvat ettevõtjat või organisatsiooni, et arendada sektoriülest innovatsiooni ja tõsta konkurentsivõimet.
Väikeprojektide toetuse eesmärk on pakkuda paindlikumat ja sihipärasemat tuge üksikettevõtjatele või väiksematele koostöögruppidele, kes arendavad uuenduslikke lahendusi väiksemas mahus.
Suur- ja väikeprojektide toetus võimaldab põllumajandustootjatele ligipääsu ettevõttevälistele innovatsiooniks vajalikele teadmistele. Seda uute toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate, kuid ka traditsiooniliste tavade uutes geograafilistes või keskkonnatingimustes väljatöötamiseks.
Mõlema toetuse sihiks on teadmussiirde ja tehnoloogilise arengu edendamine, aidates kaasa ressursitõhususe suurendamisele, kestlikule toidutootmisele ning uute toodete ja teenuste väljatöötamisele.
Toetuse andmise alameesmärgid on:
1) toetada kontaktide loomist koostöö eesmärgil toetuse saaja ja teadus- ja arendusasutuste vahel, mis aitab tagada tiheda koostöö erinevate osapoolte vahel ning võimaldab toetuse saajatel kasutada kvaliteetset teadmusbaasi ja ekspertteadmisi oma ettevõtte arendamiseks. Selle tulemusena võib oodata uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamist ning konkurentsivõime kasvu.
2) saada igakülgset rakendatavat teavet taotleja uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta. Selle eesmärgi täitmisel saab innovatsioonipartner pakkuda erinevaid ressursse ja vahendeid, et aidata taotlejal oma idee teostatavust hinnata ning selle rakendamiseks vajalikke samme planeerida. Oluline on, et taotlejal oleks juurdepääs vajalikele ressurssidele ja teadmistele, et tagada idee võimalikult edukas teostamine ning tasuvus. Kui taotleja saab piisavalt teavet oma
idee teostatavuse ja tasuvuse kohta, võib see aidata vähendada riske ja suurendada võimalusi innovatsiooniprojekti edukaks lõpuleviimiseks.
Suur- ja väikeprojektide toetus võimaldab põllumajandustootjatele ligipääsu ettevõtte välistele innovatsiooniks vajalikele teadmistele, uute toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate, kuid ka traditsiooniliste tavade uutes geograafilistes asukohtades või keskkonnatingimustes väljatöötamiseks.
Käesoleva taotlusvooru eelarve on väikeprojektidel 3 500 000 eurot ja suurprojektidel 6 400 000 eurot. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning Eesti riigieelarvest.
Toetustaotlusi saab esitada 12. novembrist 14. jaanuarini 2026. aastal.
Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA kasutamiseks on vaja ID-kaarti koos kehtivate sertifikaatide ja PIN koodidega või mobiil-IDd. Alates 2019. aastast saab e-PRIAsse siseneda ka pangalingi kaudu, vajutades nuppu „Sisene TARA’ga“. TARA (turvaline autentimine asutuste e-teenustesse) kaudu saab e-PRIAsse sisse logida kasutades ID-kaarti, Mobiil-IDd või pangalinki. Pangalingi kaudu omakorda saab e-PRIAs end tuvastada kasutades Smart ID’d või PIN-kalkulaatorit.
e-PRIA juhend on leitav portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.
Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.
Taotlusvormi leiate e-PRIAs valides jaotuse „Taotlemine“ ning klõpsates nupul „Esita toetustaotlus“. Avanevast rippmenüüst valige „Perioodi 2023-2027 suur- ja väikeprojektide toetus“.
Esindusõigusi ja volitusi e-PRIA teenuste kasutamiseks saab anda jaotusest „Esindusõigused ja volitused“. Kui taotlejal ei ole võimalik e-PRIAs digitaalselt volitusi anda, siis saab esindajat määrata ka vastava volituskirjaga. Täiendavat infot saate lugeda PRIA kodulehelt.
Juhime tähelepanu, et kui esitate PRIAsse taotluse, mis ei ole nõuetekohane või ei sisalda kõiki vajalikke dokumente, siis on võimalus puudused kõrvaldada taotluste vastuvõtuperioodi jooksul. Selleks tuleb e-PRIAs avada esitatud taotlus ning vajutada nupule „Esita muudatustaotlus“.
Kui taotluste vastuvõtuperioodi kestel taotluses olevaid puudusi ei kõrvaldata, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata, mis tähendab, et taotlust ei hakata sisuliselt menetlema.
Tingimused
Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud regionaal- ja põllumajandusministri 13.08.2025 määrus nr 72 „Perioodi 2023-2027 suur- ja väikeprojektide toetuse andmise tingimused ja kord“.
Toetust antakse taotlejale, kes on äriseadustiku tähenduses ettevõtja ja kelle innovatsiooniprojekt hõlmab tegevusi, mis kuuluvad justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator EMTAK“ (edaspidi EMTAK 2025) alusel määratletud järgmiste tegevusalade alla:
1) üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 011);
2) mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 012);
3) taimede paljundamine (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 013);
4) loomakasvatus (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 014);
5) segapõllumajandus (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 015);
6) põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 016);
7) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 021);
8) loodussaaduste, v.a, puit varumine (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 023);
9) toiduainete tootmine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 10), välja arvatud kala, koorikloomade ja molluskite töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 102);
10) joogitootmine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 11).
Toetust antakse innovatsiooniprojekti elluviimiseks väikeprojekti korral ühele ettevõtjale, mitmele ettevõtjale ühiselt, mittetulundusühingule, tulundusühistule või maaparandusühistule ning suurprojekti elluviimiseks vähemalt kolmele eraldiseisvale ettevõtjale, mittetulundusühingule, tulundusühistule või maaparandusühistule, kes on innovatsiooniprojekti elluviimise eesmärgil sõlminud koostöölepingu.
Mittetulundusühingul, tulundusühistul ja maaparandusühistul peab olema vähemalt kolm liiget. Kui toetust taotleb mitu ettevõtjat, peavad nad olema konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses üksteisega mitte seotud. Kõiki koostöölepingu sõlminud pooli käsitletakse edaspidi ühiselt kui taotlejat.
Taotleja peab kaasama toetuse eesmärgi saavutamiseks lepingu alusel vähemalt ühe innovatsioonipartneri kelleks on:
- teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 kohane teadus- ja arendusasutus
- ekspert, kelleks võib olla teadur, insener, regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus“ §-s 6 sätestatud nõuetele vastav nõustaja või muu töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul.
Asjaomases valdkonnas doktorikraadiga isiku või doktoriõppes õppiva doktorandi kvalifikatsiooni loetakse võrdsustatuks määruse § 9 lõikes 3 nimetatud töökogemusega.
Ekspert ei tohi tegeleda müügikonsultandi tööga, olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla töötanud taotleja juures töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist.
Välispartner peab esitama PRIA-le kinnituse, et:
- tal ei ole päritoluriigi ees täitmata kohustusi, sealhulgas maksukohustusi ja Euroopa Liidu vahenditest tulenevaid kohustusi;
- ta ei ole rikkunud päritoluriigi seadusi;
- ta on majanduslikult piisavalt stabiilses seisundis, et täita oma kohustusi partnerlussuhte raames, sealhulgas kavandatud arendustegevuse osas, ja
- tema põhikirjajärgne tegevus hõlmab teadus- ja arendustegevust.
Muud nõuded
- Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.
- Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
- Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.
- Taotleja on täitnud Euroopa Komisjoni korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasimaksmise kohta.
- Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.
- Taotleja või innovatsioonipartneri juures töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötav isik, juhtorgani liige, osanik või aktsionär ei tegutse innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodil juhtorgani liikmena, osanikuna või aktsionärina innovatsiooniprojektiga seotud teadus- ja arendusasutuses või taotleja juures.
- Taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle 20 000 euro.
- Kui taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist, ning tal ei tohi olla täitmata artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.
Taotlejaks oleva mittetulundusühingu, tulundusühistu või maaparandusühistu puhul peavad vähemalt kolm selle liiget vastama lõigetes 1‒7 sätestatud nõuetele.
Lõigetes 1‒6 sätestatud nõuded kehtivad ka innovatsioonipartnerile.
Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:
- taotleja nimi ja isiku- või registrikood ning taotleja esindaja ja innovatsiooniprojekti juhi nimi ja kontaktandmed;
- innovatsiooniprojekti selgelt sõnastatud tegevused ja sisu;
- innovatsiooniprojekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;
- asukoht, kus innovatsiooniprojekti tegevused peamiselt toimuvad;
- innovatsioonipartneri nimi ja kontaktandmed;
- taotleja ja innovatsioonipartneri moodustatud innovatsiooniprojekti meeskonna liikmete elulookirjeldused;
- eksperdi kaasamise korral eksperdi elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendav dokument;
- suur- või väikeprojekti toetuse taotlemise korral koostööleping;
- piiriülese koostööprojekti puhul kinnitus teise riigi rahastamisotsuse kohta
- kulude mõistlikkust tõendavad §-s 7 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus.
Koos taotlusega esitab taotleja innovatsiooniprojekti plaani, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
- innovatsiooniprojekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus;
- innovatsiooniprojekti pealkiri, eesmärgid ja oodatavad tulemused nii eesti kui ka inglise keeles;
- innovatsiooniprojekti algus- ja lõppkuupäev, ajakava, kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus, taotletava toetuse summa ning innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kava.
Piiriülese koostööprojekti puhul, mis hõlmab rahastajat teisest Euroopa Liidu riigist, peab piiriülese töörühmana toetust taotlev partner tõendama korraldusasutusele oma osalust teise riigi poolt kaasrahastatavas töörühmas. Taotleja esitab teise regiooni rahastaja kinnituse, et taotleja tegevus partnerina selles piiriüleses koostööprojektis moodustab olulise osa koostööprojekti tegevustest.
Innovatsiooniprojekti elluviimise kulude, riskide ja loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ning jaotamine sätestatakse enne innovatsiooniprojekti elluviimisega alustamist taotleja ja innovatsioonipartneri vahelises koostöölepingus.
Toetust antakse põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse:
- rakendusuuringu tegemine;
- tootearenduse tegemine;
- punktis 1 või 2 sätestatud tegevusele eelneva teostatavusuuringu tegemine;
- punktis 1 või 2 sätestatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;
- rakendusuuringu, tootearenduse või teostatavusuuringu alane nõustamine;
- punktis 1 või 2 sätestatud tegevusega seotud kirjanduse ülevaate koostamine.
Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) kavandatav tegevus (edaspidi innovatsiooniprojekt) peab olema suunatud ettevõtete praktiliste energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkust suurendavate lahenduste väljatöötamisele ning uudse ja rakendusliku lahenduse arendamisele.
Toetust võib taotleda piiriülese koostööga innovatsiooniprojekti elluviimiseks, kui projektis osalevad vähemalt kaks partnerit eri riikidest ning projekti kulud jagunevad nende vahel. Koostöö raames peab olema määratud, kas Eesti innovatsiooniprojekt osaleb piiriüleses koostööprojektis juhtpartnerina või partnerina. Juhtpartner koordineerib kogu piiriülese koostööprojekti elluviimist ning võib taotleda toetust projekti juhtimisega seotud kulude katmiseks. Eesti taotleja või töörühm võib taotleda toetust üksnes selliste tegevuste kulude katteks, mis viiakse ellu Eestis.
Toetatava innovatsiooniprojekti elluviimisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 127 lõike 3 kohast interaktiivset koostöömudelit ning samas artiklis sätestatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmadele kehtestatud nõudeid.
Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:
- eraldiseisev teadustegevus, millel puudub praktiline väljund taotleja jaoks;
- teavitus- ja esitlustegevus, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 78 alusel toetatava tegevusega;
- ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine;
- tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja juhtimise alane nõustamine;
- veebilehe ja e-poe loomine ning töös hoidmine;
- üksnes kirjanduse või andmebaasi alusel uuringu tegemine.
Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
Abikõlblikud on järgmised innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 127 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks:
- innovatsiooniprojekti ellu viiva töötaja tööjõukulu, sealhulgas tööjõukulu töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel;
- innovatsiooniprojekti elluviimiseks vajalike materjalide, teenuste ja tööde kulu;
- innovatsiooniprojekti tulemuste levitamise kulu.
Tööjõukulud ei või taotlejal ületada 15 protsenti innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest.
Abikõlblikud on täiendavad kaudsed kulud kuni 15 protsendi ulatuses otsestest tööjõukuludest lihtsustatud hüvitamisviisi alusel tingimusel, et toetuse saaja puhul ei ole tegemist riigiabi saajaga.
Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.
Toetuse saaja võib ühel korral innovatsiooniprojekti elluviimise jooksul enne innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist taotleda innovatsiooniprojekti kavandatud tegevustega seotud muudatuste tegemist või elluviimise pikendamist ühe aasta võrra mõjuval põhjusel ning tingimusel, et saavutatav tulemus on kooskõlas meetme eesmärkide ja innovatsiooniprojektiga ning innovatsiooniprojekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 30. juunil 2029.
Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;
- käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
- tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;
- enne taotluse esitamist tekkinud kulu;
- taotleja ja innovatsioonipartneri tavapärane tegevus- ja üldkulu;
- sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;
- riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
- maa ja olemasoleva ehitise ostmise, üürimise ja rentimise kulu;
- tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulu;
- tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulu, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil;
- kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
- kasutatud masina ja seadme ostmise kulu;
- koolituskulu, sealhulgas koolitusreisi kulu;
- keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;
- innovatsioonipartneri palkamise korral taotluse esitamise ajal taotleja juures töötava innovatsioonipartneri tööjõukulu ning olemasoleva töökoha täitmise ja taotleja juures töötava töötaja asendamise kulu;
- turundustegevusega seotud kulu;
- innovatsiooniprojekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu;
- erisoodustustelt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks.
Kohustused
Toetuse saaja viib innovatsiooniprojekti ellu, sealhulgas esitab kõik innovatsiooniprojekti elluviimist tõendavad dokumendid iga projektietapi lõppedes, kuni 42 kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.
Toetuse saaja võib teha innovatsiooniprojekti eelarveridade vahel muudatusi kuni kümne protsendi ulatuses projekti eelarve mahust ilma täiendavat taotlust esitamata tingimusel, et muudatus ei too kaasa erinevate riigiabi liikide summade ega abi osakaalu muutust ning see on eelnevalt kooskõlastatud PRIA-ga.
Toetuse saaja alustab innovatsiooniprojekti elluviimist 30 kalendripäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ja esitab koos maksetaotlusega innovatsiooniprojekti elluviimise alustamist tõendavad dokumendid.
Toetuse saaja täidab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni järgmisi kohustusi:
- võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
- esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
- eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
- esitab toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikku teavet;
- teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või innovatsiooniprojektiga seotud andmete muutumisest või innovatsiooniprojekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas innovatsiooniprojektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule;
- jagab teavet nii algava, käimasoleva kui ka lõppenud innovatsiooniprojekti tegevuse kohta, seejuures jagab teavet innovatsiooniprojekti tegevuste ja saadud tulemuste kohta riikliku üldise põllumajanduspoliitika ülesandeid täitva võrgustikuga;
- näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid, sätestatud nõuete kohaselt.
Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 10 lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.
Toetuse määrad
Toetust antakse kuni 80 protsenti innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest.
Toetuse maksimaalne suurus ühe innovatsiooniprojekti kohta on:
- väikeprojekti puhul 350 000 eurot;
- suurprojekti puhul 800 000 eurot.
Toetust antakse innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest kuni neli protsenti rakendusuuringu, tootearenduse või teostatavusuuringu alaseks nõustamiseks ja kuni 3000 eurot kirjanduse ülevaate koostamiseks.
Toetuse maksimaalne suurus § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisel on kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest;
Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena.
Taotlejale või taotleja kaudu abi saavale ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.
Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
Kui taotlejal on vähese tähtsusega abi määr ületatud, on toetusmäärad järgmised:
- rakendusuuringuga seotud projekti toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 50 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 60 protsenti ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 70 protsenti abikõlbliku kulu maksumusest;
- tootearendusega seotud projekti kohta toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest.
Toetust antakse lõike 8 punktides 1 ja 2 sätestatud toetusmäärast 15 protsenti rohkem, ent mitte rohkem kui 80 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
- projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väikese või keskmise suurusega ettevõtja, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest;
- projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu.
Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
Tööjõukulud ei või taotlejal ületada 15 protsenti innovatsiooniprojekti abikõlbliku kulu maksumusest.
Abikõlblikud on täiendavad kaudsed kulud kuni 15 protsendi ulatuses otsestest tööjõukuludest lihtsustatud hüvitamisviisi alusel tingimusel, et toetuse saaja puhul ei ole tegemist riigiabi saajaga.
Riigiabi eeskirju ei kohaldata nende innovatsiooniprojektide suhtes, mis on seotud ELTL lisas 1 nimetatud toodetega ehk põllumajandustoodetega. Seega kohalduvad riigiabi nõuded üksnes juhul, kui tegemist ei ole põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega.
Kui innovatsiooniprojekti tegevus ei ole seotud Euroopa Liidu Toimimise lepingu ja Euroopa Liidu lepingu 2021/C 326/01 I lisas nimetatud toodetega, siis on võimalik toetust anda vähese tähtsusega abina vastavalt Euroopa komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023). Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.
Kui vähese tähtsusega abi maht on ületatud, ei ole võimalik komisjoni määrust (EL) 2023/2831 kohaldada.
Teine võimalus toetuse andmiseks innovatsiooniprojektidele, mille tegevus ei ole seotus Euroopa Liidu Toimimise lepingu ja Euroopa Liidu lepingu 2021/C 326/01 I lisas nimetatud toodetega, on riigiabi Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses. Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 25 sätestab aga madalamad abimäärad, mis on nimetatud määruse § 5. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud piirangud laienevad ka innovatsioonipartnerile.
Kui innovatsiooniprojekti tegevus ei ole seotud Euroopa Liidu Toimimise lepingu ja Euroopa Liidu lepingu 2021/C 326/01 I lisas nimetatud toodetega, siis esimese valikuna loetakse toetus vähese tähtsusega abiks vastavalt Euroopa komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023).
Euroopa komisjoni määrus (EL) 2023/2831 on abi andmisel esimene valik, kuna selle kohaselt on lubatud §-s 5 sätestatud toetuse määr 80 protsenti. Kui taotleja vähese tähtsusega abi maht on ületatud, ei ole võimalik komisjoni määrust (EL) 2023/2831 kohaldada. Sel juhul loetakse antav abi riigiabiks Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses. Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 25 sätestab aga madalamad abimäärad. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud piirangud laienevad ka innovatsioonipartnerile.
Üksnes konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtjate suhtes kohaldatakse vähese tähtsusega abi ning riigiabi sätteid. Riigiabi eeskirjade kontekstis on ettevõtja mõiste lai. Ettevõtjaks loetakse majandustegevusega tegelevaid isikuid olenemata nende õiguslikust vormist. Seetõttu võib riigiabi eeskirjade kontekstis ettevõtja all mõista ka mittetulundusühingut, mittetulundusühingu liiget või Euroopa Innovatsioonipartnerluse töörühma liiget, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses.
Toetuse määramine
Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja innovatsiooniprojekti toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA.
PRIA hindab taotlusi lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema koondhinde saanud taotlus.
PRIA hindab taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes iga hindamiskriteeriumi eest hindepunkte vahemikus 0–4.
Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud tegevused viib ellu maapiirkonnas tegutsev taotleja, kelle püsiv tegevuskoht on väljaspool Tallinna või Tallinnaga piirnevaid valdu ja kes on saanud lõike 5 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumi eest enim hindepunkte.
Taotluse hindamiskriteeriumite osakaal koondhindes on järgmine:
- innovatsiooniprojekti mõju sekkumise eesmärkide saavutamisele ja innovatsiooniprojekti põhjendatus – 40 protsenti koondhindest;
- innovatsiooniprojekti meeskonna pädevus ning taotleja võimekus innovatsiooniprojekt ja selle jätkutegevused ellu viia – 35 protsenti koondhindest;
- innovatsiooniprojekti kvaliteet – 25 protsenti koondhindest.
Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.
Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.
Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui:
- taotluse koondhinne on vähemalt 2,5 ja;
- taotlus on kõigi § 14 lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumite eest saanud vähemalt 2,0 hindepunkti.
Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5 tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.
Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.
PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 75 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast, st hiljemalt 4. maiks 2026.
Innovatsiooniprojekti vahearuanne, milles kajastatakse üksikasjalikult senised tulemused ning antakse hinnang innovatsiooniprojekti edenemise, tehtud tööde ja eesseisvate tegevuste kohta. vahearuanne esitatakse innovatsiooniprojekti tegevuste elluviimise perioodi keskel 30 kalendripäeva jooksul ja selle saab esitada maksetaotlusest eraldi.
Innovatsiooniprojekti lõpparuanne, milles peavad olema kajastatud üksikasjalikud andmed innovatsiooniprojekti elluviimise, tehtud tööde ja tulemuste kohta ning mis peab sisaldama hinnangut innovatsiooniprojekti tulemuslikkuse, elluviimise ja tulemuste levitamise kohta. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates innovatsiooniprojekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Innovatsiooniprojekti lõpparuande esitamise korral tuleb esitada eesti- ja ingliskeelne lühikokkuvõte innovatsiooniprojekti peamistest tulemustest.
Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse, kui on täidetud järgmised tingimused:
- innovatsiooniprojekt on täielikult või osadena ellu viidud;
- innovatsiooniprojekti elluviidud osa eest on tasutud.
PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 17 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
