Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus 2020

Meede 10.1.7 MAK 2014-2020

Erandkorras ei rakendata 2020. aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest (1% tööpäeva kohta) hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil 22. maist kuni 15. juunini 2020. a.

Pärast 15. juunit esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 15. juunini 2020. a. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

Selleks, et PRIA jõuaks vajadusel juhtida taotlejate tähelepanu võimalikele puudustele taotlustes ja taotlejad saaksid need taotlusperioodil ära korrigeerida, soovitame taotlus esitada esimesel võimalusel, soovitavalt maikuu jooksul!

MAK 2014-2020 logo EL embleemiga (horisontaalne)

Tutvustus

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (edaspidi PLK) eesmärgiks on suurendada hooldatavate alade pindala, parandada poollooduslike koosluste ja nendega seotud liikide seisundit, säilitada ja suurendada elurikkust ning maastikulist mitmekesisust.

Meetme eelarve 2020. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 6 500 000 €.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamiseks vajaminev summa ületab taotlemise aastaks määratud eelarvet, on PRIAl õigus määrusega sätestatud toetuse määrasid vähendada.

Toetust saab taotleda 2.-21. maini 2020. a. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 22. maist kuni 15. juunini 2020. a.

Taotlust saab esitada vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. Poollooduslikud kooslused, mille kohta soovitakse toetust taotleda, tuleb enne PRIAle taotluse esitamist esitada e-PRIA kaudu Keskkonnaametile (edaspidi KeA) kooskõlastuse saamiseks. PLK alasid saab KeAle kooskõlastamiseks esitada alates 2. maist. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Tingimused

NB! Olulised muudatused toetuse tingimustes võrreldes eelmise aastaga:

  • 2020. aastast alates saavad taotlejad taastamisest tulnud puisniidu hooldamiseks valida hooldamise võttena ka karjatamise. Puisniidu karjatamise korral on ühikumäär 250 eurot hektari kohta.
  • Taotlejad, kelle 5-aastane kohustuseperiood lõppes 31.12.2019. a, saavad kohustust ühe kalendriaasta võrra pikendada.
  • 2020. aastal on võimalik alustada ka uut 5-aastast PLK kohustust.
  • Erandina 2020. aastal peab PLK taotleja KeA korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel osalema hiljemalt esimese kohustuseaasta 30. novembriks.

PLK toetuse saamise nõuded

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning PLK toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

PLK toetusega seotud nõudeid tuleb täita kogu kohustuseperioodi jooksul, sealjuures ka kohustuse pikendamise korral (vt punkti Kohustused).

KeA ei anna hooldamistingimuste kohta nõusolekut, kui ala, mille kohta toetust taotletakse, ei vasta mis tahes PLK määruse §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa tingimusele.

  • PLK toetust võib taotleda füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes hooldab maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
  • Toetust saab taotleda keskkonnaregistrisse kantud vähemalt 0,10 ha suuruse hoolduskõlbliku poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil.
  • Hoolduskõlblik kooslus on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav. Selle taastamine on lõppenud, seal on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks ning kooslust on võimalik nõuetekohaselt hooldada.
  • Kadakatega poollooduslikku kooslust ei loeta hoolduskõlblikuks, kui sealsete puittaimede liituvus (võrade projektsioonide osakaal maapinnal) on suurem kui 0,5. Kui kadakad ja muu puittaimestik kasvavad nii, et ala on takistusteta hooldatav ning on olemas niidule omane rohttaimestik, võib liituvus olla suurem kui 0,5.
  • Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse MAK 2014-2020 alusel antavat muud pindalapõhist toetust.
  • Niidetavale puisniidule ja muule niidule võib taotleda samaaegselt PLKga ka ühtset pindalatoetust (edaspidi ÜPT), kui alad vastavad ÜPT toetuse tingimustele.

Toetusõigusliku maa hulka arvatakse:

  • põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigetes 3-5 ja 7-10 nimetatud maastikuelemendid;
  • maa, millel asub kiviaed, heinaküün või loomade varjualune;
  • kuni 2 meetri laiused maastiku joonelemendid (kraav, hekk või kiviaed);
  • kuni 0,05 hektari suurused puude ja põõsastega kaetud alad, kus puudub niidutaimestik, kuid mis on seotud traditsioonilise põllumajandustegevusega või keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisega;
  • kuni 0,05 hektari suurused väikeveekogud ja taimestikuta alad;
  • rannaniidul kõik sellised ala osad, kus taimestik puudub, olenemata ala osa suurusest (soolakud, veelombid, lõukad), välja arvatud taimestiku piirist mere poole jäävad liiva- ja kliburannad;
  • roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud. Kui roostik on rohkem kui aasta hooldamata, roog on puitunud ning maapinnale on moodustunud roomatt, siis selline ala ei ole toetusõiguslik;
  • pinnasteed, mis on üle 50 protsendi ulatuses kaetud niidutaimestikuga ning mida hooldatakse niitmise või karjatamise teel.
  • Poollooduslikku kooslust ei tohi kahjustada.
  • Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, peab olema kohapeal visuaalselt tuvastatav piir.
  • Taotleja peab poollooduslikku kooslust hooldama viisil, mis on saanud KeA nõusoleku.
  • Puisniitu võib hooldada niitmise või karjatamise teel. Karjatamine on lubatud puisniidu taastamise järel niidutaimestiku taastumise eesmärgil või kui puisniitu on enne niidetud ja niide on kokku kogutud.
  • Puiskarjamaad tuleb hooldada karjatamise teel.
  • Rannaniidul ja loopealsel on lubatud ainult karjatamine. Niitmine on lubatud, kui see on vajalik liigikaitseliste eesmärkide saavutamiseks või kui alal on võimalik teha heina ja niide kokku koguda ning kui KeA on andnud niitmiseks nõusoleku.
  • Heas seisus ja vähese tootlikkusega loopealse võib kohustuseperioodi jooksul jätta ühel kohustuseaastal hooldamata, kui KeA on andnud selleks nõusoleku enne 1. augustit.
  • Karjatatavat poollooduslikku kooslust võib enne karjatamist niita arvestades, et niita ei tohi enne 10. juulit; niitmine ja niite kokku kogumine peab toimuma enne 1. augustit ning 1. oktoobriks peab ala olema nõuetekohaselt karjatamise teel hooldatud.
  • Niidetaval poollooduslikul kooslusel on hekseldamine keelatud. Karjatatavat poollooduslikku kooslust on lubatud üle niita või hekseldada üksnes KeA kirjalikul nõusolekul. KeA võib vajaduse korral seada tingimuseks karjatataval poollooduslikul kooslusel niite või heksli kokku kogumise.
  • Taotleja või tema esindaja peab osalema KeA korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel, kus jagatakse juhiseid alade hooldamiseks ja selgitatakse toetuse saamise tingimusi. Erandina peab 2020. aastal olema koolitus läbitud 30. novembriks.
  • Poollooduslikku kooslust ei tohi niita enne 10. juulit.
  • Niidetav poollooduslik kooslus peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks. Kokkukogutud niide peab olema alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks, kui KeA ei näe ette teisiti. 
  • Niidetavat poollooduslikku kooslust (välja arvatud puisniit), mis on suurem kui 15 hektarit, tuleb niita keskelt-lahku, servast-serva või muul meetodil, kui KeA on andnud selleks nõusoleku. Tööde alustamisest tuleb teavitada KeA-d.
  • Poollooduslikul kooslusel tuleb alustada karjatamisega kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäeval. Kui tähtpäeva ei ole sätestatud, võib karjatamisega alustada taotleja valitud ajal, kui KeA on andnud selleks nõusoleku.
  • Rannaalal tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail.
  • Karjatamise tulemusena peab 1. oktoobriks kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50% ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud.
  • Poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, on keelatud anda loomale lisasööta.
  • Kui taotlejal on olemas PLK toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015. a määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel.

 

 

PLK toetuse tingimused on sätestatud maaeluministri 22.04.2015. a määrusega nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“.

Täpsemat infot PLK toetuse nõuete ja taotluse täitmise kohta saab lugeda juhendist „Abiks taotlejale“.

Kohustused

PLK toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) ning kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal PLK toetuse taotlemisega.

Taotlejad, kelle 5-aastane kohustuseperiood lõppes 31.12.2019. a, saavad kohustust ühe kalendriaasta võrra pikendada. Kohustuseperioodi pikendamisel peab taotleja jätkuvalt järgima kõiki PLK määruses sätestatud toetuse nõudeid, sealjuures ka kohustuse suurendamisele ja vähendamisele kehtestatud nõudeid.

Taotleja, kellel on 31.12.2019. a lõppenud kohustus ja kes ei soovi ise kohustust pikendada, saab oma kohustuse üle anda teisele taotlejale. Toetuse taotlemiseks peab kohustuse ülevõtja märkima taotlusel kohustuse pikendamise.

Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

PLK kohustusega saab asendada järgmisi kohustusi:

  • mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse (MAH) kohustust
  • piirkondliku mullakaitse toetuse (MULD) kohustust

Kohustust saab asendada täielikult või osaliselt. Kohustuse asendamisel algab uus 5-aastane PLK kohustus.

PLK kohustust saab suurendada kuni 15% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kohustuse suurendamisel üle 15% algab uus 5-aastane PLK kohustuseperiood.

Ülevõtmise teel alanud PLK kohustust suurendada ei saa. Kohustuse suurendamisel tuleb taotlejal võtta uus 5-aastane kohustus.

Kohustust ei või võtta sellise maa kohta ega suurendada sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks. Planeeritava Rail Balticu trassikoridori jäävaid maid saate vaadata Maa-ameti geoportaalist, valides menüüst kaardirakendused „Kitsenduste kaart“ ja lülitades kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic trass“. Rail Balticu trassikoridori kaardikiht on nähtav ka PRIA avalikul veebikaardil, lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic’u trass“.

PLK kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja mille osas kohustust üle ei võeta.

Toetuse määramine

PRIA teeb PLK toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2021. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2021. a. 

Toetuse määrad

PLK toetuse ühikumäärad:

  • puisniidu niitmise korral 450 €/ha aastas;
  • puisniidu karjatamise korral 250 €/ha aastas;
  • puiskarjamaa karjatamise korral 250 €/ha aastas;
  • kadakatega niidu karjatamise korral 250 €/ha aastas;
  • kadakatega niidu niitmise korral 185 €/ha aastas;
  • muu niidu karjatamise korral 150 €/ha aastas;
  • muu niidu niitmise korral 85 €/ha aastas;
  • liigikaitseliselt oluliste rannaalade hooldamise korral 232 €/ha aastas.

PLK toetus on üks seitsmest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, mille taotlemise korral on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr  1305/2013 II lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK toetusõiguslikud maad).

Kui taotleja ületab PLK, keskkonnasõbraliku majandamise, MULD, piirkondliku veekaitse, keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse, keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse ja kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.