Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus 2021

Meede 16.4 V voor EAFRD

MAK 2014-2020 logo EL embleemiga (horisontaalne)

Tutvustus

Toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” tegevuse alaliik.

Toetusega suurendatakse jätkusuutlikkust põllumajanduse- ja toidusektoris.

  • Toidu tootmise ja turustamise tarneahela toimimise parandamine.
  • Põllumajandustoodete tootjate ja töötlejate turujõu suurendamine.
  • Omavahelise koostöö arendamine.

 

Toetust antakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 alusel ja väljamaksed tehakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning riigieelarvest. 2021. aasta taotlusvooruks on meetme 16.4 eelarveks kavandatud 1 000 000 eurot.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja projektiplaan ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus).

Taotlusi võetakse vastu 28. juunist kuni 5. juulini 2021. a. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.

Elektrooniliselt esitatavad digitaalselt allkirjastatud taotlused palume saata e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee. Paberil täidetud taotlused palume saata posti teel PRIA keskuse aadressil Tähe 4, Tartu 51010.

Kui täidate taotluse paberil ja saadate postiga, tuleb vormikohane avaldus esitada PRIAle samaaegselt ka elektrooniliselt Microsoft Excel-i tarkvaraga töödeldavas vormingus e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee.

Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

Tingimused

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud maaeluministri  9. septembri 2015. a määrusega nr 3 Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (edaspidi määrus).

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust saavad taotleda:

  1. põllumajandusliku majandustegevusega tegelev ettevõtja, kes on põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust;
  2. mittetulundusühing või tulundusühistu, kes on põllumajanduse, toidutootmise või toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat ja kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamine või toidukultuuri või maaturismi edendamine.

Sisuliselt kehtivad mittetulundusühingust ja tulundusühistust taotlejale edaspidi kaks nõuet. Esimene neist on nõue, et taotleja on tegutsenud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal kas põllumajanduse, toidutootmise või toidukultuuri edendamise valdkonnas.

Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas tegutsemist tõendatakse majandusaasta aruande alusel. Toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsemist tuleb tõendada elluviidud toidukultuuri arendamise projektide nimekirja ja kirjelduse alusel.

Teine nõue puudutab mittetulundusühistust ja tulundusühistust taotleja põhikirjalist eesmärki, mis peab olema kas põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamise või toidukultuuri või maaturismi edendamine.

Tulundusühistu puhul on oluline märkida, et äriseadustiku tähenduses on tegemist samuti ettevõtjaga ja seega võib tulundusühistu taotleda toetust nö. ettevõtjana määruse § 3  lõike 1 punkti 1 alusel ehk tulundusühistul endal peab olema täidetud punktis 1 nimetatud majandustegevuse nõue. Ettevõtjaid koondaval tulundusühistul valdavalt siiski endal nõutavat müügitulu ei ole, seetõttu on määruse kohaselt võimaldatud tulundusühistul toetust taotleda ka siis, kui majandustegevuse nõude täidavad vähemalt kaks ettevõtjaks olevat tulundusühistu liiget.

 

Toetust võib taotleda üksnes sellise projekti elluviimiseks, millesse on kaasatud vähemalt kaks poolt, kes teevad omavahel koostööd. Seega on nendest pooltest üks taotleja ja teine taotleja poolt projekti elluviimisesse kaasatud isik, kes peab vastama määruse § 3 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele. See tähendab, et kaasatud isikuks võib edaspidi olla kas põllumajandusliku majandustegevusega tegelev ettevõtja, kes on põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või omatoodetud põllumajandustoodete töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust, või mittetulundusühing või tulundusühistu, kes on põllumajanduse, toidutootmise või toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat ning kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamine või toidukultuuri või maaturismi edendamine.

Kuigi projekti teostamisel on nõutud vähemalt kahe ettevõtja osalemist, esitab taotluse toetuse saamiseks PRIAle ainult üks ettevõtja. Projektis osalevad ülejäänud ettevõtjad loetakse küll projektis osalejateks, kuid mitte taotlejateks, mis jätab nimetatud ettevõtjatele võimaluse esitada antud meetme raames PRIAle toetuse taotlus, kus ettevõtja on ise taotlejaks.

Koostöö tõendamiseks tuleb pooltel sõlmida asjakohane leping, mis sisaldab määruse § 9 lõikes 4 sätestatud andmeid. Kahe või enama isiku vahel projekti elluviimiseks sõlmitud lepingus lepivad pooled omavahel kokku projekti ühises elluviimises ning oma kohustustes.

Toetust saab taotleda projektidele, mis vastavad vähemalt ühele kahest järgnevast nõudest:

1) taotleja ja lõpptarbija vahel ei tohi olla rohkem kui üks vahendaja

See tähendab, et tootjal on võimalik müüa kas otse tarbijale või kasutada ühte vahendajat. Näiteks tootja müüb oma toote talupoele, kes seejärel müüb selle edasi lõpptarbijale. Sellisel juhul on talupood selleks üheks vahendajaks. Vahendajaks loetakse isikut, kes ostab toote eesmärgiga see hiljem edasi müüa (näiteks hulgimüüjad, talupoed jne). Juhul kui taotleja tellib töötlejalt teenusena oma toote töötlemise ning selle käigus jääb toode tema omandisse, siis seda ei loeta vahendamiseks, vaid teenuse ostmiseks. Vahendamiseks loetakse olukorda, kus toode vahetab omanikku ehk liigub kellegi teise omandisse.

2) toote tootmine, töötlemine ning lõpptarbijale müük peab toimuma 255 kilomeetri raadiuses

Kilomeetrite arvestamisel võetakse alguspunktiks toote tootmise asukoht ning sellest punktist 255 kilomeetri raadiuses peab toimuma toote müük lõpptarbijale. Toodete töötlemine on siinkohal oluline ainult juhul, kui toimub tootja enda toodangu töötlemine. Sisse ostetud tooraine töötlemisel valminud toodete turustamisele suunatud tegevused ei ole antud meetme raames toetatavad. Antud juhul võib tootja ning lõpptarbija vahel olla rohkem kui üks vahendaja, oluline on, et oleks täidetud nõue, mille kohaselt toote tootmine, töötlemine ning lõpptarbijale müük peab toimuma 255 kilomeetri raadiuses.

Nimetatud kaks nõuet ei rakendu taotlejale samaaegselt, vaid taotleja peab vastama taotluse esitamiseks ainult ühele kahest nõudest.

Lisaks kehtib ka nõue, et projekti sisuks peab olema uute algatuste või tegevuste elluviimine. See tähendab, et projekti sisuks ei saa olla seniste tegevustega jätkamine ning selleks toetuse taotlemine, vaid senisega võrreldes uute tegevuste abil toodete turustamistegevustes järgmisele tasandile jõudmine. Uus tegevus võib oma sisult olla näiteks täiesti uue müügikanali avamine või ka juba olemasoleva müügikoha laiendamine.

Toetust saab taotleda järgmistele tegevustele:

  1. Toodete turustamiseks vajaminevate seadmete ning sisseseade ostmine ja paigaldamine. Siinkohal peetakse silmas seadmeid, millega sisustatakse müügipinnad ja mis on vajalikud toodete müümiseks tarbijale. Nendeks võivad olla näiteks külmikud, kaalud, kassaaparaadid jne.
  2. Toodete turustamiseks vajaliku lao- või müügipinna rentimine või üürimine. Toetatavad on võlaõiguslike üüri- ja rendilepingute tasud ja nende eristamine ei ole toetuse eesmärke arvestades oluline. Müügipinna rentimine tähendab seda, et ruumid renditakse eesmärgiga hakata nendes projekti raames tooteid turustama. Laopinna rendi toetamine on vajalik, et luua tingimused toodete säilitamiseks enne nende turustamist.
  3. Toodete turustamiseks ning teavitus- ja müügiedendustegevuste läbiviimiseks vajamineva välitelgi ostmine, üürimine või rentimine. Välitelki saab kasutada nii ajutise müügipunktina kui osaleda sellega näiteks toidufestivalil. Taotlejale on jäetud siinkohal võimalus otsustada oma vajadustest ning välitelgi kasutamise tihedusest lähtudes, kas selle ostmise või rendi kasuks.
  4. Toodete turustamiseks lao- või müügipinna parendamine, mis ei nõua ehitusloa olemasolu. Parendamise all mõeldakse lihtsaid remonditöid (näiteks värvimine, plaatimine, põrandate vahetamine jne), mille kaudu muudetakse parendatavad ruumid läbi projekti müüdavate toodete turustamise tarbeks sobivaks.
  5. Toodete turustamiseks vajaliku, liiklusseaduse § 2 punktis 9 nimetatud  haagise ostmine või üürimine või rentimine. Vastavalt vajadusele on toetuse saajale jäetud võimalus valida nii haagise rentimise kui ostmise vahel.
  6. Toodete turustamiseks vajaliku tarkvaralahenduse või selle litsentsi või kasutusõiguse ostmine. Siinkohal peetakse silmas lahendusi, mille rakendamine aitab laiendada olemasolevaid müügikanaleid (näiteks veebipoe rajamine) või juba eksisteeriva kodulehe täiendamist (näiteks internetipanga kaudu maksevõimaluse väljaarendamine).
  7. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud mootorsõiduki kasutamise kulud või transporditeenuse ostmine. Siinkohal jäetakse toetuse saajale võimalus kasutada kahte varianti. Esiteks, isikliku sõiduauto kasutamine, mille puhul toetuse saaja peab pidama kõigi vastavate sõitude üle arvestust ning esitama need andmed PRIAle koos teiste toetuse väljamaksmiseks vajalike dokumentidega. Teisel juhul on toetuse saajal võimalik osta sisse transporditeenust, et toetatavaid tegevusi ellu viia. Transporditeenuse sisseostmine võib osutuda vajalikuks näiteks olukorras, kus toodete transpordiks on vajalik tellida külmutusseadmega auto, mille omamine oleks taotleja jaoks liiga väikeste mahtude tõttu majanduslikult ebaotstarbekas.
  8. Projekti tutvustavad teavitus- ja müügiedendustegevused.  Nendeks on erinevatest siseriiklikest messidest, toidufestivalidest ja laatadest osavõtmine ning nende korraldamine. Lisaks saab toetust taotleda tegevusteks, mille eesmärgiks on tõsta avalikkuse teadlikkust lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude kaudu turustatavatest toodetest. Võimalik on korraldada teavitusüritusi, mille eesmärk on kaasa aidata tarbijate teadlikkuse suurenemisele ning seeläbi projekti raames turustatavate toodete müügile. Teavitus- ja müügiedendustegevuste raames võib näiteks korraldada kokandusvõistlusi, mille eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust ja populariseerida lühikesi tarneahelaid. Samuti on võimalik korraldada teavituskampaaniaid, mille eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust projektist. 

 

Juhime tähelepanu, et kui esitate PRIAsse taotluse, mis ei ole nõuetekohane või ei sisalda kõiki vajalikke dokumente, siis on võimalus puudused kõrvaldada taotluste vastuvõtuperioodi jooksul. Kui taotluste vastuvõtuperioodi kestel taotluses olevaid puudusi ei kõrvaldata, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata (seda ei hakata sisuliselt menetlema).

Toetuse andmise ja kasutamise tingimustega palume kindlasti täpsemalt tutvuda meetme määrusest

Olulisemad muudatused määruses võrreldes eelnevate voorudega:

1. Uue mõistena on määruses kastusele võetud toidukultuur, mis hõlmab erinevaid pooli, kes toidusektori arengusse panustavad.

Toidukultuur hõlmab riigile või piirkonnale iseloomulikke toite, nende pakkumise ja valmistamise viise ja kohaliku tooraine valikut. Sellest tulenevalt on toidukultuuri kujundajad lisaks toidutootjatele ka toidupakkujad ehk toitlustussektor. Toidutootjate ja pakkujate seas on hulgaliselt ka maaturismiettevõtjaid, kes arendavad oma toodete ja teenustega kohalikku turgu. Seega annab olulise panuse toidukultuuri edendamisse ka maaturismi valdkond, eelkõige see osa nimetatud valdkonnast, mille tegevusega panustatakse toidupärandi tutvustamise ja tooraine väärindamise kaudu kohalike turgude arendamisse.

Toidukultuuri edendamiseks ei saa siiski pidada vaid toitlustusteenuse pakkumist või ühekordse toiduürituse korraldamist. Toidukultuuri edendamine hõlmab endas eelkõige arendusliku sisuga projekte, mille sisuks on näiteks toidupakkumise kvaliteedi tõstmine, uute arengusuundade väljatöötamine või toidupärandi säilitamine ja populariseerimine.

Näiteks saab oma tegutsemist toidukultuuri edendamise valdkonnas tõendada mittetulundusühing, kes on viimase kahe majandusaasta jooksul tegelenud toidu turustusväljundite arendamisega või korraldanud kokandusvõistlusi, mille eesmärk on toidupakkumise kvaliteedi edendamine ning piirkondliku toidupärandi populariseerimine.

2. Määruse § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib toetust taotleda mittetulundusühing või tulundusühistu, kes on põllumajanduse, toidutootmise või toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat ja kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamine või toidukultuuri või maaturismi edendamine

Sisuliselt kehtivad mittetulundusühingust ja tulundusühistust taotlejale edaspidi kaks nõuet.

Esimene neist on nõue, et taotleja on tegutsenud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal kas põllumajanduse, toidutootmise või toidukultuuri edendamise valdkonnas. Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas tegutsemist tõendatakse majandusaasta aruande alusel. Toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsemist tuleb tõendada elluviidud toidukultuuri arendamise projektide nimekirja ja kirjelduse alusel.

Teine nõue puudutab mittetulundusühistust ja tulundusühistust taotleja põhikirjalist eesmärki, mis peab olema kas põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamise või toidukultuuri või maaturismi edendamine.

3. Müügiedendustegevustele lisandus juurde teavitustegevus.

Edaspidi toetatakse projekti tutvustavate müügiedendustegevuste elluviimisel ka teavitava iseloomuga tegevusi, mille eesmärk on kohaliku turu edendamine. Näiteks on võimalik korraldada teavitusüritusi, mille eesmärk on kaasa aidata tarbijate teadlikkuse suurenemisele ning seeläbi projekti raames turustatavate toodete müügile. Teavitus- ja müügiedendustegevuste raames võib näiteks korraldada kokandusvõistlusi, mille eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust ja populariseerida lühikesi tarneahelaid. Samuti on võimalik korraldada teavituskampaaniaid, mille eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust projektist. 

4. Määruse § 3 lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) on kohustatud projekti elluviimisesse kaasama veel vähemalt ühe lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku, sõlmides selleks asjakohase § 9 lõikes 4 sätestatud andmeid sisaldava lepingu

Toetust võib taotleda üksnes sellise projekti elluviimiseks, millesse on kaasatud vähemalt kaks poolt, kes teevad omavahel koostööd. Seega on nendest pooltest üks taotleja ja teine taotleja poolt projekti elluviimisesse kaasatud isik, kes peab vastama määruse § 3 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele. See tähendab, et kaasatud isikuks võib edaspidi olla kas põllumajandusliku majandustegevusega tegelev ettevõtja, kes on põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või omatoodetud põllumajandustoodete töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust, või mittetulundusühing või tulundusühistu, kes on põllumajanduse, toidutootmise või toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat ning kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamine või toidukultuuri või maaturismi edendamine. Kuna koostöö eeldab vähemalt kaht poolt, siis saabki seda toetust taotleda üksnes siis, kui projekti elluviimisesse on kaasatud vähemalt kaks määruse § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat poolt ehk toetust taotlev isik peab projekti elluviimisesse kaasama lisaks endale veel vähemalt ühe isiku, kes vastab määruse § 3 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlejaks on mittetulundusühing või tulundusühistu, võib ta poolena kaasata ettevõtjast liikme, kes vastab määruse § 3 lõike 1 punktis 1 esitatud nõuetele. Koostöö tõendamiseks tuleb pooltel sõlmida asjakohane leping, mis sisaldab määruse § 9 lõikes 4 sätestatud andmeid. Kahe või enama isiku vahel projekti elluviimiseks sõlmitud lepingus lepivad pooled omavahel kokku projekti ühises elluviimises ning oma kohustustes.

5. Tunnistatakse kehtetuks määruse paragrahvi 9 lõige 8 ja § 141 lõike 3 punkt 1, mis reguleerivad projekti tutvustavate teavitus- ja müügiedendustegevuste nimekirja esitamist.

6. Hindamiskriteeriumite juures muutusid hindepunktid. Varasemalt iga hindamiskriteeriumi juures 1, 5 ja 10 punkti asemel on võimalik saada nüüd 1-3 punkti.

7. Hindamiskriteerium nr 5. Varasemalt hinnati taotleja ja tema liikmete ning projektijuhti kogemust põllumajandustoodete ja toidu turustamisel ning teavitus- ja müügiedendustegevuste elluviimisel, kuid nüüd ainult taotleja ja projektijuhi kogemust.

Taotleja ning projektijuhi varasem kogemus põllumajandustoodete ja toidu turustamisel ning teavitus- ja müügiedendustegevuste elluviimisel on oluline, kuna annab eelduse kavandatava projekti edukaks elluviimiseks. Kui taotlejal endal ei ole projekti edukaks elluviimiseks vajalikku kogemust, võib projekti ellu viia kogenud projektijuht. Oluline on hinnata taotleja või projektijuhi kogemust projekti elluviimisel.

8. Hindamiskriteerium nr 6. Varasemalt hinnati projekti sisu, kuid nüüd hinnatakse projekti sisu läbimõeldust ja taotluse kvaliteeti.

Hindamisel võetakse arvesse projekti sisu läbimõeldust ja taotluse kvaliteeti ning seda, kas projekti raames kavandatud tegevustega on võimalik kavandatud projekti eesmärki saavutada.

Kohustused

Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui tema suhtes ei ole viie aasta jooksul alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti. Toetuse saaja peab toetuse abil soetatud seadmeid, haagiseid, tarkvaralahendusi ja välitelke säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

Toetuse saaja viib projektis kavandatud tegevused ellu olenevalt projekti pikkusest kuni viie aasta jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 2025. aasta 30. juunil ning võtab kohustuse tagada projekti kestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitada ja kasutada toetuse eest ostetud vara, sealhulgas nii asju kui ka õiguseid, sihtotstarbeliselt vähemalt toetuse sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Toetuse saaja peab täitma toetuse sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

  1. peab võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning kohapeal läbi vaadata dokumente ja toetuse eest soetatud vara;
  2. peab esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
  3. peab selgelt eristama oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  4. peab esitama toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet;
  5. peab säilitama toetusega seotud dokumente;
  6. peab teavitama PRIAt taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist takistavast asjaolust.

 

Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni vastama määruse § 3 lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele.

Lisaks eelnevalt nimetatud kohustustele on toetuse saaja kohustuseks esitada PRIAle järgmised dokumendid:

Projektis kavandatud tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühel kalendriaastal olenevalt projekti pikkusest kuni viie aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 2025. aasta 30. juunil.

Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIAle maksetaotluse koos nõutavate dokumentidega.

Toetuse saaja esitab iga aasta lõpus projekti vahearuande, mis sisaldab aasta jooksul elluviidud tegevuste loetelu ja nende sisu kokkuvõtet, kui projekt on pikem kui üks aasta.

Projektis kavandatud tegevuste täielikul elluviimisel esitab toetuse saaja projekti lõpparuande, mis sisaldab projekti raames elluviidud tegevuste kokkuvõtet ning hinnangut projekti lõppeesmärgi saavutamisele.

 

Määruse 640/2014 nõuded (art 35) jagunevad kolmeks tüübiks:

  1. abikõlblikkuse tüüpi nõuded;
  2. tulevikku suunatud tüüpi nõuded (kohustused);
  3. muude kohustustega seotud tüüpi nõuded (muud kohustused), mille täitmise eest ei maksta, kuid mida toetuse saaja peab järgima.

Nõuete (näiteks kohustus, muu) mittetäitmise korral hinnatakse ja määratakse nelja kriteeriumi alusel, milline on nõude rikkumise sanktsiooni suurus. Nendeks kriteeriumiteks on raskusaste, ulatus, kestus ja kordumine. Nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud. Nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele. Kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik mõistlike vahenditega lõpetada. Kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga seotult eelmise nelja aasta või kogu programmiperioodi 2014–2020 jooksul või seoses analoogse meetmega programmiperioodi 2007–2013 jooksul.

Toetatava tegevuse elluviimine nõuetekohaselt on toetuse saaja kohustus määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lõike 2 tähenduses. Juhul kui toetuse saaja talle ettenähtud kohustusi ei täida, tuleb toetuse andjal otsustada, mis on sellise rikkumise tagajärg. Määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 kohaselt võib PRIA keelduda toetuse maksmisest või tühistada see täielikult või osaliselt arvestades seejuures nõuete rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja korduvust.

Toodud nõuete loetelu ei ole täielik. Täpsemalt kehtestatud nõuetega on võimalik tutvuda meetme määrusest

Toetuse määrad

Toetuse maksimaalne suurus on 200 000 eurot ühe projekti kohta.

Toetust antakse kuni 40 protsenti:

  1. seadme, välitelgi ning tarkvaralahenduse ostmise abikõlbliku kulu maksumusest;
  2. lao- ja müügipinna ning välitelgi üüri või rendi abikõlbliku kulu maksumusest;
  3. lao- ja müügipinna parendamise abikõlbliku kulu maksumusest;
  4. haagise ostmise abikõlbliku kulu maksumusest ja üüri või rendi abikõlbliku kulu maksumusest;
  5. transporditeenuse ostmise abikõlbliku kulu maksumusest.

Mootorsõiduki kasutamisel antakse toetatavate tegevuste elluviimiseks toetust kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta.

Toetust antakse kuni 90 protsenti projekti juhtimisega seotud abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 30 protsenti projekti elluviimiseks taotletava toetuse kogusummast.

Projekti elluviimiseks vajaminevate projekti haldamisega seotud kulud: toetust antakse kuni 15 protsenti toetatavatest projekti juhtimisega seotud abikõlblikest kuludest.

Kui projekti elluviimisega ei kaasne juhtimisega seotud kulusid, antakse toetust kuni 90 protsenti projekti haldamisega seotud abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 4,5 protsenti projekti elluviimiseks taotletava toetuse summast.

Toetust antakse kuni 90 protsenti teavitus- ja müügiedendustegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

Ettevõtjatest taotlejate ning nende poolt projekti kaasatud ettevõtjate puhul toimub vähese tähtsusega abi määramine vastavalt sellele, millises hulgas keegi nendest turustab projekti raames mittepõllumajandustooteid ehk vähese tähtsusega abi määramise summa kujuneb välja, kui vaadatakse seda, millises mahus projektis osalejad turustavad Euroopa Liidu Toimimise Lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustooteid ning millises mahus I lisaga hõlmamata tooteid (taotleja esitab sellekohased andmed taotluses).

Taotlejale toetusena määratud vähese tähtsusega abi koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul määratud vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot.

Taotlejale määratud vähese tähtsusega abi summa andmed kannab PRIA riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Taotlejatel on võimalik kontrollida vähese tähtsusega abi jääki nimetatud registri avaliku päringu kaudu Rahandusministeeriumi veebilehel.

Toetuse määramine

PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, Eesti Maaelu arengukavas ja meetme määruses sätestatud nõuetele. 

Taotlusi hinnatakse PRIA ning PRIA peadirektori poolt moodustatud hindamiskomisjoni poolt määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Hindamistulemuste põhjal koostab PRIA taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.

Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

Täpsemalt palume hindamise korra ja hindamiskriteeriumitega tutvuda määrusest.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud eelarvevahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.

Minimaalne hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks on vähemalt 30 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast (9,3 punkti).

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtajast, s.t hiljemalt 9. novembriks 2021. a.

Toetuse saaja peab projektis kavandatud tegevused ellu viima ja tegevuste elluviimist tõendavad dokumendid esitama olenevalt projekti pikkusest kuni viie aasta jooksul alates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 2025. aasta 30. juunil.

Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.

Juhime tähelepanu, et toetuse saaja on kohustatud lisaks täitma nõudeid, mis puudutavad toetust saanud objektide tähistamist. Siit leiad juhiseid, kuidas tähistada toetust saanud objekte.