Kalasadamate investeeringutoetus (taristu) 2025

Meede F1.1.4.1 EMKVF EMKVF 2021-2027 RK

EMKVF 2021 – 2027 logo eraldi (värviline 2)

Tutvustus

Toetuse eesmärk on suurendada kalasadamate vastupidavust kliimamuutustele, soodustada mereprügi kogumist, suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõttu, parandada töötingimusi ja -ohutust kalasadamates ning parandada ligipääsu kalasadamatele veeteedelt.

Toetus panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ kaheksandasse tegevussuunda, mis on kestlik kalandus. Selle tegevussuuna üks eesmärke on majandada kalavarusid keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult ning tagada seeläbi nende hea seis.

Toetust antakse näiteks lainemurdjate parendamiseks, kaide parendamiseks, sadamabasseini süvendustöödeks, kui see on vajalik merelise taristu uuendamiseks. Toetust antakse keskkonnasäästlike ja ressursitõhusate tehnoloogiate ja seadmete ostmiseks, sealhulgas investeeringuteks mereprügi käitlemisse. Näiteks taastuvenergia tootmise ja energia salvestamise lahenduste ehitamine (päikesepargid, tuuleenergia, laineenergia jms tootmise seadmed), samuti akupangad ning varustuskindlusega seotud investeeringud, näiteks kütuse varumahutid jms. Energiatõhusate valgustussüsteemide väljaehitamiseks, investeeringuteks vee ja reovee käitlemise seadmetesse jms, ning mereprügi kogumise ja liigiti käitlemise taristu loomiseks. Toetust antakse ka investeeringuteks, mis parandavad kalasadama töötajate ohutust ja töötingimusi. Näiteks investeeringud kalalaevade lossimise seadmete uuendamiseks (kraanad, tõstukid, kalapumbad jms). Kalasadama töötajate ja laevameeskondade olmetingimuste parendamiseks (pesemisvõimalused, tualett ja puhkeruumid jms), samuti investeeringud digilahendustesse kalasadama territooriumil jms.

Toetatakse investeeringuid, mis parendavad ligipääsusid kalasadamatele veeteedelt ning suurendavad laevade mereohtust sadamatesse sisenemisel. Näiteks investeeringud kaitsemuulide rajamisse või renoveerimisse ning sellega otseselt seotud laevateede süvendamisse.

Toetuse määr on 50%, kui tegemist on äriregistris registreeritud ettevõtjaga. Toetuse määr on 60%, kui tegemist on mittetulundusühingute ja sihtasutuse registrisse kantud mittetulundusühinguga, kelle liikmetest vähemalt 50% on kalandusturu korraldamise seaduse § 13 lõikes 3 punktis 1 nimetatud tulundusühistud (tootjaorganisatsioonid).

Toetuse määr on 100%, kui investeeringuid tehakse taristusse, mis parandavad ligipääsu kalasadamatele veeteedelt.

Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse korral ühe taotlusega võib taotleda toetust ühe kalasadama arendamiseks või seadmetega varustamiseks. Kahe või enama kalasadama koondamist ühte toetustaotlusesse ei ole lubatud.

Meetme eelarve on 5 000 000 eurot, mida rahastatakse 70% ulatuses Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% ulatuses Eesti riigieelarvest.

Toetustaotlusi saab esitada 16. juulist – 23. juulini 2025. 

Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

Toetuse taotlusel tuleb märkida tegevuste alguskuupäev, mis üldreeglina võiks olla toetuse taotluse esitamise päev või esitamisele järgnev päev, kui võib omal riisikol tegevusega alustada.

Tingimused

Taotlejaks võib olla:

  1. § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse (suurendada kalasadamate vastupidavust kliimamuutustele, soodustada mereprügi kogumist, suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõtmist ning parandada töötingimusi ja -ohutust kalasadamates) elluviimiseks äriregistris registreeritud ettevõtja või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühing, kelle liikmetest vähemalt 50 protsenti on kalandusturu korraldamise seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud tulundusühistud.
  2. § 2 lõike 2 punktis 2 (parandada ligipääsu kalasadamatele veeteedelt) nimetatud tegevuse elluviimiseks:
  • kohaliku omavalitsuse üksus
  • kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus;
  • valitsusasutus, kelle tegevusvaldkond on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine.

 

§ 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusi võib ellu viia järgmistes kalasadamates:

Dirhami sadam (sadamakood EEDIR), 

Miiduranna sadam (sadamakood EEMDR), 

Virtsu sadam (sadamakood EEVIR), 

Veere sadam (sadamakood EEVEE), 

Mõntu sadam (sadamakood EEMNT), 

Lehtma sadam (sadamakood EELHT), 

Roomassaare sadam (sadamakood EERMS), 

Meeruse sadam (sadamakood EEMRS), 

Saaremaa sadam (sadamakood EESMA), 

Paldiski Lõunasadam (sadamakood EEPLS), 

Westmeri sadam (sadamakood EEWST) 

Suursadam (sadamakood EESUS).

Paragrahv 2 lõikes 2 punktis 1 nimetatud tegevuse korral on kinnine nimekiri sadamatest, kus on võimalik teha investeeringuid kehtestatakse põhjusel, et koondada sadamainvesteeringud kindlatesse sadamatesse, mis on olulised Eesti traalpüüdjatele. 

Paragrahvis 2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimisel ei ole sadamate nimistu oluline.

Kui määruse alusel antav toetus kvalifitseerub riigiabiks, ei tohi toetatava tegevusega alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud § 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö korral.

Toetuse saaja võib programmiperioodi jooksul (2021-2027) saada toetust § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuste (investeeringud taristusse, mis parandavad ligipääsu kalasadamatele veeteedelt) elluviimiseks kokku kuni 2 000 000 eurot.

Taotleja peab vastama § 6 lg 4 nõuetele:

  • taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus ehk haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus toetatava tegevuse elluviimiseks. Näiteks peab taotleja olema maksevõimeline, kuna see on üheks näitajaks taotleja majandusliku seisu hindamisel. Kui taotlejal on maksuvõlad, ei ole õigustatud talle täiendavate avalike vahendite eraldamine. Samuti on maksevõimelisus üheks usaldusväärsuse näitajaks. Lisaks peab taotlejal olema omafinantseeringu tasumise suutlikkus ja suutelisus seda taotlemisel tõendada. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Toetuse taotlejal peab olema tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ning toetuse taotleja ei või olla raskustes ettevõtja kui toetatavad tegevused on riigiabi või vähese tähtsusega abi.
  • taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja vastavalt komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), või suurettevõtja
  • taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas
  • taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi
  • taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust
  • riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ole taotleja raskustes ettevõtja
  • residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis
  • taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;
  • kui soetatav seade või vahend paigaldatakse ehitisse, kinnisasjale või mootorsõidukisse või seda kasutatakse ehitises, kinnisasjal või mootorsõidukis, peab see ehitis, kinnisasi või mootorsõiduk olema taotleja otseses valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.
  • taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses
  • taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega
  • paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 sätestatud tegevuste elluviimise korral peab taotleja olema sadama pidaja või sadamaoperaator sadamaseaduse tähenduses selles kalasadamas, mille arendamiseks toetust taotletakse;
  • ehitise ehitamise korral on ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;
  • vajaduse korral on taotlejal veeseaduse §-s 187 sätestatud veeluba või §-s 196 sätestatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.

 

Taotlusega tuleb esitada:

  • teave selle kohta, kas ja kuidas kavandatakse rahastada toetatava tegevuse omafinantseeringu osa. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.
  • pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud hinnapakkumused ning asjakohased selgitused, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse
  • keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 7 nimetatud tegevusloa ning keskkonnamõju hindamise aruande ärakiri, kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine
  • ehitusprojekti ärakiri, vajaduse korral väljavõte ehitise põhiprojekti joonistest, kus muu hulgas kajastuvad kavandatava ehitise asendiplaan, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused, ning väljavõte projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine ehitusseadustiku tähenduses ja nimetatud ehitusprojekt on ehitusseadustiku alusel nõutud ettevõtte elektri omatarbimist tõendav dokument, kus kavandatakse taastuvat energiaallikat kasutusele võtta, vajadusel ka energiaauditi aruanne.
  • ärakiri dokumendist, mis tõendab, et sellise seadme või vahendi soetamisel, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see ehitis taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest
  • ärakiri dokumendist, mis tõendab, et sellise seadme või vahendi soetamisel, mis paigaldatakse mootorsõidukisse või mida kasutatakse mootorsõidukis, on mootorsõiduk taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest
  • kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust, nimetatud dokument peab olema allkirjastatud

Pikemalt on nõuded on toodud § 6 ja § 9.

Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse välja arvatud § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise korral.

Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib taotleja vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. 

Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. 

Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmiseid andmeid: 

1) ehitise nimetus; 

2) ehitise ehitisregistri kood; 

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 

5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.

Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. 

Taotleja ei või toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd, teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Ostumenetluse alustamisel enne taotluse esitamist peab arvestama § 2 lõikes 3 sätestatut. Kui määruse alusel antav toetus kvalifitseerub riigiabiks, ei tohi toetatava tegevusega alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud § 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö korral.

Väljavalitud hinnapakkumus ei või olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud.

Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest rohkem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris, välja arvatud § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise korral.

Kui taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, peab ta koostama toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. 

Ehitustööde maksumuse prognoos peab sisaldama lisaks § 8 lõikes 2 sätestatud andmetele vähemalt järgmiseid andmeid: 

1) üldandmed ehitise kohta; 

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta; 

3) ehitise maksumus, milles sisalduvad ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulud, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. 

Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö, teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva; 

3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 

6) § 8 lg 4 punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 

7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll. 

Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks § 8 lõikes 5 sätestatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid: 

1) ehitise nimetus; 

2) ehitise ehitisregistri kood; 

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 

5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. 

 

Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Taotleja ei või jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. 

Ostumenetluse alustamisel enne taotluse esitamist peab arvestama § 2 lõikes 3 sätestatut.

Eelnevaid lõikeid ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt.

Abikõlblikud on sellised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse mõistlikult, sihtotstarbeliselt ning majanduslikult soodsaimal viisil. 

Samuti on abikõlblikud regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu.

Elluviimiseks vajalikud ettevalmistavad tööd võivad olla: 

  • tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline, hüdrograafiline ja hüdroloogiline uuring ning detailplaneering;
  • keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine;
  • energiaauditi tegemine;
  • kliimakindluse tagamise hindamine.

Ettevalmistavad tööd peavad olema lõpetatud ja nende eest peab olema tasutud enne taotluse esitamist. Abikõlblik on ettevalmistav töö, mille kohta on väljastatud kulutuse tegemist tõendav dokument pärast 1. jaanuari 2024 ja selle eest on täielikult tasutud enne taotluse esitamist.

Energiaauditid ei tohi taotluse esitamise hetkel olla vanemad kui kaks aastat.

Energiaauditit ei pea esitama, kui 

1) taotlejal on olemas § 4 lõike 4 punktis 2 nimetatud andmed (elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaasta elektrienergia tarbimine); 

2) taotlejal on olemas ehitusprojekt, milles on märgitud rajatava ehitise energiatarbimise andmed, või 

3) toetuse abil soetatava, ehitatava või renoveeritava objekti energiatarbimine on eristatav sellise muu objekti energiatarbimisest, mis saab energiat sama liitumispunkti kaudu.

Energiaauditi peab koostama asjakohase pädevusega füüsiline isik, kellel on Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme kutsetunnistus energiatõhususe valdkonnas.

Taastuva energiaallika kasutuselevõtmisega seotud kulud on abikõlblikud üksnes toetuse taotleja omatarbimise ulatuses. See tähendab, et investeeringuid toetatakse ainult selles energiatarbe ulatuses, mis kulub toetuse taotleja objekti käitamiseks.

Taotleja omatarbimise arvestuse aluseks on: 

1) energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 4 nimetatud energiaauditis märgitud energiatarbimine;

2) elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaasta elektrienergia tarbimine; 

3) tarbimise aluseks projekteeritud tarbimisvõimsus, kui taotleja tarbimiskohas elektrienergiat ei tarbita või on elektrienergiat tarbitud alla 12 kalendrikuu.

Päikeseenergia allikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtu korral jagatakse taotleja tarbimiskohas kuluva energia kogus ühe tuhandega.

Taastuvenergia arvutatakse tootmise üksuse suuruse ulatuses. Näiteks taotleja tarbimiskoha energiatarve on taotluse esitamisele eelneval aastal keskmiselt 20 000 kilovatti. Saadud tulemus jagatakse 1000-ga (20 000/1000 = 20), ehk siis tootmisüksuse abikõlblik kulu saab olla 20 kilovati kohta.

Abikõlblikud on järgmised taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtmisega seotud kulud:

1) energiatootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu; 

2) energiasalvestussüsteemi projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu ning energiatootmisseadme võrguga liitumise tasu.

Mitteabikõlblikud kulud on järgnevad kulud:

  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artikli 13 punktides g ja i nimetatud kulud;
  • kulu, mis on tehtud enne PRIA-le taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistava töö kulu;
  • ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2024 või millega ei kaasne investeeringut sama tegevuse raames;
  • külmhoone ehitamise ja rekonstrueerimise kulu;
  • maa ostmise kulu;
  • telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga liitumise tasu, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega;
  • amortisatsioonikulud ja mitterahalised sissemaksed;
  • kasutatud asja ostmise kulu;
  • liisingu kulu;
  • mootorsõiduki, välja arvatud üksnes sadama territooriumil kasutatava mootorsõiduki ostmise kulu;
  • sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenuse kulu;
  • riigilõiv, tollimaks, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;
  • erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;
  • see osa sellise taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme projekteerimise, ostmise ja paigaldamise kulust, mille puhul tootmisseadme tootmisvõimsus ületab toetuse taotleja tarbimiskoha omatarbimise;
  • vesiviljelusega ja kala töötlemisega seotud investeeringu kulu;
  • süvendamisega seotud kulu, kui sellega ei kaasne investeeringut taristusse;
  • toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. 

Kohustused

Toetuse saaja kohustused on toodud määruse §-s 12.

Toetuse saaja on kohustatud:

Toetuse saaja peab tagama toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitama ja kasutama toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi sihipärase kasutamise periood).

Toetuse saaja kannab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi: 

  • täidab § 6 lõike 4 punktides 3, 6–8 ja 10 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;
  • eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  • võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
  • esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
  • teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas seotud vara üleandmisest teisele isikule;
  • näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi kooskõlas regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“. Juhiseid saab PRIA EMKVF teavitamisnõuete lehelt.
  • paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral avalikustab kalasadama kasutamise tingimused, sealhulgas sadama kasutamise hinnakirja ning sadama pidaja kontaktandmed sadama territooriumile sisenemisel maismaalt ja sadama veebilehel, ning tagab isikutele sadama kasutamise võrdsetel tingimustel.

Lisaks peab toetuse saaja:

  • viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik toetatava tegevusega seotud kuludokumendid ja § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud taastuvast energiaallikast tootmiseks kasutatava seadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulude puhul lisaks tootmisseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
  • täitma § 6 lõike 4 punktides 1-2 ja 9 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni;
  • tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele või riigihankele;
  • tagama, et hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;
  • tagama, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;
  • Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või PRIA nõudmisel esitab toetuse saaja toetuse saamise ja kasutamise kohta lisateabe, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud kohustuse täitmiseks.

Toetuse määrad

§ 2 lõikes 2 punktis 1 sätestatud tegevuste elluviimise korral on toetuse maksimaalne määr:

  • 50% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui tegemist on äriregistris registreeritud ettevõtjaga.
  • 60% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui tegemist on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühinguga, kelle liikmetest vähemalt 50% on kalandusturu korraldamise seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud tulundusühistud.

 

§ 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse elluviimise korral on toetuse maksimaalne määr 100% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

Taotlejaks võib selle tegevuse puhul olla:

  • kohaliku omavalitsuse üksus;
  • kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus;
  • valitsusasutus, kelle tegevusvaldkond on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine.

 

Päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud kulu hüvitatakse ühikuhinna alusel.

Toetuse määraga võrdne ühikuhind ühe kilovati kohta on järgmine: 

1) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on alla 16 kilovati – 560 eurot; 

2) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid alla 50 kilovati – 516 eurot; 

3) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid alla 200 kilovati – 497 eurot; 

4) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti – 475 eurot.

 

Ühikuhinnana kompenseeritavate tööde peamised kulukomponendid on kaabeldus, inverterid, transformaatorid ja teised elektrisüsteemi komponendid (paneelid jms), võrguühenduse loomine, alusraamistiku rajamine, toetav taristu, projekti koostamine ja lõplik kooskõlastus. Ühikuhinna sisse on arvestatud nii materjalide kui tööjõu kulud. Ühikuhinna sisse ei ole arvestatud võrguga liitumise tasu. 

Päikeseparkide rajamisel tuleb arvestada, et projekteerimine on arvestatud ühikuhinna sisse ning kuludokumentide põhiselt päikeseparkide projekteerimist ei toetata. Projekteerimist reaalsete kulude alusel toetatakse teiste taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmisel, mida ei toetata ühikuhinnana. Näiteks projekteerimiseks võib reaalsete kulude alusel toetust küsida tuuleenergia, hüdroenergia, biogaas jms tootmisüksuse rajamisel.

Energiasalvestussüsteemi (akupank, hüdrosalvesti jms) projekteerimise, soetamise ja paigaldamise, samuti energiatootmisseadme võrguga liitumise tasuga tehtavaid kulutusi kompenseeritakse ainult reaalsete kulude põhiselt kuludokumentide alusel. Kulude tegemiseks tuleb korraldada ostumenetlus määruse § 7 või 8 alusel. Energiasalvestussüsteem ei ole seotud toetuse taotleja objekti omatarbega, kuid salvestussüsteemi maht peab olema mõistlik ehk salvestussüsteemi suurus (maht) peab olema põhjendatud ja proportsionaalne projekti eesmärgiga (kooskõlas projekti eesmärgiga).

Toetuse määramine

PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 2 alusel. 

PRIA koostab taotluste paremusjärjestuse §10 lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel, lugedes paremaks sellise taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurema koondhinde. Võrdsete hindepunktidega taotluste puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel. 

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätetatud tegevuste puhul 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

Toetuse saaja esitab PRIA-le jooksval kalendriaastal 30. novembriks tasutud kulude kohta maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt sama aasta 8. detsembriks ja toetatava tegevuse elluviimisega seotud viimase maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. 

PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. 

PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 53 lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest.