Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 2021

Meede 10.1.1 MAK 2014-2020

Tutvustus

Keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) toetuse eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta
põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. 

Meetme eelarve 2021. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 23 500 000 €. Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamiseks vajaminev summa ületab taotlemise aastaks määratud eelarvet, on PRIAl õigus määrusega sätestatud toetuse määra vähendada.

Toetust saab taotleda 2.-21. maini 2021. a. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 22. maist kuni 15. juunini 2021. a. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotlust saab esitada vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Tingimused

NB! Olulised muudatused toetuse tingimustes võrreldes eelmise aastaga:

  • 2021. ja 2022. aastal saab võtta KSM toetuse 1-aastast kohustust. Sel juhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavaid tegevusi ellu viia, üks kalendriaasta.
  • Kui taotleja suurendab 2021. või 2022. aastal oma 5-aastast kohustust üle 20% võrreldes kohustuse võtmise aastaga, algab uus kohustus, mille kestus on üks kalendriaasta.
  • 2021. ja 2022. aastal saab KSM kohustust asendada mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise (edaspidi MAH) toetuse kohustusega. 
  • 2021. ja 2022. aastal võetud kohustuse puhul peab kohustuseaasta 1. detsembriks võetud mullaproovidest olema analüüsitud mulla orgaanilise süsiniku sisaldus arvestusega, et toetusõigusliku maa iga kuni 20 hektari kohta oleks analüüsitud vähemalt üks proov. 

KSM toetuse saamise nõuded

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning KSM toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

KSM toetusega seotud nõudeid tuleb täita kogu 1- või 5-aastase kohustuseperioodi jooksul (vt punkti Kohustused).

  • Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
  • Toetust ei saa taotleda taotleja, kes taotleb mahepõllumajandusele ülemineku toetust või mahepõllumajandusega jätkamise toetust.
  • Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.
  • Taotleja peab kasvatama põllumajandusliku majapidamise põllumaal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri, millest vähemalt üks peab olema teravili, kaunvili, rühvelkultuur, õli- või kiukultuur, muu tehniline kultuur, ravim- või maitsetaim, köögivili või maasikas. NB! Juhime tähelepanu, et kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (ROH) raames peavad taotlejad täitma põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõudeid.

Põllumaa arvestusse lähevad kõik taotleja kasutuses olevad põllud, mis on taotlusele märgitud tähisega P (põllumajanduskultuurid, sööti jäetud maa ja lühiajaline rohumaa) ja M (mustkesa). Põllumaa hulka ei arvestata püsirohumaad (PR) ja tagasirajatud püsirohumaad (TAR). 

Lühiajaline rohumaa on maa, millel kasvatatakse heintaimi kuni viiel järjestikusel aastal. Selline põld, millel kasvatatakse viis järjestikust aastat heintaimede segu, arvatakse kuuendal aastal püsirohumaaks (PR). Sealjuures katkestavad rohumaa vanuse arvestuse heintaimede puhaskultuurid (nt punane ristik, lutsern jne), muud põllumajanduskultuurid kui heintaimed ja mustkesa. Puhaskultuuriga rajatud heintaimede põld arvestatakse alati põllumaa hulka. Rohumaa vanust hakatakse uuesti algusest arvestama sellest hetkest, kui taotlusele on märgitud heintaimede segu.

NB! Need aastad, millal põllule on taotletud piirkondliku mullakaitse (edaspidi MULD) toetust, piirkondliku veekaitse (edaspidi VESI) toetust maa rohumaana hoidmise eest või on põld märgitud ökoalaks, rohumaale vanust ei lisa, st rohumaa vanust hakatakse edasi lugema MULD või VESI taotlemisele või ökoalaks märkimisele järgnevast aastast.

 

Toetusõiguslik on:

  • põllumaa, millel kasvatatakse põllukultuure, ravim- või maitsetaimi, köögivilja või maasikat;
  • põllumaa, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti. NB! Sellel kohustuseaastal, millal maa on jäetud sööti või mustkesasse, põllule KSM toetust ei maksta;
  • põllumaa, millel kasvatatakse kuni neljal järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale aastale järgneva kohustuseaasta 15. juunil kasvatatakse seal põllukultuuri, ravim- või maitsetaimi, köögivilja, maasikat või hoitakse seda maad mustkesas;
  • põllumaa, millel kasvatatakse heintaimi seemne tootmiseks ja mis on Põllumajandusameti poolt põldtunnustatud;
  • põld, mille pindala on vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad KSM toetuse nõuetele ja kokku moodustavad ühikumääragrupis vähemalt 0,30 ha; 
  • põld, mis asub põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse;
  • kuni 5 meetri laiune rohumaariba, mis paikneb mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava tee ja põllukultuuride, köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaimede, KSM toetusõiguslike rohumaade, mustkesas hoitava maa või sööti jäetud maa vahel.
     

Tagasirajatud püsirohumaa (TAR) ei ole KSM toetusõiguslik, st kui taotleja on varasemalt sellisele maale KSM toetust saanud, millele ta nimetatud rohumaa rajab, küsitakse varasemalt selle põllu kohta makstud KSM toetus tagasi.

  • Peamine põllumajanduskultuur ei tohi hõlmata rohkem kui 75% põllumaast ja kaks peamist põllumajanduskultuuri ei tohi hõlmata kokku rohkem kui 95% põllumaast.
  • Taotleja peab koostama või vajaduse korral uuendama põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani.
  • Viljavahelduse nõuded:
  • sama liiki põllukultuuri või köögivilja ei tohi samal maal kasvatada kauem kui kahel järjestikusel aastal. Perekonda köömen kuuluvaid põllumajanduskultuure võib samal maal kasvatada kuni kolmel järjestikusel aastal. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust;
  • teravilja ei tohi kasvatada samal maal kauem kui kolmel järjestikusel aastal. Maisi või tatra kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta teraviljade järgnevust;
  • ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei või kasvatada samal maal uuesti enne kolme aasta möödumist.
  • Vähemalt 15% KSM toetusõiguslikul maal tuleb igal kohustuseaastal kasvatada liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure.
  • Vähemalt 30% KSM toetusõiguslikust maast tuleb hoida 5-aastase kohustuse igal kohustuseaastal 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini ja 1-aastase kohustuse puhul 1. novembrist kuni vähemalt kohustuseaasta lõpuni põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.
  • Taotleja peab kasutama külvisena taotluse esitamise aastale eelneva aasta sügisesel ja taotluse esitamise aasta kevadisel teraviljade külvipinnal kokku vähemalt 15% sertifitseeritud teraviljaseemet. 2021. aastal võetud kohustuse puhul ei arvestata teraviljade külvipinna hulka 2020. aastal sertifitseerimata seemnega külvatud taliteravilja pinda.
  • Glüfosaati on keelatud kasutada põllukultuuridel või köögiviljadel tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni; haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel; põllul, millele taotletakse toetust mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest.
  • Iga kohustuseaasta 1. detsembriks peavad taotlejal olema kehtivad mullaproovid põllumajandusliku majapidamise iga 5 hektari KSM toetusõigusliku maa kohta.
  • Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud keskkonnasõbraliku majandamise algkoolitusel esimese kohustuseaasta 1. detsembriks ja keskkonnasõbraliku majandamise täienduskoolitusel viienda kohustuseaasta 15. juuniks. 2021. ja 2022. aastal võetud kohustuse puhul täienduskoolitusel osalemist ei nõuta.
  • KSM 5-aastase kohustuse ülevõtmisel, kui kohustuse ülevõtjal ei olnud varem KSM kohustust, peab kohustuse ülevõtja või tema esindaja osalema KSM algkoolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 1. detsembriks ja täienduskoolitusel viienda kohustuseaasta 15. juuniks. Kui kohustus võetakse üle pärast kolmandat kohustuseaastat, ei pea ülevõtja algkoolitusel osalema ning kui kohustus võetakse üle pärast neljandat kohustuseaastat, ei pea osalema ka täienduskoolitusel. 
  • Kui maa, millel kasvatatakse põllukultuure, köögivilja või mida hoitakse mustkesas, moodustab üle 20 hektari suuruse ala ja piirneb mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega, siis peab taotleja rajama või jätma tee ja põllu vahele 2–5 meetri laiuse rohumaariba või maastiku joonelemendi nagu kraav, hekk või kiviaed.
  • Taotleja peab koostama 15. juuniks väetamisplaani kogu enda kasutuses oleva põllumajandusmaa kohta.
  • Kui taotlejal on olemas KSM toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015. a määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel.

 

KSM toetuse taotleja saab lisaks põhitegevuse toetusele taotleda toetust ka täiendava veekaitse lisategevuse ja mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest. Alates teisest kohustuseaastast võib taotleja ellu viia ka põllulindude soodustamise lisategevust. 2021. ja 2022. aastal võetud 1-aastase kohustuse puhul võib taotleja kohustuseaastal ellu viia põllulindude soodustamise lisategevust.

  • Lisategevuse toetuse taotlemiseks peab taotlema KSM toetust.
  • Vähemalt 50% KSM toetusõiguslikust maast peab olema 5-aastase kohustuse puhul taotlemise aasta 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini ja 1-aastase kohustuse puhul 1. novembrist kuni vähemalt kohustuseaasta lõpuni põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.
  • Lisategevuse toetuse taotlemiseks peab taotlema KSM toetust.
  • Taotlejal peab olema PRIA põllumajandusloomade registris taotlemise aasta 1. mai seisuga vähemalt 10 mesilasperet või peab ta olema sõlminud kokkuleppe mesinikuga, kellel on PRIA põllumajandusloomade registris vähemalt 10 mesilasperet. Iga 0,5 ha toetusõigusliku maa kohta peab olema vähemalt 1 mesilaspere.
  • Toetust antakse KSM määruse lisas nimetatud korjetaimedega rajatud põldude kohta.
  • Taotleja peab kasvatama toetusõiguslikul maal kuni kohustuseaasta 15. augustini mesilasperedest kuni 200 meetri kaugusel puhaskultuurina vähemalt kolme korjetaime liiki. Kolmest peamisest korjetaime liigist väikseima liigi kogupindala ei tohi olla alla 20% kolme peamise korjetaime liigi kogupindalast. Korjetaimedena arvestatakse taimeliike, mis taotluse esitamise aastal õitsevad.
  • Korjetaimede kasvatamise korral on niitmine, karjatamine, hekseldamine ja maa ettevalmistamine järgmise kultuuri kasvatamiseks keelatud kuni kohustuseaasta 15. augustini. Mitmeaastaseid korjetaimi, mida ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, tuleb külviaastale järgnevast kalendriaastast alates niita või hekseldada ajavahemikul 16. august kuni 15. september.
  • Lisategevust võib ellu viia KSM 5-aastase kohustuse teisest kohustuseaastast ning 2021. ja 2022. aastal võetud 1-aastase kohustuse puhul toetuse taotlemise aastal.
  • Püsirohumaa ja MULD toetusega hõlmatud põllumaa võib põllulindude soodustamiseks jätta üle aasta niitmata, hekseldamata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on kohustuseaastal kasutatavast KSM toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne.

 

KSM toetuse ja lisategevuste tingimused on sätestatud maaeluministri 29.04.2015. a määrusega nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“.

Täpsemat infot KSM toetuse nõuete ja taotluse täitmise kohta saab lugeda juhendist "Abiks taotlejale".

Kohustused

KSM toetuse 5-aastase kohustuse puhul tuleb nõudeid täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) ning kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal KSM toetuse taotlemisega.

KSM toetuse 1-aastase kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavaid tegevusi ellu viia, üks kalendriaasta.

KSM toetuse 5-aastast kohustust võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

1-aastast kohustust üle anda ei saa.

KSM kohustust saab asendada MAH toetuse kohustusega. Kohustust saab asendada täielikult. Kohustuse asendamisel peab taotleja võtma MAH kohustuse, mille kestus on üks kalendriaasta.

KSM 5-aastast kohustust saab suurendada kuni 20% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kohustuse suurendamisel üle 20% algab uus, 1-aastane kohustus.

Ülevõtmise teel alanud KSM kohustust suurendada ei saa. Soovi korral saab taotleja võtta uue, 1-aastase kohustuse.

Kohustust ei või suurendada sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks. Planeeritava Rail Balticu trassikoridori jäävaid maid saab vaadata Maa-ameti geoportaalist, valides menüüst kaardirakendused „Kitsenduste kaart“ ja lülitades kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic trass“. Rail Balticu trassikoridori kaardikiht on nähtav ka PRIA avalikul veebikaardil, lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic’u trass“.

KSM 5-aastase kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud. 

Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja mille osas kohustust üle ei võeta.

Toetuse määramine

PRIA teeb KSM toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2022. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2022. a. 

 

KSM toetuse määrad:

  • põhitegevuse elluviimise eest – 50 €/ha;
  • täiendava veekaitse lisategevuse elluviimise eest – 5 €/ha;
  • mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviimise eest – 193 €/ha.

 

KSM toetus on üks seitsmest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, mille taotlemise korral on  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr  1305/2013 II lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK toetusõiguslikud maad).

 

Kui taotleja ületab KSM, MULD, VESI, keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse, keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse, kohalikku sorti taimede kasvatamise ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.