Riigimaa kasutamisel olgu õiguslik alus

Veebruarikuises Põllumehe Teatajas ilmus PRIA otsetoetuste osakonna kontrollibüroo juhataja Liina Peetsu artikkel toetuse taotlemisest riigimaadele.

Pindalatoetuste taotluste ja maksetaotluste kontrollimise käigus ilmneb igal aastal probleeme maakasutusõiguse olemasoluga. Kõikide pindalapõhiste toetuste puhul kehtib nõue, et toetuse saamiseks peab kasutus põhinema õiguslikul alusel. Seda ka juhul, kui on tegemist riigi omandis oleva maaga.  Toetuse saamise õigust ei ole maa suhtes, mida taotleja küll harib, aga mille osas tal ei ole korrektset maakasutuse õiguslikku alust. Kui eraomandis olevate maade puhul võivad kokkulepped maa omaniku ja kasutaja vahel olla ka suulised, siis riigimaade kasutamiseks nõuavad riigivaraseadus ja teised asjakohased õigusaktid kirjalike lepingute olemasolu. Riigi omandis olevate maade kasutamise õiguslik alus saab tekkida kasutusvalduse seadmisest, kasutuslepingu sõlmimisest või riigivara valitseja nõusoleku korral allrendilepingu sõlmimisest.

2019. aastal kontrollis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet kõikide kohapealsete kontrollide valimisse kuulunud taotlejate puhul muu hulgas riigi omandis olevate maade kasutamise õigusliku aluse olemasolu. Kontrolli tehti esmalt erinevate registrite alusel kontoris ja kui maade õiguspärane kasutus kinnitust ei leidnud, oli taotlejal võimalus kohapeal esitada täiendavad tõendid. Riigimaade kasutusõiguse kontrollimise tulemus näitas, et riigimaid ei kasutata alati õiguslikul alusel.

Kasutusvaldusesse saadud maale ja kasutuslepingu alusel kasutatavale maale kehtivad erinevad tingimused

Kasutusvaldusesse saadud maa

Kui riik on seadnud maale kasutusvalduse, sõlmitakse maale kirjalikus vormis kasutusvalduse seadmise leping ning see kantakse kinnistusraamatusse. Sellise lepingu kohustuslikuks tingimuseks on muu hulgas kasutusvaldusesse saaja kohustus mitte anda seda maad rendile või teisele isikule kasutamiseks. Seega on nii riigivaraseaduse kui ka tehinguga sätestatud, et kasutusvaldusesse antud maad ei ole lubatud ühelgi tingimusel edasi rentida.

Kasutuslepingu alusel kasutatav maa

Kasutuslepingut eristab kasutusvaldusest võimalus anda maad allrendile. Allrendile andmine on aga võimalik üksnes juhul, kui rendileandja, s.o riigivara valitseja, on andnud vastavasisulise nõusoleku. Ilma rendileandja kirjaliku nõusolekuta ei ole rentnikul õigust maad allrendile anda. Kasutuslepingud ja allrendilepingud on registreeritud ja avalikustatud riigi kinnisvararegistris, välja arvatud juhul, kui avaliku teabe seaduse alusel ei tule lepingut või selle osa avalikustada.

On olnud ka selliseid juhuseid, kus toetust taotleti riigimaadele, mille kohta puudus toetuse taotlejal üldse leping. Sellisel juhul on tegemist omavolilise maakasutamisega ja see ei ole toetatav tegevus.

 

Millistel juhtudel teeb PRIA riigimaa rendile võtjatele ÜPT vähendamise otsuse?

Et kõikide pindalapõhiste toetuste osas on maa toetusõiguslikkuse kriteeriumiks lisaks maa faktilisele kasutusele maa kasutamine õiguslikul alusel, siis olukorras, kus riigimaa ei ole olnud taotleja kasutuses õiguspäraselt, ei ole selline maa jooksval aastal toetusõiguslik. See tähendab, et puuduva kasutusõiguse tingimustes ei ole võimalik sellise maa eest toetust saada ning selline maa moodustab taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, millega võivad kaasneda ka täiendavad halduskaristused.

Millistel juhtudel teeb PRIA riigimaa rendile võtjatele tagasimakse otsuse?

Kui taotlusaastal tuvastatakse, et taotlejal puuduvad taotlusaluse riigimaa kasutamise kohta nõuetekohased kirjalikud lepingud ja sellisele maale on võetud ka (perioodi 2014-2020) maaelu arengukava kohane viieaastane kohustus (näiteks keskkonnasõbraliku majandamise toetus), siis kohustus selle maa osas lõpeb. Kohustuse vähenemise tagajärjeks on enamasti selle maa osas varasemalt saadud maaelu arengukava toetuse tagasinõudmine.

Tagasinõudest loobumist on võimalik kaaluda üksnes vaidemenetluse raames, kui vaides toodud asjaolud seda toetava. See eeldab, et taotleja esitab tagasinõudmise otsuse peale vaide ja seda tähtaegselt. Juhime siiski tähelepanu, et tagasinõudest loobumise võimalus on erandlik ning see ei tähenda, et sellise maa eest määrataks taotlejatele toetuseid või jäetaks kohaldamata taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevusega kaasnevad halduskaristused.

Veenduge maa nõuetekohases kasutusõiguses

Selleks, et vältida ebameeldivusi toetuse vähendamise või tagasinõudmise näol, tuleb enne pindalatoetuse taotlemist kindlasti veenduda maa nõuetekohase kasutusõiguse olemasolus. Seega soovitame maade kasutamisest huvitatud isikutel tutvuda esmalt maa kohta käivate kinnistusraamatu kannetega, et kindlaks teha maa omanik ja võimalik kasutusvaldus. Riigi omandis oleva maa puhul tuleb täiendavalt tutvuda riigi kinnisvararegistri andmetega.

Kinnistusraamat ja riigi kinnisvararegister on avalikud andmekogud. Nii saab segaduste ja võimalike ebameeldivuste vältimiseks kontrollida, kas isikud, kellega on toetuse taotlejal plaan maade kasutamiseks rendileping sõlmida, on üldse õigustatud neid maid rendile andma. Olukorras, kus toetuse taotlejal puudub riigimaa kasutamiseks leping, tuleks pöörduda lepingu sõlmimiseks riigi kinnisvararegistris toodud volitatud asutuse poole. Pindalatoetuste alustel maadel on enamasti valitsejaks Keskkonnaministeerium, kelle volitatud asutusteks on Maa-amet või Riigimetsa Majandamise Keskus.

Eelnevat arvesse võttes soovitame enne 2020. aasta pindalatoetuste taotlusvooru üle vaadata ka juba kasutuses olevate maade õigusliku aluse olemasolu, et olla kindel maakasutuse õiguspärasuses!

 

Artikkel ilmus veebruarikuises Põllumehe Teatajas.