Püsirohumaa mõiste muutub

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusperiood on peagi algamas, taotlusi võetakse vastu 15. maist 15. juunini. Üks teemadest, mis sel korral fookusesse tõuseb, on püsirohumaade säilitamine. Nimelt on alates sellest aastast püsirohumaade osas tulemas olulisi muudatusi.

Püsirohumaa mõiste

Seni muutus rohumaa püsirohumaaks kuuendal aastal, aga alates selle aasta 1. jaanuarist loetakse püsirohumaaks looduslike rohttaimede ja erinevate rohumaakultuuridega põllud, kus heintaimede segu on kasvanud katkematult vähemalt seitse eelnevat aastat, st rohumaa muutub püsirohumaaks kaheksandal aastal. Need rohumaad, mis on püsirohumaadeks muutunud enne 2026. aastat, jäävad endiselt püsirohumaadeks. 

Kui rohumaad uuendatakse heinaseemnete segudega, siis ei too see endiselt automaatselt kaasa rohumaa vanuse arvestuse katkemist. Vanuse arvestus katkeb juhul, kui maa haritakse üles ja sinna rajatakse muu põllumajanduskultuuriga põld, näiteks teraviljapõld. Samuti peatub vanuse arvestus siis, kui põld märgitakse taotlusele ökoalana või taotletakse turvas- ja erodeeritud mulla kaitse, pinnavee kaitse ning põhjavee kaitse toetuseid.

Püsirohumaade säilitamine

Oluline muudatus puudutab ka püsirohumaade säilitamist. Määruse muudatuse kohaselt hakatakse püsirohumaa kohustust jälgima riigi tasandil. Lisandub ka Euroopa Komisjoni lihtsustamispaketist tulenev muudatus, mille kohaselt püsirohumaade osakaal võrreldes 2018. aasta võrdlussuhtarvuga ei tohi riigi tasandil väheneda rohkem kui kümme protsenti. 

Tuginedes 2025. aasta andmetele, on Eesti püsirohumaade säilitamise nõude täitnud ning seetõttu ei ole 2026. aastaks uusi püsirohumaade tagasirajamise kohustusi kavandatud. Küll aga jäävad kehtima varasematel aastatel määratud kohustused nendele tootjatele, kes ei ole siiani tagasirajamise kohustusi täitnud või on tagasirajatud püsirohumaa enne tähtaega üles harinud. Tagasirajatud püsirohumaad tuleb säilitada samal kohal seni, kui see muutub vanuse poolest püsirohumaaks. 2026. aastal ja varem tagasirajamise kohustuse saanutele kehtib rohumaa vanuse arvestamisel senine viieaastane arvestus. Alates 2027. aastast määratavate kohustuste puhul rakendatakse uut vanuse arvestamise korda ehk kehtib seitsmeaastane arvestus.

Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue ei muutu – Natura 2000 aladel asuvaid turvasmuldadel paiknevaid püsirohumaid, pärandniite ja inventeeritud väärtuslikke püsirohumaid ei tohi üles harida ega nende kasutusotstarvet muuta.

Reeglid muutuvad taotlejate jaoks lihtsamaks ja paindlikumaks, kuid palume nõuete täitmisel olla siiski tähelepanelikud.