Maaparandussüsteemide uuendamiseks taotletakse üle 3 miljoni euro toetust

22. aprillil lõppes PRIAs maaparandussüsteemide eesvoolude uuendamise ning keskkonnakaitserajatiste ehitamise ja uuendamise toetuse taotluste vastuvõtt. Kokku esitati 295 taotlust summas 3 001 846 eurot.

PRIA toetuste rakendamise osakonna rakendusjuhi Urmas Saarna sõnul oli huvi toetuse vastu väga suur: „Lõppenud taotlusvoor oli programmperioodi kolmas ja esitatud taotluste arv on rekordiline. See näitab, et toetus on väga oluline ning suundub õigesse kohta. Maaparandussüsteemide eesvoolud on aja jooksul amortiseerunud ja võsastunud ning nende haldajad vajavad uuendamisel abi ka toetustest. Samuti on oluline, et keskkonnarajatised oleksid võimalikult head, sest nende korrektne toimimine leevendab maaparandussüsteemi negatiivset keskkonnamõju. Kõigi selliste uuendustega tagatakse maaparandussüsteemide maksimaalne positiivne mõju põllumaadele ning seeläbi suureneb põlluharijate toel kogu riigi toidujulgeolek.“

Iga maaparandussüsteemi kohta tuli toetuse soovijal esitada eraldi taotlus. Tabelis on toodud taotluste ja taotlejate arvud ning taotletud toetussummad taotleja tegevuskoha maakonna alusel.

Maakond

Taotluste arv

Taotlejate arv

Taotletud toetuse summa (eurot)

HARJUMAA

27

8

221 948

HIIUMAA

6

5

50 441

IDA-VIRUMAA

3

2

28 885

JÄRVAMAA

6

3

232 651

JÕGEVAMAA

31

6

273 659

LÄÄNEMAA

41

12

419 461

LÄÄNE-VIRUMAA

2

1

19 798

PÄRNUMAA

25

12

255 872

PÕLVAMAA

20

9

172 603

RAPLAMAA

14

3

172 615

SAAREMAA

12

5

70 921

TARTUMAA

58

15

531 742

VALGAMAA

20

6

169 688

VILJANDIMAA

16

5

145 044

VÕRUMAA

14

8

236 517

Kokku

295

100

3 001 846

 

Urmas Saarna selgitab, et kui vaadata planeeritud tegevuste elluviimise maakonda, siis jagunevad taotletud toetussummad maakondade vahel teisiti: „Toetuse taotleja saab olla registreeritud ainult ühte maakonda, aga võib tegutseda Eesti erinevates piirkondades. Järgnevast tabelist selgub, millisesse maakonda on maaparanduslikud tegevused põhiliselt planeeritud. Eriti ilmekas on Harjumaa näide – kui väga paljud ettevõtted on sinna küll registreeritud, siis tegelikult ulatub nende tegevus erinevatesse Eesti piirkondadesse.“

Maakond

Taotletud toetuse summa tegevuse elluviimise maakonna alusel (eurot)

HARJUMAA

75 052

HIIUMAA

50 441

IDA-VIRUMAA

28 885

JÄRVAMAA

232 651

JÕGEVAMAA

273 659

LÄÄNEMAA

446 196

LÄÄNE-VIRUMAA

19 798

PÄRNUMAA

269 149

PÕLVAMAA

178 653

RAPLAMAA

209 583

SAAREMAA

70 921

TARTUMAA

496 085

VALGAMAA

262 652

VILJANDIMAA

144 722

VÕRUMAA

243 399

Kokku

3 001 846


Toetust jaguneb kaheks, taotleda sai toetust

  • eesvoolude uuendamiseks, kus esitati 295 taotlust summas 2 996 021 eurot ja
  • maaparanduslike keskkonnarajatiste ehitamiseks ning uuendamiseks, kus saabus 8 taotlust, millega soovitakse saada kokku 5 825 eurot toetust.

 

Taotlusvooru eelarve on kokku 2,55 miljonit eurot. Sellest eesvoolude uuendamiseks on eraldatud 2,5 miljonit ja maaparanduslikele keskkonnakaitserajatistele 50 000 eurot.

Toetuste otsused tehakse hiljemalt 20. juulil 2026.