18. märtsist saab kalandussektor taotleda uusi innovatsioonitoetusi

Kalapüügi- ja vesiviljelusega või nende toodete töötlemisega tegelevad ettevõtted saavad alates 18. märtsist taotleda uut toetust, mis on mõeldud innovatsioonitegevuste elluviimiseks. Taotlusvoor on avatud seni, kuni toetusteks eraldatud eelarve on ära kasutatud.

Toetusega aidatakse kalapüügi-, vesiviljeluse- ja töötlemissektori ettevõtetel arendada välja uusi lahendusi, mis muudavad nende tegevuse konkurentsivõimelisemaks ja teadmistepõhisemaks. Toetus on suunatud praktilisele innovatsioonile – tegevustele, mis parandavad olemasolevaid tooteid, protsesse või tehnoloogiaid, loovad uusi teenuseid või aitavad digilahendusi tõhusamalt kasutada. 

Toetus jaguneb kolmeks:

• kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetus,
• vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetus ning
• kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus.

Mida toetatakse?

Tavapäraselt peab toetatava projekti tulemus olema käegakatsutav või otseselt nähtav, aga antud toetuse rõhk ei ole füüsiliste investeeringute tegemisel. Fookus on uuenduslikul tegevusel, mitte tingimata materiaalsel väljundil. Toetatavad tegevused võivad olla näiteks töövõtete katsetamised, protsesside täiustamised, pilootpartiide testimine, uute meetodite väljatöötamine või IT-arendused. Samuti võivad need olla tehnoloogiliste komponentide katsetused või tööstuslikud eksperimendid, mis ei pruugi lõppeda valmis tootega. 

Kui paljud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) meetmed keskenduvad hoonete ja seadmete investeeringutele, siis innovatsioonitoetuse puhul on lubatud katta ka innovatsiooniprotsessiga seotud kulusid laiemalt. Toome välja olulisemad uuendused.

• Olulise erisusena on abikõlblik ka tööjõukulu, sh projektis töötavate inimeste palgakulu ning vajadusel ka ettevõtja enda tööjõukulu, kui see on projektiga seotud. Tööjõukulu alla saab arvestada tasu, mida makstakse taotleja ettevõttes innovatsiooniprojekti elluviimise ajal osalise või täiskoormusega töötavale töötajale.
• Abikõlblikud võivad olla ka amortisatsioonikulud. Need on abikõlblikud juhul, kui ettevõte soetab tegevuse jaoks vajaliku seadme, mille maksumus ületab 5000 eurot – kuluna saab arvestada vaid proportsionaalse osa, mis vastab seadme kasutusajale projekti perioodil. Arvestus peab olema kooskõlas taotleja raamatupidamise sise-eeskirjaga, mis tähendab, et seadme kasutusiga ja amortisatsioonimäär on ettevõtte enda kehtestatud, kuid need peavad olema põhjendatud, üheselt jälgitavad ja kontrollitavad. Näite nende arvutamise kohta leiab PRIA kodulehelt.

Abikõlblikud kulud on selgelt piiritletud, need saavad olla kas tööjõu-, tellitavate teenuste, väiksemate (hinnaga alla 5000 euro) seadmete, litsentside ning projektiga seotud IT-arenduste kulud. Oluline on tähele panna, et 

• kõik alla 5000 eurot (ilma käibemaksuta) maksvad ostud on abikõlblikud,
• kui ost ületab 5000 euro (ilma käibemaksuta) piiri, siis tuleb võtta vähemalt kolm hinnapakkumust,
• kui ost ületab 100 000 euro (ilma käibemaksuta) piiri, tuleb see läbi viia riigihangete registris. Seda tuleb teha ka juhul, kui ettevõte ei ole hankekohuslane. 

Oluline meeles pidada

• Võrreldes teiste EMKVF toetustega on erinev ka see, et antud toetuse puhul tuleb ettevõttel kaasata innovatsioonipartner. Selleks võib olla teadus- ja arendusasutus, ülikool, rakenduskõrgkool või kõrge kvalifikatsiooniga ekspert, kes aitab tagada, et projekt tugineb teadmistele ning on tehniliselt põhjendatud. Innovatsioonipartner ei tohi olla ettevõtte juhtkonna liige ega seotud isik.
• Taotlust esitades tuleb lisada ka tulemusnäitajate prognoos, näiteks kui palju uusi lahendusi, protsesse või teenuseid projektiga luuakse.
• Taotlusi ei hinnata punktide alusel – need rahastatakse esitamise järjekorras. See tähendab, et taotlused, mis on esitatud esimesena ning vastavad toetuse saamise nõuetele, saavad ka toetuse määramise esimesena.
• Projekti lõpuks peab ettevõtja lisaks muudele dokumentidele esitama lõpparuande ning innovatsioonipartneri hinnangu toetatava tegevuse eesmärgi täitmise, tulemuse saavutamise ja innovaatilisuse kohta. See võimaldab muuhulgas jagada teadmisi innovatsioonitegevuste kohta ka laiemale avalikkusele.

Toetuse suurus ja eelarve

Toetust saab kuni 75% abikõlblikest kuludest. Ühe projektiga on võimalik taotleda toetust kuni 200 000 eurot. Taotleja võib esitada ka mitu taotlust, aga seejuures tuleb arvestada, et kõikide projektide summa ühes toetusmeetmes ei tohi taotleja kohta ületada 200 000 eurot.

Toetuste andmiseks on eelarves kokku 2 030 000 eurot. See jaguneb järgmiselt:

• kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetus – 875 000 eurot,
• vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetus – 280 000 eurot ja
• kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetuse – 875 000 eurot.

Rõhutame, et tegemist on selgelt just arendus- ja innovatsioonikesksete tegevuste toetamiseks mõeldud meetmega, mis eristub teistest EMKVF toetustest nii oma sisu, kululiikide, kohustusliku teaduspartneri kui ka menetlusloogika poolest. Eesmärgiks on toetada ettevõtteid olukorras, kus konkurentsivõime tagamine eeldab üha enam nutikaid ning teadmistepõhiseid lahendusi.

Enne taotluse esitamist tutvuge kindlasti toetuse täpsete tingimuste ja nõuetega toetuse määrusest.