Vesiviljeluse investeeringutoetus (taastuvenergia) 2025

Meede F2.1.3.3 EMKVF EMKVF 2021-2027 RK

EMKVF 2021 – 2027 logo eraldi (värviline 2)

Tutvustus

Toetuse eesmärk on toetada investeeringuid taastuva energiaallika kasutuselevõtuks. 

Toetus panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ kaheksandasse tegevussuunda, mis on kestlik kalandus. Selle tegevussuuna üks eesmärke on majandada kalavarusid keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult ning tagada seeläbi nende hea seis.

Ühikuhinnaga toetatakse päikeseenergia tootmisseadme kasutuselevõtmisega seotud kulusid.

Meetme eelarve on 400 000 eurot, mida rahastatakse 70% ulatuses Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% ulatuses Eesti riigieelarvest.

Toetustaotlusi saab esitada alates 7. maist 2025. Taotluste vastuvõtt on avatud kuni taotlusvooru eelarveliste vahendite lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.

Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

Tingimused

Taotlejaks võib olla:

  • füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle põhitegevusala on vesiviljelustoodete tootmine
  • kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon.

Maksimaalse toetuse suurus taotleja kohta taotlusvoorus on 400 000 eurot.

Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 2 000 000 eurot taotlusvooru kohta.

Äriseadustiku § 6 kohaselt moodustab emaettevõtja koos tütarettevõtjatega kontserni. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 kohaselt loetakse valitseva mõju kaudu seotud isikud üheks ettevõtjaks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Toetuse saaja ja PRIA peavad lähtuma asjaolust, et sama investeeringu puhul ei tohi avalike vahendite osakaal minna suuremaks kui on 100% investeeringu puhul. Ehk see võib ilmneda näiteks juhul, kui kasutatakse investeeringute elluviimisel vahendeid samaaegselt nii EMKVF-i tagastamatu abi vormis kui ka EMKVF-i rahastamisvahenditest. Lisaks maksimaalsele toetussummale ühe taotlusvooru kohta tuleb toetuse taotlejal arvestada asjaolu, et hinnatakse taotleja finantsilist võimekust ning kogemust planeeritav investeering ellu viia. 

Vesiviljeluskasvanduse taastuvenergia kasutuselevõtu investeeringute tarbeks antakse toetust ühikuhinna alusel.

Kui toetust taotletakse päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmisseadme soetamiseks ja paigaldamiseks, on ühikuhind ühe kilovati kohta järgmine: 

1) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on alla 16 kilovati – 560 eurot; 

2) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid alla 50 kilovati – 516 eurot; 

3) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid alla 200 kilovati – 497 eurot; 

4) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti – 475 eurot.

Päikeseenergiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmisseadme soetamise ja paigaldamise kulu ühikuhinnad on tootmisseadme võimsuse kohta. Ühikuhinna kulukomponentidena arvestatakse paigaldust, kaabeldust, invertereid, transformaatoreid, teisi elektrisüsteemi komponente, võrguühendust, alusraamistikku, toetavat infrastruktuuri ning projekti koostamist ja lõplikku kooskõlastamist. Paigaldamisega soetud kulud sisaldavad nii materjale kui ka tööjõukulusid.

Elektrivõrgu liitumistasu ja salvestussüsteemide soetamise kulu hüvitatakse tegelike kulude põhiselt. Sellisel juhul on toetuse määrad 50%.

Maksimaalne toetuse suurus taotleja kohta ei tohi ühes taotlusvoorus olla suurem kummastki järgnevast punktist:

  1. taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohasest omakapitali suurusest.
  2. vesiviljelustoodete tootmisega tegeleva ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohase keskmisest vesiviljelustoodangust saadud müügitulust. PRIA kontrollib äriregistrist andmeid, võttes arvesse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe viimase kinnitatud majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on 30. juuni.

 

Taotleja peab vastama § 6 lg 3 nõuetele:

  • taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus ehk haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus toetatava tegevuse elluviimiseks. Näiteks peab taotleja olema maksevõimeline, kuna see on üheks näitajaks taotleja majandusliku seisu hindamisel. Kui taotlejal on maksuvõlad, ei ole õigustatud talle täiendavate avalike vahendite eraldamine. Samuti on maksevõimelisus üheks usaldusväärsuse näitajaks. Lisaks peab taotlejal olema omafinantseeringu tasumise suutlikkus ja suutelisus seda taotlemisel tõendada. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.
  • äriühingust taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), kohaselt
  • taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas
  • taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi
  • taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust
  • taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud
  • ehitise ehitamise korral on ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest
  • kui soetatav seade või vahend paigaldatakse ehitisse või kinnisasjale või seda kasutatakse ehitises või kinnisasjal, peab see ehitis või kinnisasi olema taotleja otseses valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest
  • taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses
  • taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega
  • taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 3651, 3652, 367, 368, 3681, 3682, 3683, 3684, 3685, 3686, 411, 412 või 4121 sätestatud keskkonnaalast süütegu

Taotlusega tuleb esitada:

  • teave selle kohta, kas ja kuidas kavandatakse rahastada toetatava tegevuse omafinantseeringu osa. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata
  • vesiviljelusettevõtte elektri omatarbimist tõendav dokument, kus kavandatakse taastuvat energiaallikat kasutusele võtta
  • taastuva energiaallika kasutuselevõtmise korral energiaauditi aruanne
  • keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 7 nimetatud tegevusloa ning keskkonnamõju hindamise aruande ärakiri, kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine
  • kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust, nimetatud dokument peab olema allkirjastatud
  • hinnang selle kohta, et on tagatud sellise taristuinvesteeringu kliimakindlus, mille kestvus on vähemalt viis aastat
  • väljavõte ehitise põhiprojekti põhijoonistest, kus muu hulgas kajastuvad kavandatava ehitise asendiplaani, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused, ning väljavõte projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega, kui toetatava tegevuse elluviimisel on vaja ehitusluba.

Pikemalt on nõuded on toodud § 6 ja § 7.

Ostumenetlus tuleb läbi viia tegevuste puhul, mille toetamisel lähtutakse tegelikest kuludest. 

Seega ühikuhinna alusel toetatavate tegevuste puhul ostumenetlust korraldama ei pea.

Kui taastuvenergiale toetuse küsimisel on tegevusi, mis puhul tuleb maksetaotlusega esitada kuludokumendid, siis tuleb läbi viia ostumenetlus.

Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. 

Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib taotleja vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. 

Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. 

Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmiseid andmeid: 

1) ehitise nimetus; 

2) ehitise ehitisregistri kood; 

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 

5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.

Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. 

Taotleja ei või toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris. 

Kui taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. 

Ehitustööde maksumuse prognoos peab sisaldama lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele vähemalt järgmiseid andmeid: 

1) üldandmed ehitise kohta; 

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta; 

3) ehitise maksumus, milles sisalduvad ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulud, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. 

Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva; 

3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 

7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 sätestatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid: 

1) ehitise nimetus; 

2) ehitise ehitisregistri kood; 

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 

5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. 

Taotleja võib loobuda konkureerivate hinnapakkumuste küsimisest või ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. 

Taotleja ei või jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. 

Eelnevaid lõikeid ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt.

 

Abikõlblikud on üksnes need kulud, mis vastavad tegevuste eelarvele ja on tegevustega otseselt seotud ning on kooskõlas kõikide õigusaktidega. Tegevuste kulud on põhjendatud, kui need on seotud investeeringutega taastuva energiaallika kasutuselevõtuks ning kui tagatakse rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Tegevuse kulud on abikõlblikud, kui need tehakse abikõlblikul perioodil. Kõik kulud peavad järgima usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ja olema vabad huvide konfliktist.

Toetuse abikõlblik periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mille jooksul viiakse ellu kõik selle projekti etapid. Selle ajavahemiku kehtestamiseks annab teavet taotleja toetuse taotlemisel. Konkreetse projekti abikõlblik periood algab hetkest, millal selle projektiga seoses võetakse esimene kohustus. Määratud ajavahemiku vältel peavad tegevused olema ellu viidud ja toetuse saamiseks vajalikud dokumendid PRIA-le esitatud.

Abikõlblikud kulud on:

1) töö või teenuse tellimise või vara soetamise kulu; 

2) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu

Kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamise päevast, välja arvatud ettevalmistava töö kulu.

Elluviimiseks vajalikud ettevalmistavad tööd võivad olla: 

  • taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus
  • tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring ning detailplaneering
  • keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine
  • energiaauditi aruanne
  • kliimakindluse tagamise hindamine 

Dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse kulu ühikuhind on 256 eurot ühe taotluse kohta.

Ettevalmistavad tööd peavad olema lõpetatud ja nende eest peab olema tasutud enne taotluse esitamist. Abikõlblik on ettevalmistav töö, mille kohta on väljastatud kulutuse tegemist tõendav dokument pärast 1. jaanuari 2024. ja selle eest on täielikult tasutud enne taotluse esitamist.

Auditid ei tohi taotluse esitamise hetkel olla vanemad kui kaks aastat.

 

Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtmise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) energiatootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu; 

2) energiasalvestussüsteemi projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu; 

3) energiatootmisseadme võrguga liitumise tasu.

Energiatootmisseadme all võib mõista igasugust energiatootmisseadet, millega toodetakse energiat taastuvast energiaallikast, näiteks päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia, biogaas jms. 

Taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist toetatakse üldreeglina kuludokumentide põhiselt, välja arvatud päikeseenergia tootmiseks vajalikud lahendused, mida toetatakse ühikuhinna alusel lihtsustatud kulumeetodiga.

Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtmise kulud on abikõlblikud vaid juhul, kui need on nimetatud energiaauditi aruandes, mille nõuded on toodud § 4 lg 14.

Taastuva energiaallika kasutuselevõtmisega seotud kulud on abikõlblikud üksnes taotleja omatarbimise ulatuses. 

Omatarbimise arvestuse aluseks võib olla üks järgnevatest dokumentidest: 

1) energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 4 nimetatud energiaauditis märgitud energiatarbimine. Nimetatud sätte kohaselt on energiaaudit süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusat energiasäästu; 

2)  elektrienergia tarbimise korral, taotleja tarbimiskoha, taotluse esitamisele vähemalt eelnenud kalendriaasta elektrienergia tarbimine, sellekohase info saab küsida teenusepakkujalt või välja võtta iseteeninduse keskkonnast; 

3) tarbimise aluseks projekteeritud tarbimisvõimsus, kui taotleja tarbimiskohas elektrienergia tarbimine puudub või on elektrienergiat tarbitud alla 12 kalendrikuu.

Päikese energiaallikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtmise korral jagatakse taotleja tarbimiskohas kuluva energia kogus ühe tuhandega.

Selliselt arvutatakse taastuvenergia tootmise üksuse suurus. Päikeseelektrijaamad töötavad kõige tõhusamalt märtsist septembrini. Sügisel ja talvel on päikeseelektrijaamade tootlikkus mõnevõrra väiksem, toodetakse umbes 10–20% kogu aastasest elektrienergiast. Seega on ühtlustamiseks välja arvestatud päikeseelektri paneelide aastane keskmine toodang. 

Päikeseelektri paneelide toodangut arvestatakse üldjuhul kWh (kilovatt-tundides) paigaldatud päiksepaneelide võimsuse kohta (kWp, kus “p” tähistab paneelide max võimsust). Päikeseelektrijaamade tootlikkus 1 kWp = 1000 kWh on oodatav keskmine toodang aasta kohta. Näiteks kui üksuse aastane tarbimine on 15 000 kWh, siis vajaminev päikesepaneelide koguvõimsus võiks alata 15kW ulatusest.

Kui taotlejal on varasemalt soetatud taastuvast energiaallikast energiat tootev seade, siis toetatava osa väljaarvutamiseks arvestatakse omatarbimisest maha varasemalt soetatud seadme tootmisvõimsus. Ehk kui omatarbimine 100 kWh ja taastuva energiaallika seade toodab 70 kWh, siis on võimalik toetust saada 100–70 = 30 kWh kohta.

Energiaauditi peab koostama asjakohase pädevusega füüsiline isik, kellel on kaheksanda taseme kutsetunnistus energiatõhususe valdkonnas. Energiaauditi aruanne peab sisaldama § 4 lõikes 14 märgitud andmeid.

Energiaauditi esitamine pole vajalik järgmistel juhtudel: 

1) kui toetuse taotlejal on olemas elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaasta elektrienergia tarbimine; 

2) kui toetuse taotlejal on olemas ehitusprojekt, milles on märgitud rajatava ehitise energia tarbimise andmed või; 

3) toetuse abil soetatava, ehitatava või renoveeritava objekti energia tarbimine on eristatav sellise muu objekti energia tarbimisest, mida saadakse sama liitumispunkti kaudu.

Juhul, kui tegevusega kaasneb kulu, mis ei ole mitteabikõlblike kulude loetelus nimetatud, kuid sellel puudub seos abikõlblike kulude loeteluga või meetme eesmärkidega või see on toetusesaaja tavapärane tegevuskulu, mis tal tekiks ka siis kui toetatavat tegevust ellu ei viidaks, siis loetakse selline kulu mitteabikõlblikuks.

Mitteabikõlblikud kulud on järgnevad kulud:

  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artiklis 13 nimetatud kulud samas artiklis sätestatud tingimusel;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõikes 1 nimetatud kulud;
  • kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistava töö kulu;
  • ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2024 või millega ei kaasne investeeringut sama tegevuse raames;
  • sõiduki soetamise kulu, välja arvatud § 4 lõikes 5 nimetatud kulu;
  • telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- või soojusvõrguga liitumise tasu, välja arvatud juhul, kui see on otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega;
  • amortisatsioonikulu, mitterahaline sissemakse ja kulu, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;
  • tegevuskulu, sealhulgas remondi-, rendi-, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja veokulu;
  • tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;
  • seadme paigaldamise kulu ilma seadme soetamiseta ning kasutatud seadme või vahendi soetamise kulu;
  • juriidilise konsultatsiooni kulu;
  • patendi ja litsentsi ostmise kulu, kui see ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega;
  • sularahamakse, lepingu sõlmimisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
  • erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;
  • kindlustamisega seotud kulu, välja arvatud kindlustus, mis on tehtud seadme soetamise korral seadme toetuse saajani transpordi ajaks;
  • riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;
  • tolli-, sisseveo- või muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse muul moel ja mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;
  • see osa sellise taastuvast energiaallikast tootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulust, mille puhul tootmisseadme tootmisvõimsus ületab taotleja tarbimiskoha omatarbimise;
  • toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu;

Pikemalt on mitteabikõlblikud kulud on toodud § 5.

Toetuse määrad

Vesiviljeluskasvanduse taastuvenergia kasutuselevõtu investeeringute tarbeks antakse toetust ühikuhinna alusel.

Kui toetust taotletakse päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmisseadme soetamiseks ja paigaldamiseks, on ühikuhind ühe kilovati kohta järgmine: 

1) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on alla 16 kilovati – 560 eurot; 

2) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid alla 50 kilovati – 516 eurot; 

3) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid alla 200 kilovati – 497 eurot; 

4) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti – 475 eurot.

Toetuse maksimaalne määr on 50 % toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetust küsitakse tegevustele, mida ei arvestata ühikuhinna sisse.

Toetuse määramine

PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuste puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 2 alusel. Nõuetekohased taotlused rahuldatakse toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi.

PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel. 

PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuste puhul 45 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. 

PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. 

PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 53 lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest. 

PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse tegemisest.

Kohustused

Toetuse saaja kohustused on toodud määruses §-s 14.

Toetuse saaja on kohustatud:

Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).

Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi: 

  • täidab § 6 lõike 3 punktides 5 ja 9–13 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;
  • eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  • võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
  • esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
  • teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
  • näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi kooskõlas regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“. Juhiseid saab PRIA EMKVF teavitamisnõuete lehelt.

 

Lisaks peab toetuse saaja:

  • viima ellu toetatava tegevuse ja esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
  • täitma § 6 lõike 3 punktides 4 ja 6 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni;
  • tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;
  • tagama, et hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;
  • tagama, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;
  • esitama PRIA määratud tähtajaks toetatava tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks § 7 lõigetes 6–8 nimetatud andmed;
  • esitama § 7 lõikes 6 ning lõike 8 punktides 1 ja 2 nimetatud tulemus- ja seirenäitajate tegelikud tulemused kaks aastat pärast toetatava tegevuse elluviimist;
  • esitama § 7 lõike 7 ja lõike 8 punktides 3–5 nimetatud tulemus- ja seirenäitajate tegelikud tulemused üks aasta pärast toetatava tegevuse elluviimist;
  • teavitama PRIA-t kalandusturu korraldamise seaduse § 46 lõikes 4 sätestatust kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni.

Toetuse saajal tuleb esitada vähemalt üks kord aastas PRIA-le maksetaotlus pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena ellu viimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist. Maksetaotluse esitamine vähemalt üks kord aastas on vajalik, et hinnata jooksvalt EMKVF-i vahendite kasutamist. Maksetaotluste iga-aastane esitamine annab ülevaate taotleja poolt plaanitavate toetatavate tegevuste ellu viimisest ning võimaldab korraldusasutusel Euroopa Komisjonile edastada adekvaatse teabe EMKVF-i vahendite kasutuse kohta.