Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus 2020

EAGF

Erandkorras ei rakendata 2020. aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest (1% tööpäeva kohta) hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil 22. maist kuni 15. juunini 2020. a.

Pärast 15. juunit esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 15. juunini 2020. a. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

Tutvustus

Toetuse eesmärgiks on suurendada avamaaköögiviljade ning puu- ja köögiviljade kasvupinda, suurendada kogutoodangut ning parandada puu- ja köögiviljasektori konkurentsivõimet. Lisaks aitab toetus tasustada kasutatavat tööjõudu ja sellega soovitakse panustada maapiirkondade tööhõivesse.

Kõigi pindalapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt toimub 2.-21. maini 2020. a. 

Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood on 22. maist kuni 15. juunini 2020. a. Pärast 15. juunit esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 15. juunini 2020. a. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

Toetust saab taotleda vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. Juhendid e-PRIAsse sisselogimise kohta leiab PRIA kodulehelt ja teenuse kasutamise kohta e-PRIAs iga vastava teenuse juures.

Täpsemat infot toetuste kohta saab lugeda juhendist "Abiks taotlejale".

Tingimused

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust (PKV) saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.

Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

Toetust saab taotleda põllumajandusmaa kohta, kus kasvatatakse toetusõiguslikke põllumajanduskultuure vähemalt 1,00 hektaril.

Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslike kultuuridega põllud, kui need vastavad PKV toetuse nõuetele ja kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha.

Põldudel tehtud tööd peavad olema kantud põlluraamatusse.

Taotleja peab täitma nõuetele vastavuse süsteemi nõudeid terves oma põllumajanduslikus majapidamises.

Viljapuude ja marjapõõsaste võrad peavad olema hooldatud, võraalused ja reavahed peavad olema niidetud ja niide kokku kogutud, hekseldatud või hooldatud muul viisil hiljemalt 20. augustil 2020. a.

PKV taotlemisel loetakse kultuuride „köögivili väikestel pindadel“ ja „viljapuu ja -marjaaiad väikestel pindadel“ põllud toetusõiguslikeks, kui kõik täpsustatud kultuurid on PKV toetusõiguslikud.

1) porgand (Daucus L.);
2) punapeet (söögipeet) (Beta vulgaris L.);
3) kaalikas (Brassica napus L.);
4) harilik sibul (söögisibul) (Allium cepa L.);
5) kurk (Cucumis sativus L.);
6) valge peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. alba DC.);
7) lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis L.);
8) spargelkapsas (brokoli) (Brassica oleracea var. italica Plenck);
9) nuikapsas (koolrabi) (Brassica oleracea var. gongylodes L.);
10) lehtkapsas (Brassica oleracea var. acephala );
11) rooskapsas (brüsseli kapsas) (Brassica oleracea var. gemmifera DC.);
12) hiina kapsas (hiina lehtnaeris) (Brassica rapa subsp. chinensis (L.) Hanelt);
13) õunapuu (Malus Mill.);
14) pirnipuu (Pyrus communis L.);
15) hapu kirsipuu (Prunus cerasus L.), sealhulgas murelipuu (Prunus cerasus L. var. Austera L.);
16) magus kirsipuu (Prunus avium L.);
17) ploomipuu (Prunus domestica L.);
18) kreegipuu (Prunus domestica var. insititia);
19) haraline ploomipuu (alõtša) (Prunus cerasifera Ehrh.);
20) punane sõstar (Ribes rubrum L.);
21) valge sõstar (Ribes rubrum f. leucocarpum hort.);
22) must sõstar (Ribes nigrum L.);
23) karusmari (Ribes uva-crispa L.);
24) vaarikas (Rubus idaeus L.).

1) õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – 100 istikut hektari kohta;

2) õunapuu keskmise kasvuga alusel – 300 istikut hektari kohta;

3) õunapuu nõrga kasvuga alusel – 500 istikut hektari kohta;

4) ploomipuu, kirsipuu, murelipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu (alõtša) – 270 istikut hektari kohta;

5) sõstar, karusmari – 2000 istikut hektari kohta;

6) vaarikas – 3000 istikut hektari kohta.

 

Puukoolides istikutena kasvatatavad kultuurid ei ole toetusõiguslikud.

Toetust ei või taotleda põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse põllumajanduskultuure kitsede ja lammaste lisasöötmiseks MAK 2014–2020 alusel antava loomade heaolu toetuse saamiseks.

Toetuse menetlemise aluseks on maaeluministri 20.04.2015. a. määrus nr 33 “Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus”. Nõuded on selgitatud ka juhendis „Abiks taotlejale“.

Toetuse määramine

PRIA kehtestab puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse ühikumäära 1. detsembriks 2020. a.

Toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustab PRIA 10. detsembriks 2020. a, arvestades kontrollide tulemusi. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2021. a.

Füüsilistele isikutele makstavast toetusest peetakse kinni üksikisiku tulumaks.

Finantsdistsipliini reeglite alusel toetuse vähendamine võib rakenduda ka 2020. a. Otsuse toetuse vähendamise osas võib teha Euroopa Nõukogu või Euroopa Komisjon hiljemalt 16. oktoobriks 2020. a.