Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus 2020

Meede 11 MAK 2014-2020

Erandkorras ei rakendata 2020. aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest (1% tööpäeva kohta) hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil 22. maist kuni 15. juunini 2020. a.

Pärast 15. juunit esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 15. juunini 2020. a. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

Selleks, et PRIA jõuaks vajadusel juhtida taotlejate tähelepanu võimalikele puudustele taotlustes ja taotlejad saaksid need taotlusperioodil ära korrigeerida, soovitame taotlus esitada esimesel võimalusel, soovitavalt maikuu jooksul!

MAK 2014-2020 logo EL embleemiga (horisontaalne)

Tutvustus

Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse (edaspidi MAH) eesmärkideks on arendada mahepõllumajandust, suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, parandada mullaviljakust, veekvaliteeti ning loomade heaolu.

Meetme eelarve 2020. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 22 000 000 €, mis jaguneb järgmiselt:

  • mahepõllumajandusele ülemineku toetus – 1 000 000 €;
  • mahepõllumajandusega jätkamise toetus – 21 000 000 €.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamiseks vajaminev summa ületab taotlemise aastaks määratud eelarvet, on PRIAl õigus määrusega sätestatud toetuse määrasid vähendada.

Toetust saab taotleda 2.-21. maini 2020. a. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 22. maist kuni 15. juunini 2020. a. 

Taotlust saab esitada vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Tingimused

NB! Olulised muudatused toetuse tingimustes võrreldes eelmise aastaga:

  • 2020. aastal uut 5-aastast MAH toetuse kohustust võtta ei saa.
  • Taotlejad, kelle 5-aastane kohustuseperiood lõppes 31.12.2019. a, saavad kohustust ühe kalendriaasta võrra pikendada.
  • MAH kohustuse suurendamine ei ole lubatud. Erandina saavad 2020. aastal kohustust kuni 15% suurendada MAH taotlejad, kes on saanud 2018. või 2019. a maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ kohast toetust.
  • Erandina 2020. aastal peab MAH taotleja, kellel on 2020. aasta viies kohustuseaasta, osalema mahepõllumajandusliku tootmise täienduskoolitustel hiljemalt 30. novembriks 2020. a.

MAH toetuse saamise nõuded

Taotleja peab kõik enda kasutuses olevad põllud, millistele ta soovib Põllumajandusametist (edaspidi PMA) mahetunnustust saada, lisama taotlusele hiljemalt 15. juuniks. Pärast 15. juunit lisatud põllud 2020. aastal tunnustust ei saa.

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning MAH toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

MAH toetusega seotud nõudeid tuleb täita kogu kohustuseperioodi jooksul, sealjuures ka kohustuse pikendamise korral (vt punkti Kohustused).

  • Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
  • Taotleja peab vastama aktiivse tootja nõuetele.
  • Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.
  • Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad MAH toetuse nõuetele ja kokku moodustavad toetusmääragrupis vähemalt 0,30 ha.

NB! Oluline on, et kohustusealune põld oleks igal kohustuseaastal vähemalt 0,30 ha või moodustaks teise samasse toetusmääragruppi kuuluva põlluga vähemalt 0,30 ha suuruse maa-ala. Kui põld on ühel kohustuseaastal väiksem kui 0,30 ha ja ei moodusta sobivat maa-ala, siis selline põld arvestatakse kohustuse vähenemisse, mis võib kaasa tuua MAH toetuse tagasinõude.

  • Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
  • Toetusõiguslik on maa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, köögivilja, maasikat, määruse lisas nimetatud ravim- ja maitsetaimi, puuvilja- ja marjakultuuri ning maa, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti. Toetusõiguslikud on ka kuni 3-aastased külvikorras olevad rohumaad, põldtunnustatud heinaseemnepõllud ning rohumaa, mille iga hektari kohta on taotlejal mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi sellisel arvul, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut või mille iga 0,10 hektari kohta on taotlejal 1 mesilaspere.
  • MAH määrusega on kehtestatud taimede minimaalne istutustihedus maale, millel kasvatatakse puuvilja- ja marjakultuuri või maasikat.
  • Loomad, kelle kohta toetust taotletakse, peavad olema mahetunnustatud. Veiste, lammaste ja kitsede puhul arvestatakse MAH ühikumäära suurendamisel ja rohumaade loomkoormuse arvestamisel ainult taotleja nimel PRIA põllumajandusloomade registris olevaid mahetunnustatud loomi.
  • Taotleja majapidamine peab olema “Mahepõllumajanduse seaduse” alusel tunnustatud. Ettevõtte mahetunnustamisega seotud küsimustes tuleb pöörduda PMA poole. Kontaktid on kättesaadavad PMA kodulehel.

MAH toetust ei anta toetusõigusliku maa kohta:

  • mida hoitakse kohustuseaastal mustkesas või mis on jäetud sööti või
  • millel kasvatatakse ravim- ja maitsetaimi söödaks või
  • millel kasvatatakse köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaimi ja mis kokku ületab 15 hektarit või
  • millel kasvatatakse puuvilja- ja marjakultuuri ja mis kokku ületab 70 hektarit (teatud erandiga makstakse MAH toetust ka 70 hektarit ületavas osas, vt MAH määrus § 27 lõige 11).

Juhime tähelepanu kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade ülesharimise nõudele. Kui taotleja taotleb MAH toetust kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade toetusmääragrupis, siis tuleb arvestada sellega, et külvikorras oleval rohumaal võib kasvatada heintaimi kuni kolmel järjestikusel aastal ja hiljemalt heintaimede kasvatamise kolmandale järjestikusele aastale järgneva kohustuseaasta 15. juunist alates tuleb põllul kasvatada teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õli- või kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri, MAH toetusõiguslikke ravim- või maitsetaimi, köögivilja, maasikat, puuvilja- või marjakultuuri.

Tegemist on MAH toetusõiguslikkuse nõudega, mis tähendab, et, kui rohumaal ei kasvatata 4. aastal muud põllumajanduskultuuri, nõutakse eelmistel aastatel selle rohumaa kohta makstud MAH toetus tagasi. Toetus küsitakse tagasi ka siis, kui külvikorras olev rohumaa märgitakse taotlusele tagasirajatud püsirohumaaks (TAR).                             

Pärast külvikorda ei ole lubatud rohumaale rajada ka mustkesa või jätta maad sööti. Ka sel juhul nõutakse varasemalt rohumaa kohta makstud MAH toetus tagasi. Näiteks, kui põllul kasvatati 2018. aastal nisu, 2019. aastal ristikut, mis oli märgitud taotlusel külvikorras olevaks rohumaaks ja 2020. aastal on põllule rajatud mustkesa, siis 2020. aastal küsitakse taotlejalt 2019. aastal saadud MAH toetus selle põllu eest tagasi.

Rohumaa vanuse arvestamisel loetakse rohumaa rajamise aasta 0-aastaks, kui rohumaa rajatakse allakülvi teel. Puhaskülvina rajatud rohumaa külviaasta on rohumaa vanuse esimene aasta.

  • Taotleja peab kandma veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse andmed kõikide kohustuseperioodi jooksul põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta.
  • Kogu kohustuseperioodi jooksul tuleb majapidamise põllumajandusmaal järgida mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.
  • Viljavahelduse nõuded:
    • sama liiki põllukultuuri või köögivilja ei tohi samal maal kasvatada kauem kui kahel järjestikusel aastal. Perekonda köömen kuuluvaid põllumajanduskultuure võib samal maal kasvatada kuni kolmel järjestikusel aastal. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust;
    • teravilja ei tohi kasvatada samal maal kauem kui kolmel järjestikusel aastal. Maisi või tatra kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta teraviljade järgnevust;
    • ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei või kasvatada samal maal uuesti enne kolme aasta möödumist.
  • Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, peab viienda kohustuseaasta 1. juuniks osalema vähemalt 12 tundi mahepõllumajandusliku tootmise täienduskoolitustel. Erandina peab 2020. aastal olema koolitus läbitud 30. novembriks.
  • Viljapuude ja marjapõõsaste võrad, võraalused ja reavahed peavad olema hooldatud.
  • Kui taotlejal on olemas MAH toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015. a määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel.
  • Vähemalt 20 protsendil põllumajandusliku majapidamise põllumaast tuleb igal kohustuseaastal kasvatada liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure.
  • Vähemalt 20 protsenti põllumajandusliku majapidamise põllumaast tuleb igal kohustuseaastal hoida 1. novembrist kuni sellele järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.
  • Iga kohustuseaasta 1. detsembriks peab iga 5 hektari põllumajandusliku majapidamise põllumaa kohta olema taotlejal kehtivad mullaproovid.

Põllumaa arvestusse lähevad kõik taotleja kasutuses olevad põllud, mis on taotlusele märgitud tähisega P (põllumajanduskultuurid, sööti jäetud maa ja lühiajaline rohumaa) või M (mustkesa). Põllumaa hulka ei arvestata püsirohumaad (PR).

Lühiajaline rohumaa on maa, millel kasvatatakse heintaimi kuni viiel järjestikusel aastal. Selline põld, millel kasvatatakse viis järjestikust aastat heintaimede segu, arvatakse kuuendal aastal püsirohumaaks (PR). Sealjuures katkestavad rohumaa vanuse arvestuse heintaimede puhaskultuurid (nt punane ristik, lutsern jne), muud põllumajanduskultuurid kui heintaimed ja mustkesa. Puhaskultuuriga rajatud heintaimede põld arvestatakse alati põllumaa hulka. Rohumaa vanust hakatakse uuesti algusest arvestama sellest hetkest, kui taotlusele on märgitud heintaimede segu.

NB! Need aastad, millal põllule on taotletud piirkondlikku mullakaitse (edaspidi MULD) toetust, piirkondlikku veekaitse toetust (edaspidi VESI) maa rohumaana hoidmise eest või on põld märgitud ökoalaks, rohumaale vanust ei lisa, st rohumaa vanust hakatakse edasi lugema MULD või VESI taotlemisele või ökoalaks märkimisele järgnevast aastast.

Alla 0,30 ha suurused põllud arvestatakse põllumaa hulka, kui need moodustavad koos teise samas toetusmääragrupis oleva põlluga vähemalt 0,30 ha suuruse maa-ala. Liblikõieliste kultuuride kasvatamise, talvise taimkatte ja mullaproovide võtmise nõuet ei pea täitma alla 0,30 ha suurusel põllul ja maa-alal.

 

MAH toetuse tingimused on sätestatud maaeluministri 30.04.2015. a määrusega nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“.

Täpsemat infot MAH toetuse nõuete ja taotluse täitmise kohta saab lugeda juhendist "Abiks taotlejale".

Kohustused

MAH toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) ning kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal MAH toetuse taotlemisega.

Taotlejad, kelle 5-aastane kohustuseperiood lõppes 31.12.2019. a, saavad kohustust ühe kalendriaasta võrra pikendada. Kohustuseperioodi pikendamisel peab taotleja jätkuvalt järgima kõiki MAH määruses sätestatud toetuse nõudeid, sealjuures ka kohustuse suurendamisele ja vähendamisele kehtestatud nõudeid.

Taotleja, kellel on 31.12.2019. a lõppenud kohustus ja, kes ei soovi ise kohustust pikendada, saab oma kohustuse üle anda teisele mahetootjale. Toetuse taotlemiseks peab kohustuse ülevõtja märkima taotlusel kohustuse pikendamise.

Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

Kohustuse saab asendada osaliselt või täielikult poolloodusliku koosluse hooldamise kohustusega.

MAH kohustuse suurendamine ei ole 2020. aastal lubatud. Erandina saavad 2020. aastal kohustust kuni 15% suurendada MAH taotlejad, kes on saanud 2018. või 2019. aastal maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ kohast toetust.

Ülevõtmise teel alanud MAH kohustust suurendada ei saa.

Kohustust ei või suurendada sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks. Planeeritava Rail Balticu trassikoridori jäävaid maid saate vaadata Maa-ameti geoportaalist, valides menüüst kaardirakendused „Kitsenduste kaart“ ja lülitades kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic trass“. Rail Balticu trassikoridori kaardikiht on nähtav ka PRIA avalikul veebikaardil, lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic’u trass“.

MAH kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja mille osas kohustust üle ei võeta.

Toetuse määramine

PRIA teeb MAH toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2021. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2021. a. 

Taotlejatele, kes ei ole taotlenud MAH toetust MAK 2007-2013 või MAK 2014-2020 programmperioodil ja kelle kasutuses olev maa ei ole üleminekuaega läbinud, makstakse kohustuse võtmise kuni kahel esimesel aastal mahepõllumajandusele ülemineku toetust.

Toetuse määrad

MAH toetuse ühikumäärad

Ülemineku toetus (EUR) Jätkamise toetus (EUR)
Mustkesa ja sööti jäetud maa (ha) 0,00 0,00
Rühvelkultuurid (ha) 231,00 210,00
Mahepõllumajanduslikult toodetud sertifitseeritud seemnekartulist kartuli kasvatamine (ha) 277,00 252,00
Puuvilja- ja marjakultuurid, välja arvatud maasikad (ha) 330,00 300,00
Köögiviljad, maasikad ning ravim- ja maitsetaimed (ha) 660,00 600,00
Teraviljad, kaunviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid ja põldtunnustatud heinaseemnepõllud (ha) 138,00 125,00
Sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja kasvatamine (ha) 166,00 150,00
Kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa (ha) 88,00 80,00
Rohumaa, mille iga hektari kohta on loomkoormus vähemalt 0,2 loomühikut või mille iga 0,10 ha kohta on vähemalt 1 mesilaspere (ha) 27,00 25,00
Mesilaspere, kui 2019. aastal peeti mahepõllumajanduslikult keskmiselt vähemalt 5 mesilasperet (pere) 44,00 40,00

Kui taotleja peab mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, lambaid, kitsi, sigu, küülikuid või kodulinde, siis suurendatakse MAH toetuse ühikumäära ühe hektari maa kohta summa võrra, mis saadakse taotleja loomade ja kodulindude keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 94 euroga (mahepõllumajandusele ülemineku toetuse taotlemisel) või 85 euroga (mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlemisel) ning saadud summa jagamisel taotleja nõuetele vastava rohumaa, teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride maa hektarite arvuga, mille kohta ta toetust taotleb.

Veiste, lammaste ja kitsede puhul arvutatakse loomühikud kohustuseaastal taotleja nimel PRIA põllumajandusloomade registris olevate mahetunnustatud loomade keskmise arvu alusel. Sigade, küülikute ja kodulindude puhul võetakse arvesse PMA poolt taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal kindlakstehtud loomade keskmised arvud.

Minimaalne 2019. aastal peetud keskmine loomade/kodulindude arv ühikumäära suurendamiseks peab olema:

Kodulind/loom Min keskmine arv
Kalkun 50
Hani 50
Part 50
Munakana 50
Kanabroiler 50
Pärlkana 50
Vutt 100
Siga 2,0 loomühikut
Küülik 50

Ühikumäära suurendamiseks arvestatakse loomade ühikuid järgmiste koefitsientide alusel:

Kodulind/loom Koefitsient
Lüpsilehm 3,00
Vähemalt 6 kuu vanune veis, sh ammlehm 1,00
Kuni 6 kuu vanune veis 0,20
Vähemalt 12 kuu vanune lammas 0,30
Vähemalt 6 kuu vanune kits 0,30
Emis ja kult 2,50
Vähemalt 2 kuu vanune nuum- ja noorsiga 1,25
Kodulinnud, va vutt 0,07
Küülik 0,03
Vutt 0,01

Rohumaa, mille iga hektari kohta peetakse majapidamises vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal loomi, loomühikud arvestatakse järgmiste tabelis toodud koefitsientide alusel. Veiste, lammaste ja kitsede puhul arvutatakse loomühikud kohustuseaastal taotleja nimel PRIA põllumajandusloomade registris olevate mahetunnustatud loomade keskmise arvu alusel. Hobuste puhul võetakse arvesse PMA kohapealses kontrollis kindlakstehtud andmed.

Koduloom Koefitsient
Pullid, lehmad ja muud üle 2 aasta vanused veised ning üle kuue kuu vanused hobuslased 1,0
6 kuud kuni 2 aastat vanad veised 0,6
Alla 6 kuu vanused veised 0,4
Lambad ja kitsed 0,15

 

MAH toetusele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr  1305/2013 II lisas sätestatud maksimaalset toetuse suurust hektari kohta.

Maksimaalsed piirmäärad on:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed).

Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.