Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus 2020

• Toidu tootmise ja turustamise tarneahela toimimise parandamine.
• Põllumajandustoodete tootjate ja töötlejate turujõu suurendamine.
• Omavahelise koostöö arendamine.

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust saavad taotleda:

1. põllumajandusliku majandustegevusega tegelev ettevõtja, kes on põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust;
2. mittetulundusühing või tulundusühistu, kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamine ning kellel on vähemalt kaks punktis 1 sätestatud nõuetele vastavat liiget.

Tulundusühistu puhul on oluline märkida, et äriseadustiku tähenduses on tegemist samuti ettevõtjaga ja seega võib tulundusühistu taotleda toetust nö. ettevõtjana määruse § 3  lõike 1 punkti 1 alusel ehk tulundusühistul endal peab olema täidetud punktis 1 nimetatud majandustegevuse nõue. Ettevõtjaid koondaval tulundusühistul valdavalt siiski endal nõutavat müügitulu ei ole, seetõttu on määruse kohaselt võimaldatud tulundusühistul toetust taotleda ka siis, kui majandustegevuse nõude täidavad vähemalt kaks ettevõtjaks olevat tulundusühistu liiget.

Toetust saab taotleda projektidele, mis vastavad vähemalt ühele kahest järgnevast nõudest:

1) taotleja ja lõpptarbija vahel ei tohi olla rohkem kui üks vahendaja

See tähendab, et tootjal on võimalik müüa kas otse tarbijale või kasutada ühte vahendajat. Näiteks tootja müüb oma toote talupoele, kes seejärel müüb selle edasi lõpptarbijale. Sellisel juhul on talupood selleks üheks vahendajaks. Vahendajaks loetakse isikut, kes ostab toote eesmärgiga see hiljem edasi müüa (näiteks hulgimüüjad, talupoed jne). Juhul kui taotleja tellib töötlejalt teenusena oma toote töötlemise ning selle käigus jääb toode tema omandisse, siis seda ei loeta vahendamiseks, vaid teenuse ostmiseks. Vahendamiseks loetakse olukorda, kus toode vahetab omanikku ehk liigub kellegi teise omandisse.

2) toote tootmine, töötlemine ning lõpptarbijale müük peab toimuma 255 kilomeetri raadiuses

Kilomeetrite arvestamisel võetakse alguspunktiks toote tootmise asukoht ning sellest punktist 255 kilomeetri raadiuses peab toimuma toote müük lõpptarbijale. Toodete töötlemine on siinkohal oluline ainult juhul, kui toimub tootja enda toodangu töötlemine. Sisse ostetud tooraine töötlemisel valminud toodete turustamisele suunatud tegevused ei ole antud meetme raames toetatavad. Antud juhul võib tootja ning lõpptarbija vahel olla rohkem kui üks vahendaja, oluline on, et oleks täidetud nõue, mille kohaselt toote tootmine, töötlemine ning lõpptarbijale müük peab toimuma 255 kilomeetri raadiuses.

Nimetatud kaks nõuet ei rakendu taotlejale samaaegselt, vaid taotleja peab vastama taotluse esitamiseks ainult ühele kahest nõudest.

Lisaks kehtib ka nõue, et projekti sisuks peab olema uute algatuste või tegevuste elluviimine. See tähendab, et projekti sisuks ei saa olla seniste tegevustega jätkamine ning selleks toetuse taotlemine, vaid senisega võrreldes uute tegevuste abil toodete turustamistegevustes järgmisele tasandile jõudmine. Uus tegevus võib oma sisult olla näiteks täiesti uue müügikanali avamine või ka juba olemasoleva müügikoha laiendamine.

Toetust saab taotleda järgmistele tegevustele:

1. Toodete turustamiseks vajaminevate seadmete ning sisseseade ostmine ja paigaldamine. Siinkohal peetakse silmas seadmeid, millega sisustatakse müügipinnad ja mis on vajalikud toodete müümiseks tarbijale. Nendeks võivad olla näiteks külmikud, kaalud, kassaaparaadid jne.
2. Toodete turustamiseks vajaliku lao- või müügipinna rentimine või üürimine. Toetatavad on võlaõiguslike üüri- ja rendilepingute tasud ja nende eristamine ei ole toetuse eesmärke arvestades oluline. Müügipinna rentimine tähendab seda, et ruumid renditakse eesmärgiga hakata nendes projekti raames tooteid turustama. Laopinna rendi toetamine on vajalik, et luua tingimused toodete säilitamiseks enne nende turustamist.
3. Toodete turustamiseks ning müügiedendustegevuste läbiviimiseks vajamineva välitelgi ostmine, üürimine või rentimine. Välitelki saab kasutada nii ajutise müügipunktina kui osaleda sellega näiteks toidufestivalil. Taotlejale on jäetud siinkohal  võimalus otsustada oma vajadustest ning välitelgi kasutamise tihedusest lähtudes, kas selle ostmise või rendi kasuks.
4. Toodete turustamiseks lao- või müügipinna parendamine, mis ei nõua ehitusloa olemasolu. Parendamise all mõeldakse lihtsaid remonditöid (näiteks värvimine, plaatimine, põrandate vahetamine jne.), mille kaudu muudetakse parendatavad ruumid läbi projekti müüdavate toodete turustamise tarbeks sobivaks.
5. Toodete turustamiseks vajaliku, liiklusseaduse § 2 punktis 9 nimetatud  haagise ostmine või üürimine või rentimine. Vastavalt vajadusele on toetuse saajale jäetud võimalus valida nii haagise rentimise kui ostmise vahel.
6. Toodete turustamiseks vajaliku tarkvaralahenduse või selle litsentsi või kasutusõiguse ostmine. Siinkohal peetakse silmas lahendusi, mille rakendamine aitab laiendada olemasolevaid müügikanaleid (näiteks veebipoe rajamine) või juba eksisteeriva kodulehe täiendamist (näiteks internetipanga kaudu maksevõimaluse väljaarendamine).
7. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud mootorsõiduki kasutamise kulud või transporditeenuse ostmine. Siinkohal jäetakse toetuse saajale võimalus kasutada kahte varianti. Esiteks, isikliku sõiduauto kasutamine, mille puhul toetuse saaja peab pidama kõigi vastavate sõitude üle arvestust ning esitama need andmed PRIAle koos teiste toetuse väljamaksmiseks vajalike dokumentidega. Teisel juhul on toetuse saajal võimalik osta sisse transporditeenust, et toetatavaid tegevusi ellu viia. Transporditeenuse sisseostmine võib osutuda vajalikuks näiteks olukorras, kus toodete transpordiks on vajalik tellida külmutusseadmega auto, mille omamine oleks taotleja jaoks liiga väikeste mahtude tõttu majanduslikult ebaotstarbekas.
8. Projekti tutvustavad müügiedendustegevused.  Nendeks on erinevatest siseriiklikest messidest, toidufestivalidest ja laatadest osavõtmine ning nende korraldamine. Lisaks saab toetust taotleda tegevusteks, mille eesmärgiks on tõsta avalikkuse teadlikkust lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude kaudu turustatavatest toodetest. 

Juhul kui toetust taotletakse projekti tutvustavate müügiedendustegevuste kohta, peab taotleja esitama nende tegevuste nimekirja. Tulenevalt sellest, et toetatavate tegevuste elluviimist võib alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval, siis peab taotleja esitama PRIAle koos taotlusega esimese kahe kvartali (kuue kuu) müügiedendustegevuste nimekirja.

Olulisemad muudatused määruses võrreldes eelnevate voorudega:

1. Vastavalt määruse § 5 lõige 4 sätestatule projekti juhtimisega seotud abikõlblikud kulud on asjakohase pädevusega projektijuhi töötasu või lepingujärgne tasu ja sellelt arvestatud maksud, sealhulgas tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension, töötuskindlustusmakse ning puhkusetasu.

Projektijuhi töötasu ja lepingujärgne tasu on abikõlblik kulu üksnes siis, kui projektijuht on asjakohase pädevusega, mis tähendab, et ta on isik, kes vastutab projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise eest ning muu hulgas koordineerib seda. Abikõlblikud on sellised projektijuhtimisega seotud kulud, mis on vahetult ja otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega ehk projektijuhi tööga. Projektijuht on eelkõige projektiga seotud kindla eriala asjatundja, kellel on projekti juhtimiseks asjakohane pädevus, sealhulgas teadmised ja oskused ning kogemus. Projektijuht on asjakohase pädevusega isik, kelle eriala- ja juhtimisteadmised ja oskused ning kogemus võimaldavad juhtida projekti ja seda ka edukalt ellu viia. Projektijuhiks ei loeta igat projekti elluviimisega seotud töötajat, vaid selleks loetakse eespool nimetatud tingimustele vastav isik. Seega toetatakse projekti juhtimisega seotud kuludest üksnes tasu maksmist selliste tegevuste eest, mille sisuks on tulenevalt toetuse eesmärkidest erinevate projektide juhtimine.

2. Määruse § 9 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb koos toetuse avaldusega esitada projektijuhi asjakohase erialase pädevuse ja kogemuse kirjeldus ning projektijuhti pädevust tõendavad materjalid.
3. Hindamiskriteeriumi nr 5 muudatus: kui varasemalt hinnati taotleja ja tema liikmete kogemust, siis muudatusena hinnatakse taotleja ja tema liikmete ning projektijuhi kogemust.

Toetuse saaja peab täitma toetuse sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1. peab võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning kohapeal läbi vaadata dokumente ja toetuse eest soetatud vara;
2. peab esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
3. peab selgelt eristama oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
4. peab esitama toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet;
5. peab säilitama toetusega seotud dokumente;
6. peab teavitama PRIAt taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist takistavast asjaolust.

Toetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 82 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest maksta välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara eest soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või osutatud teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Toetuse väljamaksmist enne kulutuste tegemist nimetatakse lühidalt OTKA ja sel juhul esitab toetuse saaja OTKA maksetaotluse.

Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine enne kulutuste tegemist võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või selliselt, et kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab PRIAle maksetaotluse koos vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulutuste abikõlblikkuse kontrollimist, arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuse alusel määratud raha toetuse saaja arvelduskontole. Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud toetust kasutada üksnes selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa. Toetuse saaja tasub pärast toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa. Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIAle seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest asjakohase teabe koos maksmist tõendavate dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või arvelduskonto väljavõte või väljatrükk).

Kui toetus makstakse toetuse saajale välja enne tegevuste eest täielikult tasumist ehk OTKA põhimõttel, peab ta arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest olema tasunud ja rahalise kohustuse tasumise kohta esitanud PRIAle OTKA teatise koos tasumist tõendava dokumendiga seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest.

Ettevõtjatest taotlejate ning nende poolt projekti kaasatud ettevõtjate puhul toimub vähese tähtsusega abi määramine vastavalt sellele, millises hulgas keegi nendest turustab projekti raames mittepõllumajandustooteid ehk vähese tähtsusega abi määramise summa kujuneb välja, kui vaadatakse seda, millises mahus projektis osalejad turustavad Euroopa Liidu Toimimise Lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustooteid ning millises mahus I lisaga hõlmamata tooteid (taotleja esitab sellekohased andmed taotluses).

Taotlejale toetusena määratud vähese tähtsusega abi koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul määratud vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot.

Taotlejale määratud vähese tähtsusega abi summa andmed kannab PRIA riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Taotlejatel on võimalik kontrollida vähese tähtsusega abi jääki nimetatud registri avaliku päringu kaudu Rahandusministeeriumi veebilehel.