Kvaliteedikavade teavitus- ja müügiedenduse toetus 2025

Toetust antakse juriidilisele isikule või seltsingule, kes on:

1. kvaliteedikava rakendav tootjarühm Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 1 tähenduses;
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 alusel registreeritud nimetusega toodet tootvaid ettevõtjaid ühendav tootjate rühm;
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 alusel mahepõllumajanduslikult toodetud toodete põllumajandustootjaid või -töötlejaid ühendav või neid esindav rühm.

Toetust antakse mittetulundusühingule ja maaparandusühistule, kui vähemalt kolme tema liikme põhitegevusalaks on lõikes 1 nimetatud tegevusala ning nad vastavad § 9 lõigetes 6 ja 7 sätestatud müügitulu ja võlakordaja nõuetele.

• Taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.
• Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud tema suhtes sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
• Taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest, või muud tagastamatut riigiabi.
• Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.
• Taotleja on täitnud Euroopa Komisjoni korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi tagasimaksmise kohta.
• Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 209¹, 210, 296, 298, 298¹, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

• Taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja riigiabi suuniste punkti 33 alapunkti 63 tähenduses.

   

Ettevõtjat loetakse raskustes olevaks eelkõige vähemalt ühel järgmistest asjaoludest:

1. kui tegemist on piiratud vastutusega ettevõtjaga, kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poolt märgitud osa- või aktsiakapitalist. 
2. kui tegemist on ettevõtjaga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus ettevõtja võlgade eest, ja kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist.
3. kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. 

4. ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 

   a) on ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja 

   b) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0.

Selleks, et seltsingu vormis tegutsev taotleja vastaks riigiabi andmise nõuetele, peavad nimetatud nõuetele vastama kõik seltsinglased.

• Kõik projektis osalevad ettevõtjad peavad vastama määruse lõigetes 2‒8 sätestatud nõuetele ning tootma tooteid § 4 lõike 3 punktides 1, 2 või 3 nimetatud kvaliteedikava raames.

Kui toetuse taotlejaks on seltsing, peavad kõik seltsinglased ehk projektis osalevad ettevõtjad vastama lõigetes 2‒8 sätestatud nõuetele. 

Kui taotlejaks on juriidiline isik, peavad kõik projektis osalevad ettevõtjad vastama lõigetes 2‒8 sätestatud nõuetele ning tootma tooteid § 4 lõike 3 punktis 1, 2 või 3 nimetatud kvaliteedikava alusel. See tähendab, et kui projekt hõlmab § 4 lõike 1 punktis 3, 4 või 5 nimetatud tegevusi ning tegevuses osalevad ettevõtjad, tuleb veenduda, et kõik projektis osalevad ettevõtjad on kvaliteedikava alusel tooteid tootvaid ja/või töötlevad ettevõtjad ning EL finantshuvide kaitset silmas pidades tuleb kontrollida täiendavalt ka nende vastavust määruse § 8 lõigetes 2–8 sätestatud nõuetele. 

Näiteks, kui taotlejaks on mittetulundusühing, kes ühendab mahepõllumajanduslikult toodetud toodete tootjaid, ei pruugi projekti tegevuses osaleda kõik taotleja liikmed ning PRIA kontrollib vaid nende ettevõtjate vastavust nõuetele, kes projektis osalevad.

• Taotlejale või taotleja kaudu abi saavale ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

Toetuse andmise all peetakse silmas otsuse tegemist, millega ettevõtjale abi määratakse. Kui ettevõtjale abi andmise otsus tehakse näiteks 20. mail 2025. aastal, siis võetakse toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemikuna arvesse perioodi 20. mai 2022-20. mai 2025.

• Vähese tähtsusega abi andmise korral võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
• Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamise korral loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: 

1. ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 
2.  ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht-, või järelevalveorgani liikmetest; 
3. ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 
4. ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. 

Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1. taotleja nimi, mittetulundusühingu ja tulundusühistu puhul registrikood, seltsingu puhul esindava ettevõtte registrikood, käibemaksukohuslaseks registreerimise number ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
2. kvaliteedikava nimetus ja riiklikult tunnustatud kvaliteedikava puhul tunnustamise number;
3. taotluse selgelt sõnastatud sisu ja projekti kestus;
4. projekti kogumaksumus ja taotletava toetuse suurus;
5. teave taotleja varasema põllumajandustoodete ja nende töötlemisel saadud toidu teavitus- ja müügiedendustegevuste elluviimise kogemuse kohta;
6. mittetulundusühingu või tulundusühistu vormis tegutseva taotleja puhul liikmete nimekiri;
7. vajaduse korral toetatavas tegevuses osalevate ettevõtjate nimekiri ning projektis olevate toodete nimekiri koos nende kaubakoodidega. 

Kui taotlejaks on seltsing, on seltsingulepingust näha kõik projektis osalevad ettevõtjad ning osalevate ettevõtjate nimekirja ei ole vaja esitada. Kui taotleja on näiteks mittetulundusühing, kelle kõik liikmed tegevustes ei osale ega vasta määruse alusel sätestatud nõuetele ning projekt hõlmab § 4 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuste raames toodete tutvustamist või degusteerimist või punktis 5 nimetatud messi külastamist, tuleb projektis osalevate ettevõtjate nimekiri esitada.

Kui projekt hõlmab §4 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuste raames toodete tutvustamist või degusteerimist, lisatakse tutvustatavate toodete nimekiri koos nende kaubakoodidega, mille alusel saab PRIA kontrollida riigiabi määramise vajadust. Kaubakoodi määramisel on abiks Eesti tollitariifistik, mille kohta leiab informatsiooni Maksu- ja Tolliameti veebilehelt. Kaubakood tuleb taotluses märkida 8-kohaliselt. Kui tegemist on mittepõllumajandustoodete tutvustamisega, tuleb riigiabi määrata neid tooteid tootvatele projektis osalevatele ettevõtjatele.

Kui taotleja tegutseb seltsingu vormis, esitab ta koos taotlusega seltsingulepingu ärakirja.

Koos taotlusega esitab taotleja projekti, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1. turuolukorrast tingitud projekti vajalikkuse põhjendus ning projekti eesmärk, sihtrühm ja selle suurus;
2. projekti tegevuste kirjeldus, mis sisaldab § 4 lõikes 1 loetletud abikõlblikke tegevusi koos eelarvega;
3. teave selle kohta, et taotleja jaoks on tegemist uue projektiga.

Toetust antakse kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedendusprojekti elluviimiseks järgmiste tegevuste kohta: 

1. turu-uuringu tegemiseks;
2. teavituskampaania korraldamiseks;
3. messi korraldamiseks või messil osalemise korraldamiseks;
4. turundusürituse korraldamiseks;
5. messi külastamiseks;
6. projekti elluviimisega seotud haldamiskuludeks ja projektijuhtimiseks.

Toetatakse üksnes sellise taotleja jaoks uue projekti elluviimist, mille tegevustega panustatakse määruse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse ning mis viiakse ellu kuni kolme järjestikuse aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 lõikele 2 toetatakse üksnes uusi koostöövorme, sealhulgas olemasolevaid, kui alustatakse uut tegevust. Uueks tegevuseks loetakse projekt, mis koosneb tegevustest, mida taotleja ei ole projektis seatud eesmärgi saavutamiseks kõnealuses sihtgrupis ega sihtturul varem teinud. 

Näiteks võib toetust taotleda projektiks, mille eesmärk on tõsta lõpptarbijate teadlikkust kvaliteedikavadest mõnes riigis, kus taotleja ei ole varem süsteemselt teavitus- ja müügiedendustegevusi läbi viinud. Taotleja selgitab taotluses, mil moel projekti kui terviku näol on tegemist uue tegevusega. Kui projekti üheks tegevuseks on näiteks messil osalemine, siis ei eeldata, et taotleja ei ole sellel messil varasemalt osalenud, vaid taotluses tuleb selgitada tegevuse uut fookust lähtuvalt projekti eesmärgist.  

Toetust võib taotleda sellise projekti elluviimiseks, mille eesmärk on mõjutada projekti tegevuste sihtgruppi eelistama toodet:

1. mis on toodetud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52‒94), artiklis 47 sätestatud nõuetele vastava kvaliteedikava raames;
2. mille nimetus on registreeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L, 2024/1143, 23.04.2024), alusel või
3. mis on toodetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.06.2018, lk 1‒92), alusel mahepõllumajanduslikult.

Lisaks eelnevalt loetletud nõuetele peab projekt veel vastama ka järgmistele nõuetele:

1. projektiga teavitatakse § 4 lõike 3 punktis 1, 2 või 3 nimetatud kvaliteedikava raames toodetud toote erilistest omadustest või selle tootmisviisiga seotud eelistest;
2. projektis levitatakse § 4 lõike 3 punktis 1, 2 või 3 nimetatud kvaliteedikava raames toodetud toote kohta üksnes teaduslikult tõendatud, neutraalse iseloomuga ja tehnilist laadi teavet.

Kui toetatav tegevus on mõeldud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 alusel kehtestatud kvaliteedikava raames toodetud toote tutvustamiseks, peab teabematerjalil olema sama määruse artiklis 33 sätestatud logo.

Kui toetatav tegevus on mõeldud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 5 lõike 1 punktis c sätestatud põllumajandustoodete, sealhulgas toiduainete päritolunimetuste, geograafiliste tähiste või garanteeritud traditsiooniliste toodete tutvustamiseks, peab teabematerjalil olema asjaomane liidu sümbol.

Alkohoolsete jookide kategooriat sisaldavad projektid võib suunata üksnes ärisegmendi sihtrühmale.

Toetatav tegevus ei tohi olla mõeldud kaubamärkide tutvustamiseks ega mõjutada tarbijat ostma toodet selle päritolu tõttu. Toote päritolu võib esile tõsta tingimusel, et seda ei ole põhisõnumist enam rõhutatud.

Projekti põhisõnum peab lähtuma kvaliteedikavast, tootmisviisiga seotud eelistest või toote eripärast. Tutvustada tuleb eelkõige kvaliteedikava raames toodetud toodete eripäraseid omadusi, mis tulenevad kvaliteedikava nõuetest ning tegevused võivad olla näitlikustatud tootega, mille puhul ei ole presenteeritud kaubamärki. 

Näiteks saab teavituskampaania raames informeerida riikliku kvaliteedikava nõuetest ning anda infot selle alusel toodetud veise- või lambaliha omaduste või tootmismeetodite kohta. 

Konkreetsete ettevõtjate ja kaubamärkide tutvustamisele suunatud teavituskampaania ei ole lubatud. See tähendab, et visuaalsetel ja audiovisuaalsetel materjalidel, tuleb rõhutada kvaliteedikava logo või sümbolit ning sõnumites piirduda kvaliteedikava eripära tutvustamisega. Kui taotlejal on soov illustreerida teavituskampaania raames toodetavaid materjale toodetega, tuleb need presenteerida müügipakendita, näiteks piim klaasis või kannus, juust ja lihatooted serveerituna pakendita. 

Toote päritolu võib mainida vaid juhul, kui see on teisejärguline info. See tähendab, et toote päritolu ei saa olla peamine argument, mille väljatoomisega mõjutatakse tarbijat antud toodet eelistama. Peamine argument peab tulenema kvaliteedikava nõuetest ja põhinema kvaliteedikavade raames toodetud toote tootmisviisil ja sellest tulenevalt toodete eripärast. 

§ 4 lõike 5 erandina võib toodete kaubamärke olla siiski esitletud toote tutvustamisel või degusteerimisel § 4 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevuste elluviimise korral, tingimusel et järgitakse mittediskrimineerimise ja kaubamärgineutraalsuse põhimõtet.

Toote tutvustamine on messide või turundusürituste ajal toote või kava eeliste ja omaduste tutvustamine võimalikule kliendile, et julgustada teda toodet ostma. Degusteerimine on messide või turundusürituste ajal toimuv tegevus, mille käigus saab võimalik klient toodet maitsta. Messidel osalemise või turundusürituse korraldamise puhul võivad toodete tutvustamisel ja degusteerimisel nähtavad olla ettevõtjate nimed ja kaubamärgid ning ka muud andmed ettevõtjate kohta tingimusel, et järgitakse mittediskrimineerimise ja kaubamärgineutraalsuse põhimõtet.

See tähendab, et need andmed on esitatud kõikide projektis osalevate ettevõtjate kohta ühesugusel ja neutraalsel viisil ning tegevuse peamine eesmärk ei ole tutvustada ettevõtja kaubamärki või brändi, vaid kvaliteedikava raames toodetud toodetete omadusi ja eripära. Esitleda tuleb mitut kaubamärki, välja arvatud põhjendatud juhul, milleks võib olla kollektiivkaubamärk, mille taga on mitmed ettevõtjad. Ühetaoliselt peavad olema nähtavad kõigi projektis osalevate ettevõtjate kaubamärgid.

Toote tutvustamise või degusteerimise korral tohib kaubamärke esitleda vaid järgmisel viisil:

1. kõik kaubamärgid asuvad koos ühel plakatil, mis asub messiboksi või muu sarnase tugikonstruktsiooni esiküljel; plakati suurus ei tohi ületada messiboksi või muu sarnase tugikonstruktsiooni esikülje kogupinnast viite protsenti või
2. iga kaubamärk asub infostendil või muul sarnasel tugikonstruktsioonil üksikult, paigutatult ühesugustele eraldi infostendidele neutraalsel viisil, ja asub infostendi või muu sarnase tugikonstruktsiooni esiküljel; kaubamärgi teabe paigutus ei tohi ületada infostendi või muu sarnase tugikonstruktsiooni esikülje kogupinnast viite protsenti;
3. toote tutvustamise või degusteerimise ajal levitatavatel teabematerjalidel tohib kaubamärke esitleda üksnes koos, lehe allosas ühel reklaamiribal, mille pind ei tohi ületada asjaomase lehe kogupinnast viite protsenti.

Erandina võib toodete puhul, mille nimetus on registreeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 II jaotise alusel, tootespetsifikaadis toote registreeritud päritolu mainida ilma piiranguteta.

Geograafiliste tähiste mõistet kasutatakse veini ja põllumajandustoodete, sealhulgas toiduainete kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste ning piiritusjookide geograafiliste tähiste kohta, mille nimetusi registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 II jaotise alusel. Geograafilised tähised osutavad toodetele, millel on oma päritolukoha looduslikest ja inimteguritest tulenevad omadused, tunnused või maine. Registreeritud nimetuste puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandiõigusega, mis tagab toodetele kaitse jäljendamise ja väärkasutamise eest ning mille eesmärk on kaitsta nende toodete tootjate majandushuvi. Registreeritud nimetust võivad kasutada kõik tootjad, kes asuvad asjaomases tootespetsifikaadis kirjeldatud geograafilises piirkonnas ja toodavad tootespetsifikatsioonile vastavat toodet.

Abikõlblikud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud määruse lõigetes 2–6 sätestatud kulud ning § 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud projekti elluviimisega seotud haldamis- ja projektijuhtimiskulu, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 77 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

Turu-uuringu tegemiseks toetuse taotlemise korral on abikõlblik kulu varasema turu-uuringu tegemise kogemusega ja selle tegemisele spetsialiseerunud ettevõtja käest tellitud turu-uuringu tegemise kulu.

Teavituskampaania korraldamiseks toetuse taotlemise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1. kvaliteedikava ja selle raames toodetud toote eripära kohta käivat teavet käsitleva teavituskampaania väljatöötamise korral kasutatava teenusepakkuja tasu;
2. teavituskampaania käigus korraldatud tegevuste ning reklaami ja teabematerjali koostamise ja tootmise kulu;
3. meediakanalis teabe avaldamise kulu.

Messi korraldamiseks või messil osalemise korraldamiseks toetuse taotlemise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1. korraldamise korral ruumi ja tehnika rendikulu, messitehnika veokulu ning montaaž ja demontaaž, messi tutvustava teabematerjali tõlkimise, tootmise ja levitamise kulu, samuti taotleja ühe esindaja sõidu- ja majutuskulu;
2. osalemise korraldamise korral osalemistasu, stendi rendikulu ning selle montaaž ja demontaaž, samuti stendi sisustuse rendikulu, stendil kasutatava teenuse kulu, tootenäidiste veokulu, teabematerjali tõlkimise, tootmise ja levitamise kulu ning taotleja ühe esindaja ja iga projektis osaleva ettevõtja ühe esindaja sõidu- ja majutuskulu.

Turundusürituse korraldamiseks toetuse taotlemise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1. ruumi ja tehnika rendikulu, teabematerjali tõlkimise, tootmise ja levitamise kulu ning tootenäidiste veokulu;
2. välisriigis toimuva turundusürituse puhul lisaks selle tõlkekulu ja turueksperdi teenuse kulu ning taotleja ühe esindaja ja iga projektis osaleva ettevõtja ühe esindaja sõidu- ja majutuskulu.

Messi külastamiseks toetuse taotlemise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1. messipiletite kulu;
2. rahvusvahelise veebis toimuva messi külastamiseks toetuse taotlemise korral lisaks messil kasutatava teenuse kulu;
3. taotleja ühe esindaja ja iga projektis osaleva ettevõtja ühe esindaja sõidu- ja majutuskulu.

NB! Messi või turundusürituse korraldamiseks või messil osalemise korraldamiseks vajalike väikevahendite soetamine on abikõlblik kulu, kui see ei moodusta toetuse kogusummast enam kui viis protsenti.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;
2. käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
3. tavapärane tegevus- ja üldkulu;
4. sularahamakse, lepingu sõlmimise või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;
5. riigilõiv, trahv, finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud;
6. kulud, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70), alusel tegevuse elluviimisega;
7. maa ja olemasoleva ehitise ostmise kulu;
8. kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest, või muud tagastamatut riigiabi;
9. enne taotluse esitamist tehtud kulu;
10.  toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

Toetuse saaja täidab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni järgmisi kohustusi: 

1. kasutab saadud toetusraha sihipäraselt;
2. tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse;
3. võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
4. esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
5. eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
6. esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet;
7. teavitab viivitamata PRIAt taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või projektis nimetatud tegevuse elluviimist takistavast asjaolust;
8. tagab PRIAle riigihangete registris juurdepääsu hankele või ostumenetlusele;
9. näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava toetuse abil elluviidava tegevusega ning kasutab selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaselt.

Toetuse saaja peab vastama kuni viimase toetusosa maksmiseni §-s 8 sätestatud nõuetele.

Toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni teatise „Suunised põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades antava riigiabi kohta“ (ELT C 485, 21.12.2022, lk 1–90) (edaspidi riigiabi suunised), punkti 634 alapunkti e tähenduses, kui toetatakse mittepõllumajandustoodete tutvustamiseks mõeldud tegevusi.

Kui riigiabi suunised ei ole kohaldatavad, rakendatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Riigiabi eeskirjasid ei kohaldata nende projektide suhtes, mis on seotud ELTL lisas 1 nimetatud toodetega ehk põllumajandustoodetega. Seega kohalduvad riigiabi nõuded üksnes juhul, kui tegemist ei ole põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega.

Näiteks juhul, kui taotleja taotleb toetust projektiks, mis sisaldab turu-uuringu tegemist, mille raames uuritakse tarbijate hulgas mahemärgi tuntust ja korraldatakse teavituskampaania, mille sisuks on informeerida mahekvaliteedikava raames toodete eripärast, siis on tegemist üldise iseloomuga tegevustega, mille puhul kaudse kasu saajate ring on laiem konkreetse taotlusega hõlmatud tootjatest. Sellisel juhul ei ole tegemist riigiabiga. 

Kui aga projektis nähakse ette messidel osalemine või kvaliteedikava tutvustava turundusürituse korraldamine või messi külastamine, tähendab see, et tegevustes osalevad konkreetsed ettevõtjad ning juhul, kui tegevusega on hõlmatud mittepõllumajandustooted, tuleb tegevuse lõppkasusaajatele riigiabi määrata. 

Tulenevalt taotleja tegutsemise vormist ning toetatava tegevuse iseloomust, võib lõppkasusaaja olla nii taotleja ise (kui taotlejaks on näiteks äriühingust tulundusühistu) kui ka taotleja kaudu tegevustes osalevad ettevõtjad (kui taotleja on näiteks tootjaid esindav mittetulundusühing). Kui taotlejaks on seltsing, siis on abi saajateks kõik seltsinglased.

Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. töö on tehtud ning teenus on osutatud ja vastu võetud;
2. töö või teenuse eest on tasutud.

Toetuse saaja esitab maksetaotluse vähemalt kord aastas arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte rohkem kui neli korda aastas.

PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 16 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.