Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 2020

Meede 10.1.1 MAK 2014-2020

Erandkorras ei rakendata 2020. aastal toetuste vähendamist pindalatoetuse taotluse esitamise eest (1% tööpäeva kohta) hilinenud taotluste vastuvõtmise perioodil 22. maist kuni 15. juunini 2020. a.

Pärast 15. juunit esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Taotlusel esitatud andmeid on võimalik muuta, parandada või täiendada kuni 15. juunini 2020. a. Taotluse andmeid saab tagasi võtta osaliselt või täielikult kuni kohapealsest kontrollist või vigadest teatamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni.

Selleks, et PRIA jõuaks vajadusel juhtida taotlejate tähelepanu võimalikele puudustele taotlustes ja taotlejad saaksid need taotlusperioodil ära korrigeerida, soovitame taotlus esitada esimesel võimalusel, soovitavalt maikuu jooksul!

MAK ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi logo

Tutvustus

Keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) toetuse eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

Meetme eelarve 2020. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 23 500 000 €.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamiseks vajaminev summa ületab taotlemise aastaks määratud eelarvet, on PRIAl õigus määrusega sätestatud toetuse määra vähendada.

Toetust saab taotleda 2.-21. maini 2020. a. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 22. maist kuni 15. juunini 2020. a.

Taotlust saab esitada vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Tingimused

NB! Olulised muudatused toetuse tingimustes võrreldes eelmise aastaga:

  • Taotlejad, kelle 5-aastane kohustuseperiood lõppes 31.12.2019. a, saavad kohustust ühe kalendriaasta võrra pikendada.

  • Alates 2020. aastast ei saa KSM kohustust asendada mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse (edaspidi MAH), piirkondliku mullakaitse toetuse (edaspidi MULD), piirkondliku veekaitse toetuse (edaspidi VESI), maa rohumaana hoidmise ning keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse (edaspidi KSA) toetuse kohustusega.

  • Kui KSM kohustus võetakse üle pärast neljandat kohustuseaastat ja kohustuse ülevõtjal ei olnud varasemast kehtivat KSM kohustust, ei pea ülevõtja KSM täienduskoolitusel osalema.

KSM toetuse saamise nõuded

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning KSM toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

KSM toetusega seotud nõudeid tuleb täita kogu kohustuseperioodi jooksul, sealjuures ka kohustuse pikendamise korral (vt punkti Kohustused).

  • Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.

  • Toetust ei saa taotleda taotleja, kes taotleb mahepõllumajandusele ülemineku toetust või mahepõllumajandusega jätkamise toetust.

  • Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.

  • Taotleja peab kasvatama põllumajandusliku majapidamise põllumaal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri, millest vähemalt üks peab olema teravili, kaunvili, rühvelkultuur, õli- või kiukultuur, muu tehniline kultuur, ravim- või maitsetaim, köögivili või maasikas. NB! Juhime tähelepanu, et kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (ROH) raames peavad taotlejad täitma põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõudeid.

Põllumaa arvestusse lähevad kõik taotleja kasutuses olevad põllud, mis on taotlusele märgitud tähisega P (põllumajanduskultuurid, sööti jäetud maa ja lühiajaline rohumaa) või M (mustkesa). Põllumaa hulka ei arvestata püsirohumaad (PR) ja tagasirajatud püsirohumaad (TAR).

Lühiajaline rohumaa on maa, millel kasvatatakse heintaimi kuni viiel järjestikusel aastal. Selline põld, millel kasvatatakse viis järjestikust aastat heintaimede segu, arvatakse kuuendal aastal püsirohumaaks (PR). Sealjuures katkestavad rohumaa vanuse arvestuse heintaimede puhaskultuurid (nt punane ristik, lutsern jne), muud põllumajanduskultuurid kui heintaimed ja mustkesa. Puhaskultuuriga rajatud heintaimede põld arvestatakse alati põllumaa hulka. Rohumaa vanust hakatakse uuesti algusest arvestama sellest hetkest, kui taotlusele on märgitud heintaimede segu.

NB! Need aastad, millal põllule on taotletud MULD toetust, VESI toetust maa rohumaana hoidmise eest või on põld märgitud ökoalaks, rohumaale vanust ei lisa, st rohumaa vanust hakatakse edasi lugema MULD või VESI taotlemisele või ökoalaks märkimisele järgnevast aastast.

Toetusõiguslik on:

  • põllumaa, millel kasvatatakse põllukultuure, ravim- või maitsetaimi, köögivilja või maasikat;

  • põllumaa, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti. NB! Sellel kohustuseaastal, millal maa on jäetud sööti või mustkesasse, põllule KSM toetust ei maksta;

  • põllumaa, millel kasvatatakse kuni neljal järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale aastale järgneva kohustuseaasta 15. juunil kasvatatakse seal põllukultuuri, ravim- või maitsetaimi, köögivilja, maasikat või hoitakse seda maad mustkesas;

  • põllumaa, millel kasvatatakse heintaimi seemne tootmiseks ja mis on Põllumajandusameti poolt põldtunnustatud;

  • põld, mille pindala on vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad KSM toetuse nõuetele ja kokku moodustavad ühikumääragrupis vähemalt 0,30 ha;

  • põld, mis asub põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse;

  • kuni 5 meetri laiune rohumaariba, mis paikneb mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava tee ja põllukultuuride, köögivilja, maasika, ravim- või maitsetaimede, KSM toetusõiguslike rohumaade, mustkesas hoitava maa või sööti jäetud maa vahel.

Tagasirajatud püsirohumaa (TAR) ei ole KSM toetusõiguslik, st kui taotleja on varasemalt sellisele maale KSM toetust saanud, millele ta nimetatud rohumaa rajab, küsitakse varasemalt selle põllu kohta makstud KSM toetus tagasi.

  • Peamine põllumajanduskultuur ei tohi hõlmata rohkem kui 75% põllumaast ja kaks peamist põllumajanduskultuuri ei tohi hõlmata kokku rohkem kui 95% põllumaast.

  • Taotleja peab koostama või vajaduse korral uuendama põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani.

  • Viljavahelduse nõuded:

    • sama liiki põllukultuuri või köögivilja ei tohi samal maal kasvatada kauem kui kahel järjestikusel aastal. Perekonda köömen kuuluvaid põllumajanduskultuure võib samal maal kasvatada kuni kolmel järjestikusel aastal. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta külvikorras põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust;

    • teravilja ei tohi kasvatada samal maal kauem kui kolmel järjestikusel aastal. Maisi või tatra kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. Mustkesa ja söötis maa ei katkesta teraviljade järgnevust;

    • ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei või kasvatada samal maal uuesti enne kolme aasta möödumist.

  • Vähemalt 15% KSM toetusõiguslikul maal tuleb igal kohustuseaastal kasvatada liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure.

  • Vähemalt 30% KSM toetusõiguslikust maast tuleb igal kohustuseaastal hoida 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

  • Taotleja peab kasutama külvisena taotluse esitamise aastale eelneva aasta sügisesel ja taotluse esitamise aasta kevadisel teraviljade külvipinnal kokku vähemalt 15% sertifitseeritud teraviljaseemet.

  • Glüfosaati on keelatud kasutada põllukultuuridel või köögiviljadel tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni; haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel; põllul, millele taotletakse toetust mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest.

  • Iga kohustuseaasta 1. detsembriks peavad taotlejal olema kehtivad mullaproovid põllumajandusliku majapidamise iga 5 hektari KSM toetusõigusliku maa kohta.

  • Taotleja või tema esindaja peab viienda kohustuseaasta 15. juuniks osalema KSM täienduskoolitusel.

  • KSM kohustuse ülevõtmisel, kui kohustuse ülevõtjal ei olnud varem KSM kohustust, peab kohustuse ülevõtja või tema esindaja osalema KSM algkoolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 1. detsembriks ja täienduskoolitusel viienda kohustuseaasta 15. juuniks. Kui kohustus võetakse üle pärast kolmandat kohustuseaastat, ei pea ülevõtja algkoolitusel osalema ning kui kohustus võetakse üle pärast neljandat kohustuseaastat, ei pea osalema ka täienduskoolitusel.

  • Kui maa, millel kasvatatakse põllukultuure, köögivilja või mida hoitakse mustkesas, moodustab üle 20 hektari suuruse ala ja piirneb mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega, siis peab taotleja rajama või jätma tee ja põllu vahele 2–5 meetri laiuse rohumaariba või maastiku joonelemendi nagu kraav, hekk või kiviaed.

  • Taotleja peab koostama 15. juuniks väetamisplaani kogu enda kasutuses oleva põllumajandusmaa kohta.

  • Kui taotlejal on olemas KSM toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015. a määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel.

 

KSM toetuse taotleja saab lisaks põhitegevuse toetusele taotleda toetust ka täiendava veekaitse lisategevuse ja mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest. Alates teisest kohustuseaastast võib taotleja ellu viia ka põllulindude soodustamise lisategevust.

  • Lisategevuse toetuse taotlemiseks peab taotlema KSM toetust.

  • Vähemalt 50% KSM toetusõiguslikust maast peab olema taotlemise aasta 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

  • Lisategevuse toetuse taotlemiseks peab taotlema KSM toetust.

  • Taotlejal peab olema PRIA põllumajandusloomade registris taotlemise aasta 1. mai seisuga vähemalt 10 mesilasperet või peab ta olema sõlminud kokkuleppe mesinikuga, kellel on PRIA põllumajandusloomade registris vähemalt 10 mesilasperet. Iga 0,5 ha toetusõigusliku maa kohta peab olema vähemalt 1 mesilaspere.

  • Toetust antakse KSM määruse lisas nimetatud korjetaimedega rajatud põldude kohta.

  • Taotleja peab kasvatama toetusõiguslikul maal kuni kohustuseaasta 15. augustini mesilasperedest kuni 200 meetri kaugusel puhaskultuurina vähemalt kolme korjetaime liiki. Kolmest peamisest korjetaime liigist väikseima liigi kogupindala ei tohi olla alla 20% kolme peamise korjetaime liigi kogupindalast. Korjetaimedena arvestatakse taimeliike, mis taotluse esitamise aastal õitsevad.

  • Korjetaimede kasvatamise korral on niitmine, karjatamine, hekseldamine ja maa ettevalmistamine järgmise kultuuri kasvatamiseks keelatud kuni kohustuseaasta 15. augustini. Mitmeaastaseid korjetaimi, mida ei kasutata pärast 15. augustit haljasväetiseks, tuleb külviaastale järgnevast kalendriaastast alates niita või hekseldada ajavahemikul 16. august kuni 15. september.

  • Lisategevust võib ellu viia alates KSM teisest kohustuseaastast.

  • Püsirohumaa ja MULD toetusega hõlmatud põllumaa võib põllulindude soodustamiseks jätta üle aasta niitmata, hekseldamata või muul viisil hooldamata ulatuses, mis on kohustuseaastal kasutatavast KSM toetusõigusliku maa pindalast väiksem või sellega võrdne.

 

KSM toetuse ja lisategevuste tingimused on sätestatud maaeluministri 29.04.2015. a määrusega nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“.

Täpsemat infot KSM toetuse nõuete ja taotluse täitmise kohta saab lugeda juhendist "Abiks taotlejale".

Kohustused

KSM toetusega seotud nõudeid tuleb täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) ning kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal KSM toetuse taotlemisega.

Taotlejad, kelle 5-aastane kohustuseperiood lõppes 31.12.2019. a, saavad kohustust ühe kalendriaasta võrra pikendada. Kohustuseperioodi pikendamisel peab taotleja jätkuvalt järgima kõiki KSM määruses sätestatud toetuse nõudeid, sealjuures ka kohustuse suurendamisele ja vähendamisele kehtestatud nõudeid.

Taotleja, kellel on 31.12.2019. a lõppenud kohustus ja, kes ei soovi ise kohustust pikendada, saab oma kohustuse üle anda teisele taotlejale. Toetuse taotlemiseks peab kohustuse ülevõtja märkima taotlusel kohustuse pikendamise.

Kohustuse võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

Alates 2019. aastast uut KSM toetuse kohustust võtta ei saa. KSM kohustust saab suurendada kuni 20% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kui taotleja kohustus suureneb üle 20%, tuleb taotlusel KSM kohustuse alla planeeritud põldude pindala vähendada sellises ulatuses, et KSM kohustuse suurenemine oleks kuni 20%. Kui taotleja ei vähenda KSM kohustuse alla planeeritud põldude pindala nii palju, et kohustuse suurenemine oleks kuni 20%, määratakse talle toetust maksimaalselt selle pindala ulatuses, mis oli tal kohustuse all 2019. aastal. See tähendab, et taotleja ei saa 2020. aastal KSM toetust kogu suurenenud pindala ulatuses.

Ülevõtmise teel alanud KSM kohustust suurendada ei saa.

Kohustust ei või suurendada sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks. Planeeritava Rail Balticu trassikoridori jäävaid maid saate vaadata Maa-ameti geoportaalist, valides menüüst kaardirakendused „Kitsenduste kaart“ ja lülitades kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic trass“. Rail Balticu trassikoridori kaardikiht on nähtav ka PRIA avalikul veebikaardil, lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic’u trass“.

KSM kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja mille osas kohustust üle ei võeta.

Toetuse määramine

PRIA teeb KSM toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2021. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2021. a.

KSM toetuse määrad:

  • põhitegevuse elluviimise eest – 50 €/ha;

  • täiendava veekaitse lisategevuse elluviimise eest – 5 €/ha;

  • mesilaste korjealade rajamise lisategevuse elluviimise eest – 193 €/ha.

KSM toetus on üks seitsmest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, mille taotlemise korral on  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 II lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);

  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);

  • muu maakasutuse puhul hektari kohta 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK toetusõiguslikud maad).

Kui taotleja ületab KSM, MULD, VESI, KSA, keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse, kohalikku sorti taimede kasvatamise ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.