Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks (toiduainetööstustele energiakulu hüvitamine) 2023

Riiklik

Tähelepanu! Taotlusvorm on muutunud. Käibemaksukohustuslased saavad toetust taotleda käibemaksuta summale. Kui olete taotlusvormi täitmist juba alustanud, liikuge tagasi detailandmete sammu, et käibemaksu infot uuendada.


NB! Kõigil juriidilistel isikutel, kelle majandusaasta lõppes 31. detsembril, peab olema esitatud 2022. a majandusaasta kohta majandusaasta aruanne või tuludeklaratsiooni vorm E äriregistrile või Maksu- ja Tolliametile hiljemalt 30. juuniks 2023. a.

Tutvustus

Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks aitab leevendada Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu tingitud negatiivseid mõjusid toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegelevale ettevõtjale.  

Toetust saavad taotleda töötlemisettevõtted suurenenud energiakulu hüvitamiseks. Arvesse võetakse 2022. aastal suurenenud energiakulu, mis on tekkinud pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukraina vastu, see tähendab ajavahemikku 1. märtsist 31. detsembrini 2022. aastal.

Määruse alusel avaneb kaks taotlusvooru. Juunikuises voorus hüvitatakse energiakulu hinnatõusust tingitud lisakulusid toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegelevatele ettevõtjatele.

Käesoleva taotlusvooru eelarve on 4 900 000 eurot. Toetust rahastatakse 100% Eesti riigieelarvest riigiabina.

Taotluste vastuvõtt toimub 14.21. juunil 2023. a.

Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendi leiate lehekülje „Abiks taotlejale“ alalõigust ning e-PRIAs vastava teenuse juurest.

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

Tingimused

  • Taotleja saab taotlusperioodi jooksul esitada ühe taotluse.
  • Toetust võib taotleda toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb taotluse esitamise ajal ja tegeles taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal tegevusalal, milleks on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” kohaselt toiduainete tootmine (EMTAKi jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAKi jao C alajagu 102) ning lemmikloomade valmistoidu tootmine (EMTAKi jao C alajagu 1092).
  • Toetust antakse üksnes juhul, kui taotleja töötlemisettevõtte 2022. aasta energiakulu ja taotleja toiduainete tootmise tegevusalal saadud müügitulu suhtarv on võrreldes 2021. aasta sama suhtarvuga vähemalt 10 protsendi võrra halvenenud.
  • Suhtarvu kindlaksmääramisel võetakse arvesse kogu töötlemisettevõtte energiakulu (sh universaalteenuse hind) ning taotleja toiduainete tootmise tegevusalalt saadud müügitulu. Suhtarvu arvutamise soovitusliku vormi leiate lehekülje lõpus rubriigist „Abiks taotlejale“ alalõigust „Abimaterjalid“.

    Arvutusnäited on toodud määruse seletuskirjas lehekülgedel 11 ja 12. Seletuskirja leiate lehekülje lõpus rubriigist „Abiks taotlejale“ alalõigust „Juriidilised alused“.
  • Energiana käsitatakse energiatooteid energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 tähenduses ehk energiatooteid, sealhulgas põlevkütust, soojust, taastuvenergiat, elektrit ja muid energiatooteid. Energiakulu vahe hüvitatakse olenemata sellest, millist energiaallikat (nt elekter, kütus (v.a transpordiks), kaugküte, soojuspump jne) töötlemisettevõttes kasutatakse. Energiakulu vahe arvutamisel võetakse arvesse kogu energiakulu olenemata sellest, kas töötlemisettevõttes kasutatakse ühte või mitut erinevat energiaallikat.
  • Toetuse suuruse arvutamisel ei võeta arvesse 2022. aastal elektrituruseaduse alusel universaalteenusena tarbitud elektri kulu ega tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikult ostetud energia maksumust.

    Näiteks kui taotleja hakkas 1. novembrist 2022. a tarbima elektrit universaalteenusena, siis selle eest elektri hinnavahe hüvitust taotleda ei saa. Sellisel juhul saab toetust taotleda ajavahemikul 1. märts kuni 31. oktoober 2022. aastal tarbitud energiakulu eest.
  • Toetust saab taotleda üksnes sellise energiakulu hüvitamiseks, mis on selgelt seostatav taotleja majandustegevusega toiduainete tootmise valdkonnas ehk töötlemisettevõttega. Näiteks peab olema töötlemisettevõttes vajaliku elektri tarbimine muust elektritarbimisest eraldi mõõdetav või on teenusepakkuja esitanud selle kohta eraldi arve.
  • Kohustuslikud esitamisele kuuluvad dokumendid:
    1. selle isiku väljastatud arve, kellelt taotleja ostis töötlemisettevõtte jaoks energiat, või muu dokument, millega tõendatakse töötlemisettevõtte energiakulu ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2021. ja 2022. aastal;
    2. töötlemisettevõtte energiakulu tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

    Lisaks tuleb esitada teave selle kohta, kas taotleja on töötlemisettevõttes 2022. aastal elektrituruseaduse alusel tarbinud elektrit universaalteenusena.

 

Juhime tähelepanu, et kui esitate PRIAsse taotluse, mis ei ole nõuetekohane või ei sisalda kõiki vajalikke dokumente, siis saate taotluste vastuvõtuperioodi jooksul puudused kõrvaldada. Selleks tuleb e-PRIAs avada juba esitatud taotlus ning valida „Esita muudatustaotlus“. Kui taotluste vastuvõtuperioodi jooksul taotluses olevaid puudusi ei kõrvaldata, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata.

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpne kord on sätestatud regionaalministri 11. mai 2023. a määrusega nr 26 Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks (edaspidi määrus). Käesoleva vooru taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded on täpsemalt kirjeldatud määruses § 3 lõikes 2, § 4, § 7, § 8 ning § 9 lõigetes 1 ning 3.

Toetuse määrad

Toetust saab taotleda minimaalselt 1000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot ühe taotleja kohta. Toetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse ka riigiabi ajutise raamistiku alusel varem antud toetuse summat, mis ei tohi ületada riigiabi ajutise raamistiku punkti 61 alapunktis a sätestatud piirmäära.

Taotleja ning taotlejaga ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad võivad kokku saada toetust 350 000 euro ulatuses.

Toetust antakse Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2023. a teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3–46) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) osa 2.1 kohase riigiabina Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks tegevusvaldkonnas, mida suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud.

Komisjon loeb antava riigiabi Euroopa Liidu toimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused (mida võib ja ka on käesolevas riigisiseses määruses kitsendatud):

a) abi ei ületa 250 000 eurot põllumajandustootja toetuse kohta või 2 000 000 eurot toiduainete tootmisega tegeleva ettevõtja kohta;

b) põllumajandustootjatele antava abi summat ei tohi kindlaks määrata turule viidud kaupade hinna või koguse alusel;

c) abi antakse kriisist mõjutatud ettevõtjatele;

d) abi antakse hiljemalt 31. detsembril 2023. a.

Toetuse maksmiseks riigiabi ajutise raamistiku alusel peab riik saama meetmele Euroopa Komisjonilt heakskiidu. Selleks esitas Maaeluministeerium maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel 3. märtsil 2023. aastal Euroopa Komisjonile riigiabi teatise, mis registreeriti komisjonis numbriga SA.106614. Tulenevalt ELTLi artikli 108 lõikest 3 ei saa toetust anda (st toetuse määramise otsuseid teha) enne komisjonilt heakskiitva otsuse saamist.

Toetuse suuruse arvestamisel järgitakse riigiabi ajutise raamistiku punkti 61 alapunktis a sätestatud piirmäära ja võetakse arvesse ühe ettevõtja (st kontserni ja valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja) kohta makstud kogu riigiabi ajutise raamistiku alusel makstud toetused: nii käesoleval aastal kui ka 2022. aastal makstud toetused.

Toetuse määramine

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja vastab toetuse saamise nõuetele. Kui taotlejate esitatud kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA toetuse suurust ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalses võimalikus ulatuses, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembril 2023. aastal, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud § 2 lõike 1 nimetatud riigiabi ajutise raamistiku alusel esitatud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

Kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse riigiabina makstava toetuse andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg, mille jooksul ta saab esitatud taotluse viia kooskõlla toetuse andmise tingimustega.

Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma või ei tee seda määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus rahuldamata.

Kui Euroopa Komisjon riigiabi andmiseks luba ei anna ja toetust ei ole võimalik anda vähese tähtsusega abina, jäetakse taotlus rahuldamata.

Abiks taotlejale

Lisainfo:

  • investeeringutoetuste infotelefon 737 7678
  • toetustega seotud info info [at] pria [dot] ee (info[at]pria[dot]ee)