Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus 2021

Meede 10.1.4 MAK 2014-2020

Tutvustus

Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetuse (edaspidi KSA) eesmärgiks on vähendada aianduskultuuride kasvatamisel taimekaitsevahendite kasutamist, tagada tarbijatele tervislikum toit, vähendada toitainete leostumist mullast ning aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele põllumajandusmaastikus.

Meetme eelarve 2021. aastal esitatud taotluste rahastamiseks on 400 000 €.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamiseks vajaminev summa ületab taotlemise aastaks määratud eelarvet, on PRIAl õigus määrusega sätestatud toetuse määrasid vähendada.

Toetust saab taotleda 2.-21. maini 2021. a. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 22. maist kuni 15. juunini 2021. a. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotlust saab esitada vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Tingimused

NB! Olulised muudatused toetuse tingimustes võrreldes eelmise aastaga:

  • 2021. ja 2022. aastal saab võtta KSA toetuse 1-aastast kohustust. Sel juhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavaid tegevusi ellu viia, üks kalendriaasta.
  • Kui taotleja suurendab 2021. või 2022. aastal oma 5-aastast kohustust üle 15% võrreldes kohustuse võtmise aastaga, algab uus kohustus, mille kestus on üks kalendriaasta.
  • 1-aastase kohustuse puhul peab hoidma toetusõiguslikul maal bioloogilist mitmekesisust toetavaid elemente kohustuseperioodi 15. juunist kuni kohustuseperioodi lõpuni.
  • 1-aastase kohustuse puhul peab toetusõigusliku maa iga põllu ühel küljel hiljemalt kohustuseperioodi 15. juuni seisuga olema kaitsehekk.

KSA toetuse saamise nõuded

Taotleja peab täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal nõuetele vastavuse nõudeid ning KSA toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

KSA toetusega seotud nõudeid tuleb täita kogu 1- või 5-aastase kohustuseperioodi jooksul (vt punkti Kohustused).

  • Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
  • Toetust võib taotleda vähemalt 0,30 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta, millel taotleja kasvatab allpool loetletud viljapuid või marjapõõsaid järgmise istutustihedusega:
    • õunapuu tugeva kasvuga alusel, pirnipuu – vähemalt 100 tk hektari kohta;
    • õunapuu keskmise kasvuga alusel – vähemalt 300 tk hektari kohta;
    • õunapuu nõrga kasvuga alusel – vähemalt 500 tk hektari kohta;
    • luuviljalised – vähemalt 270 tk hektari kohta;
    • astelpaju, aroonia – vähemalt 600 tk hektari kohta;
    • sõstar, karusmari – vähemalt 2000 tk hektari kohta;
    • vaarikas, pampel – vähemalt 3000 tk hektari kohta;
    • viinapuu – vähemalt 1300 tk hektari kohta;
    • kultuurmustikas, ebaküdoonia – vähemalt 1000 tk hektari kohta;
    • kultuurjõhvikas – vähemalt 30 000 tk hektari kohta;
    • harilik sarapuu – vähemalt 250 tk hektari kohta;
    • söödav kuslapuu – vähemalt 665 tk hektari kohta;
    • harilik pihlakas – vähemalt 150 tk hektari kohta.
  • Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
  • Toetusõigusliku maaga külgnevad kuni 15 m laiused teenindusalad loetakse toetusõigusliku maa hulka. Istutustiheduse määramisel ei arvestata teenindusala alla jääva maaga.
  • Taotleja peab korraldama enne taimekaitsevahendi kasutamist taimekahjustajate seire ning kandma andmed seire kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse.
  • Toetusõiguslikul maal ei tohi kohustuseperioodi jooksul kasutada glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid.
  • Maal, millel kasvatatakse viljapuid, tuleb hoida iga kalendriaasta 1. maist kuni 31. augustini õunamähkuri, ploomimähkuri, õunakoi ja õunapuu võrgendkoi avastamiseks feromoonpüüniseid. Püünised peavad olema paigutatud tihedusega vähemalt üks püünis igal 0,30 hektari suurusel maa-alal.
  • Toetusõiguslikul maal tuleb hoida 5-aastase kohustuseperioodi teise aasta 1. maist kuni kohustuseperioodi lõpuni ja 1-aastase kohustuse puhul kohustuseperioodi 15. juunist kuni kohustuseperioodi lõpuni bioloogilist mitmekesisust toetavaid elemente (lindude pesakast, röövlindude istumiskoht, putukapesa ja mesitaru, milles peetakse mesilasi). Bioloogilist mitmekesisust toetavad elemendid peavad olema paigutatud järgmise tihedusega:
    • vähemalt kaks elementi igal 0,30 hektari suurusel maa-alal, millel kasvatatakse kultuurmustikaid või -jõhvikaid;
    • vähemalt kaks elementi, millest üks on lindude pesakast, igal 0,30 hektari suurusel maa-alal, millel kasvatatakse puuvilju või marju, välja arvatud kultuurmustikaid või -jõhvikaid.
  • Viljapuude ja marjapõõsaste reavahed tuleb hoida vähemalt 2/3 ulatuses rohukamaras.
  • Rohu kõrgus võib toetusõiguslikul maal, sealhulgas teenindusalal olla kuni 30 cm.
  • Viljapuude ja marjapõõsaste võrasid tuleb hooldada lõikamise teel.
  • Toetusõigusliku maa iga põllu ühel küljel peab hiljemalt 5-aastase kohustuseperioodi teise aasta 1. mai seisuga ja 1-aastase kohustuse puhul kohustuseperioodi 15. juuni seisuga olema kaitsehekk. Uue kaitseheki rajamisel peab see olema vähemalt kaherealine ja koosnema vähemalt kahest põõsa- või puuliigist. Kaitsehekki peab säilitama kuni kohustuseperioodi lõpuni.
  • Iga kohustuseaasta 1. detsembriks peab iga kuni 3 hektari toetusõigusliku maa kohta olema taotlejal kehtivad mullaproovid.
  • Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab esimese kohustuseaasta 1. detsembriks olema osalenud keskkonnasõbraliku aianduse koolitusel.
    Kui 5-aastase kohustuse ülevõtjal ei olnud varem kohustust, peab kohustuse ülevõtja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osalema kohustuse ülevõtmise aasta 1. detsembriks keskkonnasõbraliku aianduse koolitusel. Arvestatakse alates 2015. kalendriaastast läbitud koolitusi.
  • Kui taotlejal on olemas KSA toetusega seotud veebileht, peab ta selle kaudu teavitama avalikkust, et asjakohane tegevus on viidud või viiakse ellu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist saadud toetuse abil. Selleks tuleb kodulehel avaldada MAK logo ja Euroopa Liidu embleem ning esitada tegevuse lühikirjeldus. Toetuse teavitamisega seonduv on reguleeritud maaeluministri 22.12.2015. a määrusega nr 26. Täiendav info on kättesaadav PRIA kodulehel.

 

KSA toetuse tingimused on sätestatud maaeluministri 29.04.2015. a määrusega nr 50 „Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus“.

Täpsemat infot KSA toetuse nõuete ja taotluse täitmise kohta saab lugeda juhendist „Abiks taotlejale“. 

Kohustused

KSA toetuse 5-aastase kohustuse puhul tuleb nõudeid täita 5 järjestikusel kalendriaastal (kohustus) ning kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal KSA toetuse taotlemisega.

KSA toetuse 1-aastase kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavaid tegevusi ellu viia, üks kalendriaasta.

KSA 5-aastast kohustust võib üle anda alates teisest kohustuseaastast. Kohustuse ülevõtmisel taotleja enda kohustus ja ülevõetud kohustus liidetakse ning kohustuse kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus, st kohustuse ülevõtja kohustuseperiood võib pikeneda. See kehtib nii kohustuse osalise kui ka täieliku ülevõtmise korral.

1-aastast kohustust üle anda ei saa.

KSA 5-aastast kohustust saab suurendada kuni 15% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kohustuse suurendamisel üle 15% algab uus, 1-aastane kohustus.

Ülevõtmise teel alanud KSA kohustust suurendada ei saa. Soovi korral saab taotleja võtta uue,  1-aastase kohustuse.

Kohustust ei või suurendada sellise maa arvelt, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks. Planeeritava Rail Balticu trassikoridori jäävaid maid saab vaadata Maa-ameti geoportaalist, valides menüüst kaardirakendused „Kitsenduste kaart“ ja lülitades kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic trass“. Rail Balticu trassikoridori kaardikiht on nähtav ka PRIA avalikul veebikaardil, lülitades abiinfo kaardikihtide valikus sisse „Rail Baltic’u trass“.

KSA 5-aastase kohustuse vähendamine ei ole lubatud. Kohustuse vähendamisel nõutakse makstud toetus tagasi selle maa osas, mille võrra on kohustusealuse maa pindala vähendatud.

Toetust ei nõuta tagasi üksnes selle maa osas, mis läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja mille osas kohustust üle ei võeta.

Toetuse määramine

PRIA teeb KSA toetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2022. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2022. a.

Toetuse määrad

KSA toetuse määr ühe hektari maa kohta on 160 €/ha.

KSA toetus on üks seitsmest MAK 2014-2020 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, mille taotlemise korral on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr  1305/2013 II lisas sätestatud maksimaalne toetuse suurus hektari kohta:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim- ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul hektari kohta 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik põllud maakasutusega PR, TPR, TAR, P+heintaimed ja PLK toetusõiguslikud maad).

Kui taotleja ületab keskkonnasõbraliku majandamise, piirkondliku mullakaitse, piirkondliku veekaitse, KSA, keskkonnasõbraliku köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse, kohalikku sorti taimede kasvatamise ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuseid taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta.