Terras: muudame erimärgistusega diislikütuse kasutamise põllumajandustootmises senisest paindlikumaks

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas eelnõude infosüsteemis ministeeriumitele kooskõlastamiseks vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatustel on kaks eesmärki: esiteks laiendada tootjate võimalusi kasutada eriotstarbelist diislikütust põllumajandustoodete tootmiseks kasutatavates veoautodes ja muus tehnikas ning teiseks ajakohastada väärteo karistusmäärasid.

Vedelkütuse erimärgistamise seadus võeti vastu eelmise sajandi lõpus. Toona sätestati selles täpne loetelu masinatest ja seadmetest, kus võis kasutada eriotstarbelist diislikütust. Kehtiva seaduse kohaselt võib sellist kütust kasutada põllumajandustoodete tootmiseks kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis.

Põllumajandus on aga arenev majandusharu, kus võetakse üha enam kasutusele uusi, innovaatilisi diislikütusel töötavaid seadmeid ja masinaid. Selline tehnika tarbib enamasti ka vähem kütust ning seeläbi saavad põllumajandusettevõtjad panustada kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Lisaks vähenevad ka ettevõtjate kulud ja seeläbi suureneb sektori konkurentsivõime. Seetõttu pole enam otstarbekas sätestada seaduse tasemel kinnist loetelu masinatest ja seadmetest, milles on lubatud kasutada eriotstarbelist diislikütust. Oluline on sellise kütuse kasutamise eesmärk − põllumajandustoodete tootmine.

Siiski jäävad kehtima ka teatud piirangud. Eriotstarbelist diislikütust saab kasutada vaid ettevõtte sees ehk kuni 65 km raadiuses ettevõtte tegutsemiskohast. Sõiduautodes ja kaubikutes on selle kasutamine endiselt keelatud. 2023. aastal kehtima hakanud eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguste süsteemis muudatusi ei tehta.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on oluline otsida kõiki võimalusi sektoris tegutsevate ettevõtete kulude vähendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks. „Põllumajandussektori konkurentsivõime on juba pikemat aega olnud kriitilises seisus − kogutoodangu väärtus ei ole alates 2015. aastast katnud ära sektori kogukulusid. Lisandväärtus ning ettevõtjatulu on tulnud toetuste kaudu. Seega peame kasutama kõiki meetmeid põllumajandusettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks nii sise- kui ka välisturul. Nii tugevdame Eesti toidujulgeolekut ja edendame sektori kliimaeesmärkide täitmist,“ ütles minister.

Teise suurema muudatusena ajakohastatakse väärteo karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Kehtivas seaduses juriidilistele isikutele sätestatud trahvimäärad ei ole võrreldes füüsilistele isikutega proportsionaalsed ega ajakohased.

Karistuse kohaldamise üks põhimõte on selle võimalikke tulevasi rikkumisi ennetav mõju. Kehtiv 3200 euro suurune karistusmäär juriidilistele isikutele ei pruugi olla piisavalt tõhus, et hoida ära erimärgistatud diislikütuse väärkasutust. Seetõttu tõstetakse sellise diislikütuse ebaseadusliku kasutamise ja müügiga seotud rikkumise eest kohaldatavat maksimaalset rahatrahvi kuni 32 000 euroni, mis trahvimäärade ajakohastamise tulemusel on saanud küllaltki sagedaseks juriidilisele isikule kohaldatavaks trahvimääraks. Praegust trahvimäära on kohaldatud alates 2002. aastast.

Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine on Vabariigi Valitsuse tööplaani tegevus.

Eleen Lindmaa
5551 4433
Ministri nõunik
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium