Tehisaru hakkab taotlustele juba enne esitamist tagasisidet andma

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ehitab tehisarul põhinevat tööprotsessi, mis tagasisidestab taotluse täitjale toetustaotluste sisulist ja juriidilist vastavust määrusele juba enne taotluse esitamist, vältides nii tuhandeid järelepärimiskirju ning lühendades menetlusaegu.

Aastas esitatakse PRIAle üle 55 000 toetustaotluse. Nii mõnedki neist on puudulikult täidetud, sõnastuselt ebatäpsed või sisaldavad inimlikest eksimustest tingitud ebaõiget infot. Automaatselt ei tohi aga selliseid taotlusi välistada.

„Kuniks kõik järelepärimiste vastused ei ole käes, ei saa me toetusraha andmisel lõplikku otsust teha,“ kommenteerib Kiido Levin, PRIA toetuste arendamise osakonna juhataja. „Õigusaktides kirja pandud nõuded on täpsed, mis tähendab, et ka meie kohustus on taotluses esitatavat hoolikalt kontrollida. Mitte ainult, et kas ettevõtja tohib mingit konkreetset toetust saada, vaid et kas tema plaan vastab taotlusvoorus seatud eesmärkidele, milles Euroopa Liidus on liikmesriikide poolt ühiselt kokku lepitud.“

Täpsustavaid järelepärimiskirju saadeti 2025. aastal üle 6000. Need päringud on reeglina detailsed ja tehnilised ning nendega käib kaasas enam kui nädala pikkune vastamisaeg. Paratamatult tekib olukord, kus kõigi teistegi otsuste tähtajad lükkuvad edasi, sest olemasoleva info põhjal ei ole võimalik teatud taotlusi ei välistada ega ka heaks kiita.

Võib juhtuda, et klient ootab oma taotlusele mitu kuud toetuse rahuldamise otsust. Kuna paljudel juhtudel ei tohi taotleja enne otsuse saabumist toetatava tööga alustada, ootabki näiteks paigaldamiseks valmis masin kile all PRIA vastust.

Andmekvaliteedi parandaja ja mõtestaja

Tehisintellekti-põhine tugi võiks suurel hulgal saadetavate järelepärimiste probleemi lahendada. Projektimeeskonna kavatsus on liita tehisaru otse toetustaotluse vormi külge. Uuenduslik lahendus võimaldab kliendil tehisarult koheselt soovitusi ja suuniseid saada. „Näiteks, kui inimene peab 600 sõnaga oma äriideed selgitama, ent teeb seda väga lakooniliselt, siis robot viitab, kus ja millises osas peaks taotlust sisulisemalt ja konkreetsemalt lahti kirjutama,“ selgitab tooteomanik Roland Keskküla, toetuste arendamise osakonna ärianalüütik.

Lisaks semantilisele analüüsile kontrollib tehisabiline kohe ära, kas dokumendina taotlusvormile üles laetud fail (nt Excel, Word, PDF vms) on ka sisuline või tegelikult tühi. „Sellist nippi taotlusvormil edasiliikumiseks kohtame me kurvastavalt sageli, aga tehisintellekt saaks kliendile kohe ära öelda, et sa oled kogemata esitanud pooliku mustandi,“ ütleb Kesküla.

Kiire tagasiside vigade vältimiseks

Arvulised andmestikud ja tehnilised kontrollid toimuvad PRIAl juba ammu taustal, kuid just tekstide läbi lugemine on see, mis kõige enam töötunde vajab. Tehisaru tagasiside annaks inimesele selgust, kas kirjapandu vastab sisuliselt ja tehniliselt taotlusvoorus oodatule, ning ennetaks taotlustes eksimustest tulenevaid vigu.

Niisiis annab lahendus lisaks kvaliteetsematele taotlustele ka kohese tagasiside taotlejale endale, mida ta muuta ja parandada võiks. Hetkel niisugust eelkontrolli pole. „Siht oleks, et pärast taotluse esitamist saab taotleja kindel olla, et sõnastuse osas temalt täpsustusi ei küsita ning ideaalis järgmine kontakt PRIAga olekski midagi hoopis positiivsemat, näiteks toetuse rahuldamise otsuse saamine,“ ütleb Kesküla.

Lahenduseni umbes aastaga

Tehisintellekti tugi võiks esimeste taotlusvormide juurde jõuda 2027. aasta sügisel. „Kohe esimese hooga me tõenäoliselt kõiki PRIA toetusi tehisarule selgeks teha ei jõua,“ kommenteerib PRIA toodete juht Mario Liimann. Ta selgitab, et taotluste läbi töötamine on töömahukas, nüansirohke ning tööturult on keeruline vajalike oskustega inimesi leida. „Meie töömaht on aga olemasolevaid ressursse ületav ja kuidagi me peame seda alla tooma. Siin peabki tehisaru võimalusi kasutama,“ lisab Liimann.

Juba valmis lahendust saaks kergesti kohandada ka teistele toetusi andvate asutustelahendustele. Liimann kommenteerib, et nendes toetusskeemides, kus oodatakse tekstilisi vastuseid ja failide üleslaadimist, saaks seda tööriista efektiivselt kasutada. „Muidugi on vaja inimest, kes tehisaru konkreetse organisatsiooni toetustele vastavalt ära treenib ja käimas hoiab. Samas, kui see ikka tuhandeid töötunde aastas nii kliendil kui asutuses kokku hoiab, ei tohiks kellelgi küsimust olla, kas sellist asja peaks ikka tegema,“ ütleb Liimann.

Projekti kogumaksumus on ligikaudu 416 500 eurot ning suuremat osa sellest rahastatakse Justiits- ja Digiministeeriumi meetmest „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ 354 000 euroga. PRIA kanda jääb ligikaudu 62 500 eurot.