Saaremaal tuvastati metsseal sigade Aafrika katk

Haigus diagnoositi Saaremaal Kangrusseljas Kaali jahipiirkonnas ühel surnuna leitud metsseal. Viimati tuvastati sigade Aafrika katku viirust Saaremaal kuus aastat tagasi.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on tegemis täit tähelepanu ja nii ameti kui loomapidaja poolset reageerimist nõudva leiuga. „Viimane viiruspositiivne sigade Aafrika katku (SAK) leid pärineb 2019. aasta jaanuarist, kus viirus tuvastati Randvere külas. Tänane leid on kindlasti ebameeldivaks uudiseks Saaremaa seakasvatajatele, kes peavad farmides viiruse oma loomadeni leviku vältimisemeetmete ehk bioturvameetmete rakendamisel olema veelgi hoolsamad ja järjekindlamad,“ selgitas Kalda. 

Vastutus oma sigade tervise hoidmise eest lasub eelkõige seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete järgimine on ülioluline. Seetõttu tuleb leiust lähtuvalt kriitilise pilguga üle hinnata kõik tegevused oma ettevõttes, vajadusel neid parendada ja kindlasti oma töötajatele meelde tuletada ning tagada nende järgimine.

Kalda sõnab, et iga inimene saab anda oma panuse, et SAK ei leviks – teavitada surnuna leitud metssigadest. „Teave surnuna leitud metssigade kohta aitab kaasa SAKi leviku hindamisele ja leviku piiramiseks vajalike tegevuste kavandamisele, sest teades SAKi leviku ulatust on nii loomapidajatel kui PTAl võimalik tõhusamalt teha kõik endast olenev, et ära hoida nende taudide jõudmist kodusigadeni.“

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ütles, et Keskkonnaamet viib koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga vajadusel läbi ka droonilende. "Seirelendude eesmärgiks on SAKi leviku piiramiseks kindlaks teha metssigade täpne liikumine, kindlasti anname enda abi vajadusel ka Saaremaale," lausus Türna.

Seoses SAK positiivse metssea leiuga on PTA muutnud juba ka SAKi seiret kütitud metssigade hulgas – alates tänasest tuleb SAKile uurida kõik kütitud metssead.

Surnuna leitud metsseast saab teavitada aadressil https://seakatk.ee/teata arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu. Samuti saab märkida leiukohad kaardile. Rakendused on nii eesti, inglise kui ka vene keeles.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul võtavad jahimehed seda leidu väga tõsiselt. „Jahimehed üritavad seda kollet lokaliseerida. See tähendab seda, et asume puhvertsoonis küttima sigu sedasi, et liigutakse leiukoha suhtes väljapoolt sissepoole. Sellist praktikat on küttimisel ka varasemalt kasutatud ning see on osutunud paaril korral efektiivseks. Loodame, et õnnestub ka seekord,“ selgitas Korts. 

Saaremaal on märtsi algusest kuni 5. novembrini kütitud 2772 metssiga. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on küttimise aktiivsus suurem, ehk eelmisel aastal kütiti 1818 metsiga. 

Sigade Aafrika katku leviku kõrgaeg on selleks aastaks läbi, kuid risk järgmiseks suveks taudi puhanguteks on kõrge. Seapidajad peavad üle vaatama oma bioturvalisuse kavad ning viima sisse vajalikud muudatused. 

2025. aastal  31.10. seisuga on Eestis SAK-ile uuritud 9488 metssiga. Kõige rohkem metssigu on uuritud just Saaremaal – 2372 metssiga. 05.11.2025 seisuga on SAKi viirust leitud 231 metsseal. Kõige rohkem on SAKi viirust tuvastatud Viljandimaal (55), järgnevad Järvamaa (42) ja Tartumaa (39).

Täpsem informatsioon SAKi leviku kohta 2025. aastal on leitav PTA kodulehelt.

Meeldetuletuseks seakasvatajale:

• Sigade väljaspidamine on Eestis endiselt keelatud, nende koospidamine teiste loomadega ei ole lubatud.
• Väldi igasugust võimalikku kontakti metssigadega nii inimeste, transpordi kui ka jahinduse kaudu. Kontakti vältimiseks peab loomapidamishoone olema aiaga piiratud.
• Puhasta ja desinfitseeri hoolikalt farmi territooriumile sisenevaid transpordivahendid. Kuna transpordivahendite tõhus puhastamine ja desinfitseerimine on keeruline, on soovitav mitte kasutada farmi traktoreid ja muid masinaid väljaspool farmi territooriumi põllu, heina või metsatöödel.
• Inimeste liikumine, käte pesemine ja riiete-jalanõude vahetamine ja desinfitseerimise reeglite järgimine peab olema hoolikalt tagatud.
• Järgi söödale ja allapanule kehtestatud nõudeid: haljassööta ei tohi ettevõtte territooriumile tuua, sigade söötmiseks mõeldud sööt peab olema vähemalt 30 päeva (või on kuumtöödeldud väljaspool seakasvatuse ettevõtte territooriumit) ja allapanu 90 päeva hoiustaud nii et oleks välistatud sööda saastumine SAK haigustekitajaga. 

Loomade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult informeerima oma farmi teenindavat loomaarsti või Põllumajandus- ja Toiduameti piirkondlikku esindust.

Teate edastas: Elen Kurvits, Põllumajandus- ja Toiduamet, elen [dot] kurvits [at] pta [dot] agri [dot] ee (elen[dot]kurvits[at]pta[dot]agri[dot]ee), 5865 0594