PRIA suurimad toetusmaksed on klientideni jõudnud

PRIA alustas toetuste väljamaksmisega 9. detsembril ja tänaseks on kõik toetusmaksed juba klientideni jõudnud.

Käesoleval aastal laekus PRIAle otsetoetuste taotlusi 14 262 maaharijalt ning piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi 967 loomapidajalt. Pindalapõhiseid üleminekutoetusi taotles 4243 põllumajandustootjat. Otsetoetused on märkimisväärne osa PRIA vahendatavatest toetustest, nende maht moodustab rohkem kui kolmandiku terve aasta jooksul makstavatest summadest. Tänavune otsetoetuste eelarve on eelmise aasta omast 10 miljonit eurot suurem ning ülalmainitud toetuste tänavune eelarve on kokku üle 148,5 miljoni euro.

PRIA alustas toetuste väljamaksmisega 9. detsembril ja tänaseks on kõik toetusmaksed juba klientideni jõudnud. Ühikumäärad arvestas PRIA välja lähtudes taotluste menetlemisel kindlaks tehtud ühikute hulgast, läbiviidud kontrollide tulemustest ja toetusteks eraldatud eelarvetest.

Lisaks eelpoolnimetatud toetustele maksis PRIA toetuse välja väikepõllumajandustootja kavaga liitunutele. Summad arvutati taotletud otsetoetuste kindlakstehtud ühikute alusel ja piirmäär on ühel taotlejal 1250 eurot kõigi otsetoetuste kohta kokku. Klientideni jõudvatelt summadelt on PRIA juba teinud vajalikud vähendused, tasaarveldused ja eraisikute toetustelt kinni pidanud tulumaksu. Määratud otsetuste andmed on leitavad PRIA kodulehel.

Kuidas vältida pindalatoetuse vähendamist ületaotlemise eest?

Tänavu said ligi 700 taotlejat soovitust väiksema toetussumma põhjusel, et olid taotlenud suuremale pinnale kui tegelik toetusõiguslik pind. Sellise olukorra vältimiseks veenduge, et olete tegelikult puhastanud maa võsast ja eemaldanud võsajäänused põllult.

Iseloomulik näide, kus taotlusalune põld on esitatud võsase ala peale (valge joon – taotletud põllu piir; must joon – põllumassiivi tegelik piir).

Kui kavatsete toetust taotleda maale, mis pole kantud põllumassiivide registrisse, siis esitage juba talvelpõllumassiivi piiri muudatusettepanek, kasutades vana e-PRIA teenust „Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek". Nii saate juba enne taotluse esitamist teada, kas maa vastab toetusõiguslikkuse kriteeriumitele.

Pöörake pindalatoetuste taotlemisel tõsiselt tähelepanu kõikidele antavatele hoiatustele ja ärge esitage taotlust suuremale pinnale kui on reaalselt teie kasutuses põllumajandusliku maana. Samuti veenduge, et teil oleks olemas õigus maad kasutada - vastutus nõuetele vastava taotlusaluse pindala õigsuse eest lasub alati toetuse taotlejal.

Pindala- ja loomapõhistest kontrollidest

Toetuse saamise eelduseks on toetuse nõuete järgimine. PRIA viib läbi nii kohapealseid kui ka halduskontrolle. Kokku kontrolliti 2019. juulist novembrini pindalatoetuste raames kohapeal ligikaudu 1200 taotlejat. Sarnaselt varasemate aastatega leiti ühtse pindalatoetuse raames kohapeal enim mittevastavusi rohumaade hooldamisel. Kokku oli tähtajaks hooldamata 266 taotleja 756 põldu. Lisaks oli 39 taotleja 84 põldu ebapiisavalt karjatatud ning järelhooldus tegemata. Vaid 3 taotlejat andsid teada töid takistavatest asjaoludest rohumaa hooldamisel, mida PRIA sai arvestada leevendava asjaoluna. Karjatamise puhul tekitas segadust piisava loomkoormusega karjatamine, et tähtaja saabumiseks oleks rohumaa nõuetekohaselt hooldatud. Kohapeal tuvastati ka 72 põldu, mis ei olnud taotlemise aastal põllumajanduslikus kasutuses ja millele toetuse taotlemine ei ole õigustatud. Varasemast rohkem oli käesoleval aastal probleeme maakasutusõigusega. Taotleja peab olema veendunud, et tal on kõikidele taotlusalustele põldudele olemas maa kasutusõigus. Kokku oli maakasutusõigus puudu 423 põllu osas.

Püsirohumaa tagasirajamise kohustuse täitmist kontrolliti 167 taotleja juures. Kes seda nõuet ei täitnud, peavad arvestama rohestamise toetuse vähendusega.

Loomakasvatuse kontrollvalimis oli kokku 181 loomapidajat, neist 49 piimalehma otsetoetuse taotlejat. Kontrolliti 3122 ammlehma, 1602 piimalehma ja 2061 utte. Peamise puudusena tuvastati kohapeal loomadel kõrvamärkide puudumine, ühe kõrvamärgiga oli 5,5% kontrollitud loomadest. Kindlasti tuleb puuduv kõrvamärk tellida 2 päeva jooksul selle puudumise avastamisest. Looma eest, kel puuduvad mõlemad kõrvamärgid, toetust ei maksta. Selliseid loomi leiti 13 taotlejal kokku 56. Probleemiks oli ka loomade registris andmete uuendamine. Lisaks sellele, et rikuti  loomade puhul karja sisse või välja liikumisest teavitamise 7 päeva nõuet, suurenenud on juhtumite arv, kus kontrolli hetkel ei leitud looma karjast. Põhjuseks oli sageli, et looma karjast välja liikumise järel oli jäänud register teavitamata või sageli puudus taotlejal endal ülevaade, kas loom on üldse olemas või mitte.

Nõuetele vastavuse kontrollidest

Lisaks üldistele toetuse saamise nõuetele peavad pindala- ja loomatoetuse taotlejad järgima ka nõuetele vastavuse (NV) reegleid. Toetuse saamiseks tuleb taotlejal  kogu oma põllumajanduslikus majapidamises täita keskkonna, kliimamuutuste ja maa hea põllumajandusseisundi nõudeid, rahva-, looma- ja taimetervise reegleid ning loomade heaolu nõudeid. Nõuete täitmise kontrollimisega on lisaks PRIAle seotud veel Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), Keskkonnainspektsioon (KKI) ja Põllumajandusamet (PMA). Kokku käidi kohapeal 673 korral: PRIA tegi 147 kontrolli, VTA 185, KKI 189 ja PMA 152 kontrolli. Lisaks kontrolliti administratiivselt loomadega toimunud sündmustest teavitamise osas 250 taotlejat.

PRIA poolt kontrollitavatest nõuetest leiti enim puudujääke maastikuelementide säilitamise nõude osas. Enamasti oli probleemiks põllumaalt eemaldatud põllusaar või oli nende pindala vähendatud üle lubatud piiri.

Ühel juhul ei võimaldanud taotleja oma põllumajanduslikus majapidamises kohapealset kontrolli läbi viia. Selline juhtum loetakse kontrolli takistamiseks ning toetust sellisel juhul ei maksta. Lisaks tuvastati ka üks juhtum, kus rikkumise tõsidust, püsivust ja ulatust arvestades otsustati see hinnata tahtlikuks rikkumiseks.

Administratiivse kontrolli käigus läbi viidud kontrollidest leiti rikkumisi ligi kolmandikul juhtudest. 11 juhul oli tegemist nii väikese rikkumisega, et PRIA otsustas seda käsitleda inimliku eksimusena ning sanktsioone selle eest ei rakendatud.

Niitmise tuvastamine satelliidipiltide andmete abil

Juba teist aastat järjest on PRIA kasutanud pindalatoetuste menetluses rohumaade hooldamise kontrollimisel satelliidiandmeid. Selleks loodud satelliiditeenuste kasutamise infosüsteemi SATIKAS abil jälgitakse põllul toimunud muutusi kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Võrreldes eelmise aastaga laiendati käesoleval aastal oluliselt kontrollitavate põldude hulka. Sel aastal toimus rohumaade monitoorimine juba 92% ulatuses kaugseire abil, mis aitas juba eos vältida toetuste maksmist hooldamata rohumaadele ja selle võrra said korralikult hooldatud põllud rohkem toetust.

Pärast hooldamistähtaja lõppu hakati kontrollima programmi poolt väljastatud tulemusi. Kokku väljastas programm tulemused 65 000 põllu ja 386 500 ha kohta. Nõuetekohaselt oli töö tehtud enam kui 95% hooldatavast pinnast ja viiendikul  sellest karjatati.   Ülejäänud põldude osas kasutati tulemuste kontrollimiseks veel erinevate andmebaaside abi, et välistada põllud, millele kehtib määrusekohane erisus, mis lubabki põllu hooldamata jätta. Sellise tegevuse tulemusel tekkis lõpuks nimekiri põldudest, mis vajasid täiendavat taotlejapoolset infot või mida tuli kohapeale kontrollima minna.

Ligi veerandi selliste põldude puhul oli tegemist käesoleval aastal põllulindude soodustamiseks hooldamata jäetud maaga. Nendele taotlejatele, kes kasutasid sellel aastal põllulindude erisust, lisatakse andmebaasi vastav märge ja järgmisel aastal samal põllul seda erisust kasutada ei saa.

Kahjuks selgus ka, et toetust taotledes ei ole nõuded selged või olid need kontrolli hetkeks täitmata ning põldudel olid tööd tegemata. Tööde täitmise takistuse ilmnemisel on kindlasti vajalik PRIAle teavituse esitamine ja sellistele põldudele, millel töid teha ei ole võimalik, toetuse taotlemisest loobuma. Satelliidiandmete abil tuvastati kokku 216 hooldamata põldu kogupinnaga üle 1100 hektari.

Niitmise tuvastamine satelliidiandmete abil jätkub kindlasti ka järgmistel aastatel. See suund on võetud kogu Euroopa Liidu põllumajandustoetuste  kontrollimisel.

PRIA tänab

Kokku on PRIA oma 19 tegutsemisaasta jooksul maksnud maaelu, põllumajandustootmise ja kalandussektori edendamiseks üle 3,8 miljardi euro ja prognoosime, et järgmise aasta lõpuks ületavad PRIA poolt vahendatud toetuste summad 4 miljardi euro piiri. Alates PRIA loomisest 2001. aastal on toimunud kokku üle 1000 erineva taotlusvooru, mille raames on PRIA kliendid kokku esitanud enam kui 1 000 000 taotlust. Loodame jätkuvalt head koostööd meie klientide ja koostööpartneritega ja soovime kõigile maaelu arendajatele edukat uut aastat!

 

Kõikide toetuste põhjalik tutvustus on leitav PRIA kodulehelt www.pria.ee

Küsimuste korral saab abi PRIA otsetoetuste infotelefonil 737 7679