Nõuetele vastavuse süsteem asendub tingimuslikkuse süsteemiga

Seni otsetoetuste puhul kehtinud nõuetele vastavuse süsteem asendub alates 2023. aastast tingimuslikkuse süsteemiga.

Muutus on tingitud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 rakendamisest. Euroopa Komisjon näeb uue ühise põllumajanduspoliitika raames ette senisest märksa suuremat keskkondlikku ambitsiooni, et saavutada roheleppe eesmärke. Selle üheks osaks on senise nõuetele vastavuse süsteemi laiendamine ning nimetamine tingimuslikkuse süsteemiks. Peamiseks muudatuseks on kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetuse nõuete toomine suures osas tingimuslikkuse alla. 2023. aastal sellise nimetusega toetust enam ei ole ning rohestamise nõuded on nüüd osa tingimuslikkuse süsteemist. Samuti muutuvad nõuete eiramisel rakenduvate vähenduste arvestamise alused.

Taotlejad, kelle maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 keskkonnatoetuste kohustused jätkuvad veel 2023. ja 2024. aastal, peavad nende toetuste osas jätkuvalt täitma nõuetele vastavuse süsteemi nõudeid.

Tingimuslikkuse ja nõuetele vastavuse süsteemidega tagatakse, et põllumajandustoetusi makstakse täies mahus vaid neile põllumajandustootjatele, kes täidavad erinevatest seadustest tulenevaid kohustuslikke majandamisnõudeid ning järgivad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid.

Toetuse saaja peab järgima nõudeid oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal terve kalendriaasta jooksul. Nõuete rikkumisel vähendatakse taotleja kõikide taotletud toetuste summasid, aga vähendamine toimub vastavalt sellele, kas taotletakse alates 2023. aastast rakenduvaid toetusi või MAK 2014-2020 kohustustega jätkuvaid toetusi,.

Tingimuslikkuse ja nõuetele vastavuse nõuete täitmist kontrollivad ja rikkumisi hindavad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ning Keskkonnaamet (KeA).

Toetused, millele kehtivad 2023. aastal tingimuslikkuse nõuded:

  • põhisissetuleku toetus (PST);
  • ümberjaotav toetus (ÜJT);
  • noore põllumajandustootja toetus (NPT);
  • piimalehma kasvatamise otsetoetus (PTK);
  • ammlehma kasvatamise otsetoetus  (ATK);
  • ute ja kitse kasvatamise otsetoetus (UTK);
  • tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus (TVK);
  • puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus (PKV);
  • seemnekartuli kasvatamise otsetoetust (SKT);
  • keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM);
  • mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus  (MAHE);
  • mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (MAHEL);
  • ökoalade toetus (ÖKO);
  • ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus (ÖST);
  • mesilaste korjeala toetus (MESI);
  • põhjaveekaitse toetus (PÕHJAVESI);
  • pinnaveekaitse toetus (PINNAVESI);
  • turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (MULD);
  • pärandniidu hooldamise toetus (NIIT);
  • ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL);
  • loomade heaolu toetus (LHT);
  • loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus (KMN);
  • elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades (NAM).

Nõuetele vastavuse süsteemi nõudeid tuleb täita järgmiste toetuste osas:

  • piirkondliku mullakaitse toetus (MULD);
  • piirkondlik veekaitse toetus (VESI);
  • keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA);
  • kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT);
  • mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH);
  • ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL);
  • poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK).