Mitte just ilus jõululugu - õnn või õnnetus?

Eellugu

2017. aastal määrati ettevõttele 300 000 eurot maksva olmehoone ehitamiseks toetust 115 000 eurot.  2019. aastal, kui toetusest oli 107 000 eurot välja makstud, tuvastas PRIA, et toetuse saamiseks oli ettevõte manipuleerinud oma 2015. ja 2016. majandusaasta aruande näitajatega. Hanke võitjana näidati PRIAle taotlejaga mitteseotud ettevõtet, aga tegelikult ehitas hoone valmis taotlejaga seotud ettevõte ja palju soodsamalt kui taotluses oli näidatud.  Selleks, et kogu 107 000 eurost toetust kätte saada, näidati 53 000 euro keerutamisega arvete tasumist hoopis 255 000 euro väärtuses. Niimoodi õnnestus ettevõttel varjata ka omaosaluse mittetasumist. Nimetatud probleemid tulid välja ettevõtte uute taotluste menetlemise ajal, kui erinevalt 2017. aastast rakendas PRIA juba riskipõhist halduskontrolli ning sarnased riskimustrid ilmnesid nii 2019. aasta taotluste kui ka 2017. aastal rohelise tule saanud taotluste juures.

2020. aasta alguses tühistas PRIA tuvastatud rikkumiste tõttu kogu toetuse ning nõudis väljamakstud toetuse tagasimaksmist. Ettevõte püüdis otsust vaidlustada, kuid PRIA otsus jäi kehtima.

Toetust tagasi makstud ei ole. Samuti ei ole ettevõtte juhataja ega omanikud otsinud lahendusi tagasimaksete ajatamiseks. Selle asemel valisid nad kohustusest vabanemise tee – 2020. aasta lõpus sai PRIA teada, et ettevõte on maha müüdud uutele omanikele, kes osutavad nn firmade „surnuaia“ teenust.

Mündi teine pool

Toetust saanud ettevõtte omanikele ja juhtidele, kelle tegevuse tulemusel toetusnõuete rikkumine toime pandi, tundub selline kohustustest vabanemine ilmselt aasta ühe õnnelikuma hetkena. Võib ju öelda, et õnn on seegi, et olmehoone Eestisse püsti pandi ning kogu toetusraha Eestis ära kulutati ja majandusse siirdati. Mis jääb aga mündi teisele poolele?

Projekti on Euroopa Liidu ja Eesti maksumaksjad toetanud 107 000 euroga (millest 86 000 eurot on tulnud Euroopa rahast ja 21 000 eurot Eestist). Valede abil saadud projekti taga seisnud ja nüüd kohustustest vabanenud inimeste tegevuse tõttu jäi  toetusrahast ilma mõni teine äge ja ausameelne maaelu projekt. Või lausa mitu projekti. Eesti maksumaksja on rahastanud kellegi isikliku varanduse kasvu, selle asemel, et toetada pigem ühiskonna tegelikke abivajajaid.

Kui kohustuste mahajätmise asemel oleks ettevõte tunnistanud oma maksejõuetust ja läbi oleks viidud ametlik pankrotimenetlus, siis jätnuks Euroopa Liit alusetult makstud toetusraha Eestilt tagasi küsimata. Kohustustest vabanemine ülaltoodud viisil aga Eestile sellist võimalus ei jätnud.

Mida võib tuua tulevik?

Selliseid lugusid tuleb viimasel ajal ette kahjuks üha sagedamini. Iga firma taga on lihast ja luust inimesed – ettevõtte B-kaart toetust ei küsi ja nõudeid ei riku. Euroopa Liit annab võimaluse, et lisaks toetust saanud ettevõttele võib toetuse tagasinõuded esitada ka isikute vastu, kes vastutavad rikkumiste eest või pidid tagama, et rikkumisi ei toimuks.

Siiani on PRIA tagasinõudeid toetust saanud äriühingute taga seisnud või rikkumisele kaasa aidanud isikute vastu esitanud ainult kriminaalmenetlustes, kuid sama praktikat on tulevikus kavas hakata juurutama ka haldusmenetluses. Parim võimalus isiklikust vastutusest pääseda, on teavitada PRIAt aegsasti kõigist võimalikest raskustest toetustega seotud kohustuste täitmisel. Ka raskuste ületamiseks on olemas legaalsed teed.

Selleks, et ülaltoodud looga sarnaseid omafinantseeringu pettuseid ja hilisemaid tagasinõuded ennetada, on PRIA tõhustamas ka riskianalüüse. Eestis kehtib toetuse taotlejal kohustus tõendada taotluse menetleja ehk PRIA nõudmisel toetuse andmise tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu. Omafinantseeringu täiendavat tõendamist pole PRIA seni väga sageli rakendanud, kuid tulevikus tuleb juhtumite puhul, kus taotleja omafinantseeringu tagamise võimekus riskidele tuginedes on madal, valmis olla selle täiendavaks tõendamiseks juba taotluse läbivaatamise etapis.

Õnnetu või õnnelik lõpp?

Pettuse teel toetuse saamine või kohustustest vabanemine võib toetuse saajale või selle taga seisvatele isikutele tunduda õnnena, kuid kindlasti on see õnnetuseks ja koormaks kogu ühiskonnale, kelle raha on pettuse teel ära kulutanud, ning pettumuseks neile, kes toetust ei saanud, sest nende poolt esitatud projekt ei kogunud piisavalt hindepunkte, et rahastust saada.  

Alati ei pea olema nii, et ühe õnn toob kaasa teise õnnetuse.

PRIA loodab, et see viimane ei jää pelgalt ilusaks jõulu-unistuseks! Iga loo lõpp sõltub ikka meist endist.

 

* Loo illustreerimiseks on kasutatud väljamõeldud summasid ja toodud näidet ei saa siduda ühegi ettevõttega.

Artikli koostas PRIA nõunik Rando Undrus