Millele pöörata tähelepanu põllumassiivide registri kasutamisel?

Igal aastal maksab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) põllumeestele erinevate pindalatoetustena ca 200 miljonit eurot. Pindalatoetuste näol on tegemist suurima Eesti põllumajandusse panustava toetusliigiga. Toetuste menetlemiseks on sätestatud nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikud reeglid, millest nii PRIA kui ka taotlejad peavad juhinduma.

Üheks olulisimaks komponendiks pindalatoetuste menetlemisel on PRIA poolt peetav põllumassiivide register. Register sai alguse aastal 2002, kuid suurem osa olulisemaid andmeid koguti aastatel 2003-2004 toimunud põllumaade deklareerimise käigus. Tol korral kanti registrisse ümmarguselt 1,2 miljonit hektarit maad. Toetuseid taotleti samal aastal vaid korras ja kasutuses olevale maale, mida oli tol ajal 818 000 hektarit. Alates aastast 2004 on taotletud pind üsna stabiilselt tasapisi kasvanud ja 2019. aastal taotleti toetuseid juba 968 191 hektarile. Aastate jooksul on register pidevalt arenenud ja muutunud täpsemaks. Eelkõige on paranenud alusmaterjalina kasutatavate ortofotode kvaliteet, aga üle on mindud ka nn füüsilise põllumassiivi süsteemilt tootjapõhise põllumassiivi süsteemile. Igal aastal koostatakse Euroopa Komisjonile registri kohta kvaliteediaruanne. Eesti põllumassiivide registri olemasolu jooksul on seda Euroopa Komisjoni audiitorite poolt suuremal või vähemal määral kohapeal kontrollitud kuuel korral. Kontrollid on läbitud edukalt. Leitud on vaid väiksemaid ebatäpsuseid. Võib julgelt väita, et meie põllumassiivide register on omataoliste seas üks paremini ülesehitatud registreid Euroopa Liidus.

Põllumassiivide registri tegevuste hulka kuulub ka pidevalt toimuv suuremate ja väiksemate tehniliste ja sisuliste probleemide lahendamine ning tihe suhtlemine põllumeestega. Ka sel suvel laekus mõni kaebus, mis puudutas nii registri täpsust kui ka selle ülesehitust ja reegleid, mille alusel registrit peetakse.

Selgitame paari näite põhjal lahti mõned probleeme tekitavamad kohad, mis aastast aastasse  erinevatele põllumeestele küsimusi tekitavad. Järgnevad punktid vaadati sel suvel läbi ka koos ühe taotlejaga. Kuna tegu on sageli esinevate küsimustega, siis toome selgitused siinkohal eraldi välja ka teiste põllupidajate jaoks.

1. Põllumassiivide register kajastab massiivide pinda eelmise või üle-eelmise aasta ortofoto alusel ja piire uuendatakse reeglina igal teisel aastal.

Iga põllumassiivi kohta on registris määratletud piirid ja pindala. Registris olevad piirid ja pindalad kajastavad seda olukorda, mida näitab kõige värskem ortofoto. Kui põllumees muudab näiteks ortofoto tegemisele järgneval aastal oma põllul harimispiire, siis peab ta arvestama, et need piirid ei kajastu kohe registris, sest uus ortofoto tehakse alles aasta hiljem.

 

Konkreetse näite puhul ongi tegemist sellega, et register kajastab eelmise või üle-eelmise aasta pindala, kuid põllumees on tänu suurema gabariidiga põllumajandustehnika kasutamisele jätnud massiivi nurgad külvamata/harimata. Seetõttu ei tohiks ta ka taotlusele märkida mitte registris olevat massiivi pinda, vaid märkida tuleb reaalselt külvatud pind. See taotleja heitiski PRIAle ette, et miks PRIA vähendab toetusalust pinda, samas kui PRIA on massiivi piiri ja pindala registris ette andnud. Paraku on nii, et  põllumees teab ise kõige paremini, millistes piirides ta igal aastal oma maid harib. PRIA kontrollib taotletud pinna õigsust kohapealses kontrollis ja põllumassiivide registri uuendamise läbi tehtava tagasiulatuva kontrolliga.

Fotol on toodud punase joonega massiivi registripind ja rohelisega reaalne toetusõiguslik külvipind käesoleval aastal. Kui põllumees taotleb massiivi piiri järgi, tekib tal paratamatult probleem, eriti kui harimata nurgad annavad kokku suure pindala.

2. Põllumassiivide piirid arvestavad ka katastripiiridega.

Erinevate põllumeeste põllumassiivide vahelised piirid kattuvad tihti katastripiiridega, kuid sageli haritakse massiivi piirist ühele või teisele poole üle. Probleem võib sellisel juhtumil tekkida nii sellel põllumehel, kes on üle katastripiiri maad harinud, kui ka sellel, kelle maad on kasutatud.

 

Fotol on toodud juhtum, kus musta joonega on toodud katastri piir, rohelisega taotletud piir ja punasega massiivi piir. Põldude kokkupuute kohas kõik need piirid kenasti kattuvad (on üksteise peal), kuid üks põllumeestest on maad harinud ja kultuuri külvanud üle enda kasutuses oleva massiivi piiri. Sellistes kohtades võiksid põllumehed katastripiiride asukoha omavahel enne maaharimist ja taotlemist selgeks teha, et vältida probleeme nii omavahel kui PRIAga.

3. Toetust saab taotleda vaid õiguslikult korrektselt kasutuses olevale maale.

Igal aastal selgub päris palju juhtumeid, kus toetust taotletakse maale, mille kasutamiseks puudub omaniku luba. S.t kas pole riigi või eraisikust omanikuga konkreetset kokkulepet. Toetuse saamise eelduseks on nii põllumajandusmaa kasutusõiguse omamine kui ka selle maa reaalne kasutamine. Kui eraomandis olevate maade puhul võivad kokkulepped maa omaniku ja kasutaja vahel olla suulised, siis riigimaade kasutamiseks peab olema kirjalik leping. Ka eraomandi puhul on soovituslik võimalike segaduste ja vaidluste vältimiseks sõlmida lepingud kirjalikult. Sama kehtib ka lepingute ülesütlemise kohta. Oluline on ka tähele panna, et taotlejad peavad veenduma, kas isik, kellega nad kasutuslepingu sõlmivad, on õigustatud maad neile kasutada andma. Maade omanike kohta saab infot kinnistusraamatust. Riigimaadega seotud  lepingute andmed on kantud riigi kinnisvararegistrisse.

4. Põllupiiride täpne teadmine on põllumehele eriti oluline ka kohustustega seotud toetuste puhul.

Näiteks kui talunik on kasutanud põllupiiriks registri pinda ilma harimispiiride muudatusi arvesse võtmata, võib see hiljem kaasa tuua mitmeid muresid. See võib viia kohustuse vähenemisele ja ka liigselt makstud toetuse tagasinõudmisele. Seetõttu tuleb alati taotlemisel jälgida, kas looduses või harimispiirides on toimunud muudatusi. Neid tuleb kindlasti taotletava põllu piiri puhul arvestada. Samuti tasub alati koheselt peale põllumajandusliku maa kordategemist või põllumajanduslikust kasutusest väljaminekut esitada PRIAle põllumassiivi piiri muudatusavaldus e-PRIA teenuses „Põllumassiivide muudatused“. Avalduse esitamine selle kohta, mis on tegelikult kohapeal muutunud võrreldes registris oleva massiivipiiriga, annab põllumehele palju suurema kindluse, et hiljem on PRIAga vähem muresid.

Kokkuvõttes on probleemidevabaks taotlemiseks oluline teada reegleid, mille alusel põllumassiivide registrit peetakse ja kui tekib küsimusi, siis nendega esimesel võimalusel kas konsulendi või PRIA poole pöörduda. Ennetamine on alati parem kui tagajärgedega tegelemine.