Miks on põllumajandusloomade register ja loomade märgistamine hädavajalikud?

Põllumajandusloomade registri pidamise üks peamisi eesmärke on tagada loomade tervise kaitse ja seeläbi inimestele ohutu toidu tootmine. Seda saab aga teha ainult koostöös kogu sektoriga. Õiged ja ajakohased andmed aitavad Põllumajandus- ja Toiduametil teha järelevalvet nii kvaliteetse toidu tootmise kui ka loomade tervise ja heaoluga seotud nõuete täitmise üle. 

Register kui riigi ja loomapidajate ühine tööriist 

Põllumajandusloomade registri üks eesmärkidest on pidada arvestust loomataudide ennetamiseks ja likvideerimiseks ning kaitsta seeläbi ka inimeste tervist. Registrisse kogutakse andmed põllumajandusloomade, ettevõtjate ja põllumajandusloomi pidavate füüsiliste isikute ja nende tegevuskohtade kohta, kus tegeldakse teatamis- ja loakohustusega tegevusaladel. 

Viimastel aastatel on paraku üha enam hakanud levima erinevad loomataudid, mistõttu on äärmiselt oluline, et registri andmed vastaksid tegelikule olukorrale ning seeläbi oleks tekkida võivas kriisiolukorras ajakohane info kõikidele osapooltele kohe kättesaadav. Ainult nii saab taudi levikut võimalikult kiirelt tõkestada ning lõpptulemusena taud likvideerida. 

Lisaks järelevalvele on registril oluline roll ka toetuste süsteemis: põllumajandusloomade registreerimine riiklikus registris on eelduseks loomadega seotud toetuste maksmisel. Seega aitab register otseselt kaasa Eesti loomapidamise jätkusuutlikkusele. 

Miks peab loom olema märgistatud? 

Loomade märgistamine on registri toimimise lahutamatu osa. Märgistus seob konkreetse looma üheselt tema andmetega ning võimaldab jälgida looma liikumist ja elukaart kogu tema eluea jooksul. See on kriitilise tähtsusega nii loomataudide leviku tõkestamisel kui ka kriisiolukordade kiirel lahendamisel. 

Looma märgistamine tagab ka toiduohutuse, et toiduks mittekõlbulik liha või saadused ei satuks inimeste toidulauale. Kui me teame looma päritolu, temaga tehtud toiminguid ning milliseid ravimeid on talle manustatud, on ka inimeste tervis kaitstud. 

Põllumajandusloomade märgistamise, registreerimise ja sündmustest teavitamise kord on reguleeritud Maaeluministri määrusega nr 74 (vastu võetud 25.11.2021). Märgistada ja registreerida tuleb veised, kitsed ja lambad. Sead märgistatakse juhul kui nad liiguvad tegevuskohast teise tegevuskohta või tapamajja, kuid sellest registrit teavitama ei pea. Registrile tuleb teavitada sigadega toimunud sündmustest, märkides nende koguarvu. Kõrvamärke väljastab ning nende üle peab arvestust Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS. Kõrvamärgid väljastatakse loomapidajale üksnes tema karja loomade märgistamiseks. Samuti kontrollitakse looma märgistamise andmete põllumajandusloomade registrisse kandmisel, kas kõrvamärk on müüdud samale loomapidajale, kes looma registreerib. 

Näiteks veiste puhul tuleb vasikas märgistada 20 kalendripäeva jooksul alates sünnist ning paigaldatud kõrvamärk peab jääma loomale kogu eluks. Loomapidaja ei tohi identifitseerimisvahendit omavoliliselt muuta ning kadunud või loetamatuks muutunud kõrvamärgi korral tuleb tellida kahe kalendripäeva jooksul sama numbriga asendusmärk. 

Veiste märgistamisest kirjutas ka Kadri Kaugerand, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomatervise ja -heaolu valdkonna juht, Maablogis. 

Loomapidaja keskne roll 

Kõik loomadega seotud sündmused, nt märgistamine, liikumine, hukkumine või asenduskõrvamärgi tellimine, tuleb registrile teatada etteantud tähtaja jooksul. See tagab, et registriandmed kajastavad tegelikku olukorda. 

Registri andmete õigsus ja ajakohasus sõltuvad eelkõige loomapidaja hoolsusest. Loomapidaja kohustus on anda registrile teada nii loomapidamise alustamisest kui ka olulistest muudatustest tegevuskohas, loomade arvus või loomade liikumises. Et loomapidajatel oleks lihtsam oma kohustusi täita, on loodud ka automaatsed teavitused, mis tuletavad lähenevaid tähtaegu meelde. 

Põllumajandusloomade register ja loomade märgistamine ei ole pelgalt seadusest tulenev kohustus. Need on hädavajalikud vahendid loomade tervise kaitsmisel, ohutu toidu tootmisel, toetuste õiglasel maksmisel ning kriiside ennetamisel ja lahendamisel. Register saab tõhusalt toimida ainult koostöös - riigi loodud süsteemid ei saa toimida ilma loomapidajate teadliku ning vastutustundliku tegutsemiseta. Ainult nii saab Eesti loomakasvatus olla jätkusuutlik, turvaline ja usaldusväärne.