Hiiumaal tuvastati rebasel lindude gripp

Novembri alguses surnuna leitud rebaselt tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripi tüvi H5N1. Tegemist on esimese leiuga Eestis, mis tuvastatud imetajal.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on ka varem imetajatel viirust tuvastatud. „Selle aasta mais tuvastati H5N1 kahel rebasel Hollandis. Viiruse tüve H5N8 on tuvastatud Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Rootsis,“ sõnas Kalda. Seetõttu asuti ka Eestis surnuna leitud rebaseid lindude gripile uurima.

Tegemist murettekitava leiuga, sest viiruse ülekandumine lindudelt imetajatele võib viidata käimasolevale evolutsiooniprotsessile või viiruse paremale võimele kohaneda. „Viiruse ülekandumine imetajatele, näiteks hüljestele, rebastele ja võimalik ülekandumine ka metsseale, võib viidata võimalikule viiruse suurenenud võimele selles viiruse klassis veelgi kohaneda ja levida inimestele,“ kirjeldas Kalda. Rebased nakatuvad süües nakatunud metslindude korjuseid ja hülged, kuna jagavad sama elukeskkonda nakatunud metslindudega.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) aruande kohaselt lindude gripi viiruse ülekanne inimesele on väga harv juhtum ja seetõttu arvatakse, et lindudele kohastunud viiruse ülekandumine inimesele on väga madal. Siiski tuvastatakse viiruseid, millel on võime imetajatele üle kanduda ning see on murekoht.

Kõrge patogeensusega lindude gripi viirusetüvi H5N6 põhjustas inimeste surmajuhtumeid Hiinas. Antud viirustüve Eestis tuvastatud pole, kuid H5N6 viirus on geneetiliselt lähedalt seotud viirustega, mis ringlevad lindudel Euroopas. Seega on olemas võimalik risk inimese tervisele, kes puutuvad vahetult kokku haigestunud lindudega.

Wageningeni Ülikool Hollandis peab ebatõenäoliseks viiruse ülekandumist rebastelt teistele metsloomadele. Siiski on hülged, aga ka koerad ja kassid vastuvõtlikud lindude gripile.

 

Selleks, et kaitsta end ning oma lemmiklooma:

  • haigeid (näiteks närvinähtudega) ja surnud linde, loomi ning nende väljaheiteid ei tohi puutuda;
  • kui on vaja puutuda, siis tuleb kasutada isikukaitsevahendeid nagu ühekordsed kindad, kaitseriietus, mask;
  • piirkondades, kus lindude grippi on tuvastatud, hoida koeri jalutades rihma otsas;
  • jahimehed peaksid olema ettevaatlikud küttides piirkonnas, kus hiljuti on leitud lindude gripi viirust, sh vältida kokkupuudet võimaliku nakkusohtliku materjaliga (nt hukkunud lindude korjused, lindude väljaheide) ja pärast jahil käiku puhastada hoolikalt nii riided, jalanõud kui ka kõik jahitarvikud. 

Mida teha, kui leiate surnud linnu:

  • teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
  • kodulinnu surmast teavita veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
  • rohkem infot lindude gripi kohta leiab https://pta.agri.ee/eestis-levib-lindude-gripp.

 

Teate edastas:

Elen Kurvits
nõunik
kommunikatsiooniosakond 
Põllumajandus- ja Toiduamet
elen [dot] kurvits [at] pta [dot] agri [dot] ee (elen[dot]kurvits[at]pta[dot]agri[dot]ee)  
+372 5865 0594