Euroopa Komisjon tegi ettepaneku raadamisvabade toodete määruse lihtsustamiseks

Euroopa Komisjon tegi 21. oktoobril ettepaneku, millega soovitakse lihtsustada raadamisvabade toodete määruse (EUDR) rakendamist. Ettepaneku kohaselt lihtsustatakse nõudeid ja lükatakse mikro- ning väikeettevõtjate jaoks rakendustähtaega edasi. Muudatuste jõustumiseks peavad need veel heaks kiitma Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu.

„Komisjon on huvirühmade ettepanekuid kuulda võtnud ja nad on nõus, et üleminek on tarvis muuta sujuvamaks ja vähendada ettevõtete halduskoormust,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.

Euroopa Komisjoni ettepanek hõlmab kahte peamist muudatust: aruandluskohustuste lihtsustamist kõigile ettevõtjatele ning mikro- ja väikeettevõtjate jaoks tähtaja pikendamist kuue kuu võrra.

Komisjoni ettepaneku järgi peavad mikro- ja väikeettevõtted esitama vaid ühekordse lihtsa deklaratsiooni ning nende jaoks hakkab määrus kehtima 30. juunist 2026. Keskmiste ja suurte ettevõtete puhul jääb kehtima tähtaeg 30. detsember 2025, kuid neile võimaldatakse kuuekuuline üleminekuperiood.

Hoolsuskohustuse deklaratsiooni (HTD) esitama peab edaspidi vaid see ettevõte, kes toob toote esmakordselt Euroopa Liidu turule. Sama tarneahela järgnevad osapooled – töötlejad, tootjad ja jaemüüjad – enam eraldi deklaratsioone esitama ei pea. See muudatus vähendab bürokraatiat ja aruandluse dubleerimist, kuid jätab vastutuse ja jälgitavuse esmaturustajale.

Muudatuste jõustumiseks peavad Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu need veel ametlikult heaks kiitma. Komisjon on kutsunud kaasotsustajaid üles tegutsema kiiresti ja võtma ettepaneku vastu hiljemalt 2025. aasta lõpuks.

Raadamisvabade toodete määruse eesmärk on tagada, et Euroopa turule lastakse vaid tooteid, mis ei ole valmistatud raadatud metsamaalt pärit toorainest. Määrus kohustab ettevõtjaid tõendama oma kaupade päritolu ning kinnitama, et nende tootmiseks ei ole muudetud metsamaad põllumajandusmaaks.

Viimase 40 aasta jooksul on maailmast kadunud 420 miljonit hektarit metsa – see on rohkem kui kogu Euroopa Liidu pindala. Suur osa sellest on kadunud põllumajandusmaa laienemise tõttu, mida lükkab tagant suur nõudlus soja, veiseliha, palmiõli, puidu, kakao, kohvi ja loodusliku kautšuki järele.

Teate edastas: Martin Altraja, Kliimaministeerium, martin [dot] altraja [at] kliimaministeerium [dot] ee (martin[dot]altraja[at]kliimaministeerium[dot]ee), 5343 6656