Eesti seisab selle eest, et ELi reeglid võimaldaksid kalalaevastikku uuendada

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid arutasid septembrikuu nõukogu istungil kahte Eesti kalandussektori jaoks olulist teemat: järgmise ELi rahastusperioodi 2028–2034 kalanduse rahastamise reegleid ning kehtiva Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF-i) määruse muutmist. Mõlemas küsimuses oli Eesti keskseks huviks võimalus moderniseerida meie vananevat kalalaevastikku.

Istungil võeti vastu otsus liikuda edasi niinimetatud osalise üldise lähenemisega. See tähendab, et saavutatud on põhimõtteline kokkulepe kalanduse rahastamise osas, kuid lõplik otsus langetatakse ELi uue rahastusperioodi (2028–2034) arutelude käigus. Istungil toimus Eesti seisukohast aga oluline edasiminek mitme meie kalalaevastikku puudutava punkti osas. 

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärteli sõnul ei tohiks kalalaevastiku moderniseerimist automaatselt käsitleda ohuna kalavarudele. 

„Laevastiku uuendamise arutelu kontekst on see, et kui Eestis majandatakse kalavaru kvootide või lubatud püügivahendite abil, siis näiteks Vahemeres kvoote ei ole ning püügisurvet hallatakse laeva suuruse ja võimsuse piirangutega. Need piirangud kehtivad aga ühetaoliselt kõikidele Euroopa Liidu riikidele. Eestile on need murekohaks, kuna need takistavad laevastiku moderniseerimist ega aita samas kaasa kalavaru kaitsmisele, sest seda teeme teiste meetmetega,“ selgitas Pärtel. 

„Meie hinnangul ei tohiks rangemaid püügivõimsusega seotud reegleid laiendada investeeringutele, mis puudutavad tööohutust ja -tingimusi, kontrolli- ja seireseadmeid, laevade jälgimissüsteeme või energiatõhusust. Sellised investeeringud ei suurenda kalapüüki, vaid aitavad hoopis parandada keskkonnahoidu, järelevalvet ja meeskonna ohutust,“ lisas asekantsler.

Teine ELi uue rahastusperioodi arutelu oluline küsimus oli DNSH (do no significant harm) ehk „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte. See lähtekoht tähendab, et ELi erinevate fondide rahastust ei tohi kasutada tegevusteks, mis põhjustavad olulist kahju keskkonnale. 

„Eesti toetab seda põhimõtet, kuid leiame, et Euroopa Liidu kalandus on juba keskkonnaeesmärkide vaates rangelt reguleeritud. Seetõttu leiame, et kui kalanduse investeering vastab sektoraalse kalandusmääruse tingimustele, peaks see olema loetud ka DNSH põhimõttega kooskõlas olevaks. Peame väga oluliseks, et DNSH ei tooks kaasa topeltreguleerimist või vastuolulisi nõudeid, mis muudaksid laevastiku uuendamise põhjendamatult keeruliseks või võimatuks,“ rääkis Pärtel.

Nõukogu istungilarutati ka kehtiva EMKVFi määruse muutmist. Euroopa Komisjon on nimelt teinud ettepaneku muuta fondi rakendamist lihtsamaks ja paindlikumaks. Eesti toetas määruse muutmist ja kiiret kokkulepet, kuid leidis, et ettepanek vajab siiski täiendamist.

„Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi võib laevastikku uuendada eelkõige teadus- ja katseprojektide eesmärgil ehk uute lahenduste katsetamiseks. Meie hinnangul on see nägemus liiga kitsas – toetust peaks saama ka vanade kalalaevade asendamiseks ohutumate ja energiatõhusamate vastu ning uute lahenduste kasutuselevõtuks kutselises kalapüügis, mitte vaid teadusprojektides,“ selgitas asekantsler.  

Lisaks arutati istungil ELi põllumajanduse turuolukorda, kus nenditi, et piimaturu olukord on keeruline, mistõttu peaks Euroopa Komisjon jälgima turul toimuvat ja vajadusel sekkuma. Ühtlasi on muutunud kriitiliseks sealihasektori majanduslik olukord, millele oodatakse samuti Komisjoni lahendusi.

Teate edastas: Fred Püss, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, fred [dot] pyss [at] agri [dot] ee (fred[dot]pyss[at]agri[dot]ee), 5696 7493