Eesti põllumassiivide register vastab Euroopa nõuetele

Iga EL liikmesriik peab igal aastal jaanuari lõpuks esitama Euroopa Komisjonile aruande põllumassiivide registri kvaliteedi kohta. Kvaliteetseks loetakse register juhul, kui aruandes toodud näitajad on lubatu piires: kvaliteedikontrolli käigus pole tuvastatud mittetoetusõiguslikku maad, registris on õiged andmed maakasutuse kohta jms.

Iga EL liikmesriik peab igal aastal jaanuari lõpuks esitama Euroopa Komisjonile aruande põllumassiivide registri kvaliteedi kohta. Kvaliteetseks loetakse register juhul, kui aruandes toodud näitajad on lubatu piires: kvaliteedikontrolli käigus pole tuvastatud mittetoetusõiguslikku maad, registris on õiged andmed maakasutuse kohta jms.

Eesti tänavuse aruande andmed kinnitavad, et register on täielikult nõuetele vastav.

Kvaliteetne register on pindalatoetuste taotluste menetlemisel peamiseks aluseks, sest selle põhjal tehakse kontrolle toetusõigusliku maa üle.

Nõutud tulemuste saavutamiseks uuendab PRIA igal aastal poole Eesti ulatuses uute ortofotode alusel põllumassiivide piirid, samuti teevad inspektorid suvel parandusi selle põhjal, mida nad kohapeal näevad. Ka taotlejatel on oma roll registri uuendamisel. Nende kohustus on anda taotlemisel teada kõik enda kasutuses olevad toetusõiguslikud maad ning teavitada registrit sellest, kui mingi ala on võsastunud, sinna on rajatud hoone või tee või on mingi osa maast muul moel püsivalt põllumajanduslikust kasutusest välja läinud.

Eelnevast tulenebki vajadus selle järele, et PRIA vaatab regulaarselt põllumassiivide piire üle ja uuendab neid vastavalt toetusõigusliku maa muutustele küll väiksemaks, küll suuremaks. Samuti jagab massiive osadeks, tagamaks taotlejapõhist ning maakasutuse-põhist registrit. Taotlejapõhise registri eesmärk on anda omalt poolt taotlejale ette täpsemaid pindalasid ja aidata tuvastada juhtumeid, kus samale maale taotleb toetust mitu taotlejat. Maakasutusepõhine info, sh rohumaa vanuse kohta, aitab samuti anda taotluse täitjale kõikvõimalikke teateid, et vältida hilisemaid probleeme.

Valdavalt registri muudatuste aluseks olevad ortofotod on aja jooksul läinud järjest täpsemaks, nende põhjal saab tuvastada väga väikesi objekte. Põllumassiivide registris tehakse muudatused 0,01 hektari täpsusega, mis on samaväärne pindalatoetuste taotlusele taotlejate poolt märgitava pindala täpsusega.