Eesti järgmise aasta püügivõimalused maailmamerel jäävad suures plaanis samaks

Detsembri põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu istungil lepiti kokku kõik järgmise aasta Euroopa Liidu kalapüügivõimalused erinevatel maailmameredel, välja arvatud Läänemerel, mille püügivõimalused lepiti kokku juba oktoobris.

Eestit esindanud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on Eesti küll Euroopa Liidus väike riik, aga meil on toimiv kaugpüügilaevastik, kuhu kuulub kokku viis laeva, mis püüavad suures koguses eri kalaliike Atlandi ookeani erinevates piirkondades.

Kokku ligi nelikümmend tundi väldanud läbirääkimistel lepiti kokku 2026. aasta püügivõimalused, mis kinnitasid Eestile käesoleva aastaga sarnase püügimahu. Näiteks on Eestil püügikvoodid Loode-Atlandil ehk NAFO kalastuspiirkonnas u 3000 tonni mitut liiki kalade, näiteks meriahvena, tursa, grööni süvalesta, raide ja kalmaaride püügiks.

Aktiivseim püügiala Eesti jaoks on aga hoopis Kirde-Atland, kus püüame aastas ligikaudu 13 000−20 000 tonni saaki, millest enamiku moodustab krevett, kuid püüame ka turska, karelesta, grööni süvalesta ja muid liike nii Barentsi merel kui ka Teravmägede piirkonnas ning Gröönimaa majandusvööndis. 

Tänavu püüdis meie laevastik ka Edela-Atlandil reguleerimata liike ning on võimalik, et see piirkond jääb ka edaspidi meie laevadele huvi pakkuma. 

Eesti kaugpüügilaevastiku saagi esmamüügi väärtus on u 45 000 000 eurot aastas ning püügivõimaluste eest tasutakse riigile keskkonnatasu ligemale 0,5 miljonit eurot. 

Kontakt

Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik, heili [dot] sormus [at] agri [dot] ee (heili[dot]sormus[at]agri[dot]ee), 56 228 240