15. maist saab esitada pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi

15. maist algab e-PRIAs pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste (PIN-toetuste) taotluste vastuvõtt, mis kestab kuni 15. juunini.

Enne taotluste vastuvõttu tasub üle vaadata oma põldude piirid ja e-põlluraamatus põldude andmed ette valmistada. Märtsist võtsime e-PRIAs „Põldude haldamise teenuse“ asemel kasutusele ühise nime ehk e-põlluraamatu. Sellega muutus küll põldude ja pärandniitude haldamiseks mõeldud teenuse nimi, kuid teenuse sisu jäi samaks. PIN-toetuste taotlejate jaoks taotluse täitmisel sellega midagi ei muutu, taotlust saab taotlusperioodil alustada endiselt menüüpunktist „Taotlemine".

Tuletame meelde ka ühe üldise põhitõe – PIN-toetuste taotleja peab olema maa tegelik kasutaja ja tal peab olema maa kasutamiseks ka õigus. Sellest saab täpsemalt lugeda siit.

Ka sellel aastal on klientidel võimalik taotluse esitamisel valida kas eeltäidetud või eeltäitmata taotlusvorm. Eeltäidetud taotlusvorm sobib eelkõige taotlejatele, kellel pole võrreldes eelmise aastaga palju muudatusi toimunud. Eeltäidetud taotlusvormile kuvatakse ette samad valikud ja taotlemise märked, mis taotleja tegi eelmisel aastal. Meeles tuleb siiski pidada, et eeltäidetud taotluse andmed tuleb hoolikalt üle kontrollida – muutunud võivad olla külvatud põllumajanduskultuurid, vahekultuurid, põllu kasutamise otstarve, taimekaitsevahendite kasutamine, taotlusalused loomaliigid jm. Kui need jäävad parandamata, siis võib see kaasa tuua toetuste vähendusi, kui olukord ei vasta tegelikkusele. Eeltäitmata taotlusvormi valimisel tuleb kõik taotlemise märked teha taotlejal endal. 

Taotleda saab samu toetusi, mida eelmiselgi aastal. Enamuses on toetuste nõuded taotlejate jaoks tuttavad, kuid on ka mõned muudatused, millele tuleb tähelepanu pöörata. Näiteks on muutunud püsirohumaa käsitlus (sellest saab täpsemalt lugeda siit), muudatusi on mahepõllumajanduse, keskkonnasõbraliku majandamise ning maaelu arengu toetustel ning ka tingimuslikkuse süsteemis. Kõikide toetuse nõuete ning muudatuste kohta leiate infot PRIA kodulehelt vastava toetuse lehelt. 

Olulisemad muudatused

Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus (MAHE) ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (MAHEL)

• Hobuste puhul võetakse toetuste arvestamisel nüüdsest arvesse põllumajandusloomade registrisse kantud mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste aasta keskmine arv. Varem tegi arvu kohapeal kindlaks Põllumajandus- ja Toiduamet, nüüd ta seda enam ei tee.
• MAHE toetusel täpsustati ühikumäära suurendamise tingimusi, kui allakülvidel kasutatakse sertifitseeritud seemet.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM)

• Tulenevalt tingimuslikkuse määrusest peavad viljavahelduse nõuet HPK7 2026. aastast KSM toetuse baasnõudena täitma ka mahetootjad, st varem kehtinud erisust neile enam ei ole.
• Koolitust ei pea enam läbima igal aastal. Arvestatakse koolitustega, mis on läbitud alates 2023. aastast. Kui taotleja on kolmel eelneval aastal koolituse läbinud ja samal aastal KSM toetust taotlenud, siis järgnevatel aastatel ei ole koolitust vaja uuesti läbida.
• Aiakultuuride kasvatajad ei pea laskma mullaproovist analüüsida mikroelementide (magneesium, kaltsium, mangaan, vask ja boor) sisaldust, kui nad taotlevad KSM toetust aiakultuuridele kokku alla 0,3 hektaril.
• Heintaimedele ei pea koostama lämmastikubilanssi. Sel aastal kehtib sama erisus, mis 2025. aastal, s.t lämmastikubilanss tuleb koostada nende põldude kohta, millel kohustuseaastal kasvatatakse põhikultuurina nisu.
• Haljasväetiskultuuri kasvatamise lisatoetust saab nüüd taotleda ka kartuli kasvatamisel.
• Kui taotlete vahekultuuride kasvatamise lisatoetust, siis peab 1. septembrist kuni 1. novembrini põllul kasvama üksnes vahekultuur. 

Maaelu arengu toetused

• Uued võetavad kohustused on kolmeaastased, suurendamise korral algab uus kolmeaastane kohustus.
• Koolituste nõude täitmisel võetakse arvesse alates 2023. aastast läbitud koolitused.
• Pärandniidu hooldamise toetuse (NIIT) kolmeaastaste kohustuste korral ei saa võtta puhkeaastat.
• Pärandniitude käsitsi või hobuniidukiga niitmise ja üle 30 hektari suuruste pärandniitude niitmise korral tuleb enne töödega alustamist sellest teavitada Keskkonnaametit vähemalt kolm päeva varem.
• NIIT toetuse puhul peavad puisniidu taastamisjärgse hooldamise tulemusena olema eemaldatud lehtpuude ja põõsaste võsud.
• Loomade heaolu toetust (LHT) saab nüüd taotleda ka veisetõule „läti sinine (LVZ)“.

Maaelu Teadmuskeskuse, Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse MTÜ ja konsulentide koostöös toimus aprillis üheksa infopäeva, mille eesmärgiks oli selgitada põllumajandustootjatele 2026. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh muudatusi ning taotlemist e-PRIAs. Teavet toimunud infopäevade kohta ning veebikoolituse salvestuse leiab siit.