Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi AKIS osaku toetus 2026

Toetusega seotud osapooled ja rollid määrusest tulenevalt:

1. Lõppkasusaaja (määruses ka osaku taotleja ning osaku kasutaja) on ettevõtja või nõuandeteenuse osutaja, kes tellib teadmussiirde teenuse (nt nõustamine, koolitus, ekspertiis), maksab omaosaluse ja kasutab saadud teadmisi ettevõtte arendamiseks. 
2. Teenusepakkuja (määruses ka toetuse saaja ehk teadmussiirde teenusepakkuja) on ülikool, teadusasutus, koolituspakkuja või muu ekspertorganisatsioon, kes osutab teadmussiirde teenust, saab toetuse ning tagab teenuse kvaliteedi ja erapooletuse. 
3. Esindusorganisatsioon (ehk mitme taotlejaga taotluse taotleja) on näiteks põllumajandusühistu või erialaorganisatsioon, kes esitab taotluse mitme taotleja nimel, koordineerides tegevusi ja dokumente.
4. PRIA võtab vastu toetustaotlused, kontrollib nõuetele vastavust, teeb rahastamisotsused ja maksab toetuse välja. 
5. METK hindab taotluse sisu ja annab eksperthinnangu PRIA-le, mille põhjal maksab PRIA toetused välja. 

Lõppkasusaaja on äriseadustiku tähenduses ettevõtja või regionaalministri 27. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Perioodi 2003–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus” nõuetele vastav nõuandeteenuse osutaja, kes on kantud nõuandeteenuse osutajate nimekirja. Strateegiakava sekkumise „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames loetakse lõppkasusaajat ka toetuse taotlejaks.

Osakut antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kelle eelmise majandusaasta põhitegevusala taotluse esitamise hetkel äriregistri andmetel oli justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) (edaspidi EMTAK 2025) kohaselt üks järgmistest: 

1. taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 01), välja arvatud jahindus ja seda teenindavad tegevusalad (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 017);
2. metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 021);
3. loodussaaduste, välja arvatud puit, varumine (EMTAK 2025, jagu A, alajagu 023);
4. toiduainete tootmine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 10), välja arvatud kala, koorikloomade ja molluskite töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 102);
5. joogitootmine (EMTAK 2025, jagu C, alajagu 11). 

Nõuded toetuse taotlejale:

1. Lõppkasusaaja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine peab olema ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab olema maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.
2. Lõppkasusaaja suhtes ei tohi toimuda likvideerimismenetlust ega olla nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
3. Lõppkasusaaja peab olema riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.
4. Lõppkasusaajal ei tohi olla kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 209¹, 210, 296, 298, 298¹, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.
5. Kui lõppkasusaaja on riigiabi saaja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 või komisjoni määruse (EL) 2022/2472 tähenduses, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 või komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 2 punkti 59 tähenduses ning tal ei tohi olla täitmata asjakohase määruse artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldust ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.
6. Lõppkasusaaja peab olema § 8 lõikes 1 nimetatud põhitegevusalal tegutsenud vähemalt ühe taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta ning tema müügitulu peab ületama taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000 eurot.
7. Kui lõppkasusaaja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud.
8. Kui füüsilisest isikust ettevõtjast lõppkasusaaja taotluse esitamisele vahetult eelnenud tuludeklaratsiooni vorm E ei ole Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) esitatud ning nimetatud vormi MTA-le esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud vorm, mille MTA-le esitamise tähtaeg on möödunud.

Toetatava teenuse osutaja on „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ raames toetuse saaja, kes pakub lõppkasusaajale koolitust, teadusekspertiisi, nõustamisteenust või kombinatsiooni eelnevast, sõltuvalt lõppkasusaaja individuaalsest vajadusest.

Teenuse osutaja võib olla:

1. Eesti või välisriigi juriidiline isik või asutus, kes tegutseb täiskasvanute koolituse, teadus- ja arendustegevuse, nõuandeteenuse osutamise või teadmussiirde valdkonnas ning kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud valdkonna edendamine ning kes ei ole otseselt ega kaudselt seotud äriühingutega, kes toodavad või turustavad tooteid või teenuseid, mille kasutamist nad nõustavad;
2. täienduskoolitusasutus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses;
3. kõrgkool kõrgharidusseaduse tähenduses;
4. kutseõppeasutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses;
5. positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse tähenduses; 
6. patendivolinik;
7. standardimisorganisatsioon, akrediteerimisasutus või akrediteeritud isik.

Teenuse osutaja võib olla ka juriidiline isik, kes osutab teenuseid, mis kuuluvad Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator EMTAK 2025 alusel määratletud järgmiste tegevusalade alla:

1. inseneritegevused ja nendega seotud tehniline konsultatsioon (EMTAK 2025, jagu N, klass 7112);
2. programmeerimine (EMTAK 2025, jagu K, klass 6210);
3. teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas (EMTAK 2025, jagu N, klass 7210).

Välisriigi teenuse osutaja puhul võib aluseks võtta tema EMTAK koodile vastava tegevusala Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev.2 2023) koodi:

1. 62.10 programmeerimine; 
2. 71.12 inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine;
3. 72.10 teadus- ja arendustegevus loodus- ja tehnikateaduste vallas.

§ 9 lg 3 ja 4 vastaval teenuseosutajal peab olema müügitulu teenuse osutamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle 50 000 euro.

Teenuse osutaja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine peab olema ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

Teenuse osutaja suhtes ei tohi toimuda likvideerimismenetlust ega olla nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Teenuse osutaja peab olema riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

Teenuse osutajal ei tohi olla kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49¹, 209, 209¹, 210, 296, 298, 298¹, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

Teenuse osutaja ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses ning tal ei tohi olla täitmata artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

Teenuse osutaja ei või olla regionaalministri määruse nr 113 „Perioodi 2003–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus” nõuandeteenuse osutajate nimekirja kantud nõuandeteenuse osutaja.

Teenuse osutaja hoidub vastavalt EL 2021/2115 artikkel 15 lõikele 3 huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus teenuse osutajal või tema nimel tegutseval isikul on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Kui teenuse osutaja taotleb toetust esmakordselt ja tema andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kannab ta enne maksetaotluse esitamist oma andmed registrisse PRIA iseteeninduskeskkonna e-PRIA kaudu.

Osaku taotlemiseks esitab lõppkasusaaja taotluse teenuse osutaja nimel PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu §-s 11 nimetatud nõuetele vastava taotluse.

Lõppkasusaaja esitatud taotlusel peab olema teenuse osutaja kinnitus esitatud taotluse ja toetuse saaja kohustustega nõustumise kohta.

Mitme lõppkasusaaja nimel võib lõppkasusaajaid esindav esindusorganisatsioon esitada ühistaotluse.

Lõppkasusaaja esitab taotluses järgmised andmed:

1. lõppkasusaaja nimi ja registrikood, lõppkasusaaja esindaja ja kontaktandmed;
2. osaku kasutamise selgelt sõnastatud eesmärgid, tegevuse sisu ja oodatavad väljundid, seos ettevõtte ärimudeli ja arenguplaanidega ning teenuse osutaja valiku põhjendus;
3. koolitavate või nõustatavate nimikiri ametikohtade lõikes;
4. teenuse osutaja nimi, isiku- või registrikood ja kontaktandmed;
5. kinnituskiri, et teenuse osutaja nõustub osaku toetuse saaja kohustustega;
6. juhul kui osakut taotletakse riigiabina, peab lõppkasusaaja esitama taotluse, mis vastab komisjoni määruse (EL) 651/2014 artikkel 6 punktis 2 või määruse (EL) 2022/2472 artikkel 6 punktis 2 sätestatud nõuetele. 

Koos taotlusega esitab lõppkasusaaja teenuse osutaja hinnapakkumise, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1. teadmussiirde tegevuse nimetus;
2. teadmussiirde tegevuse pakkumise algus- ja lõppkuupäev;
3. abikõlblike kulude kogumaksumus;
4. teadmussiirde tegevuse osutaja nimi ja kontaktandmed;
5. lõppkasusaaja nimi;
6. hinnapakkumuse väljastamise kuupäev;
7. teadmussiirde tegevuse üksikasjalik kirjeldus;
8. teadmussiirde tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumus.

Ühistaotluse korral esitab esindusorganisatsioon § 11 lõikes 1 nimetatud andmed iga lõppkasusaaja kohta eraldi.

Osakut antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamisse: 

1. toote-, teenuse- või äriprotsesside arenduse tehnoloogia- ja innovatsioonialane konsultatsioon;
2. tootmise tehnoloogia- ja innovatsioonialane konsultatsioon;
3. metroloogia, standardiseerimise, akrediteerimise ja sertifitseerimise alane konsultatsioon;
4. täienduskoolituses osalemine, sealhulgas mikrokvalifikatsiooni omandamine;
5. õppereisil või õppepäeval osalemine, sealhulgas osalemine välisriigis toimuval koolitusi sisaldaval erialamessil, mis ei ole rahastatud teistest ühise põllumajanduspoliitika sekkumistest;
6. ärimudeli arendamise, muutmise või täiendamise alane konsultatsioon;
7. intellektuaalomandi kaitse alane konsultatsioon; 
8. andmepõhise juhtimise ja otsustamise võimekuse suurendamise alane konsultatsioon.

Osaku raames läbiviidavad tegevused peavad olema põhjendatud lõppkasusaaja arenguvajadusega ning looma osaku lõppkasusaajale täiendavat lisandväärtust võrreldes AKIS-e raames pakutavate tavapäraste teadmussiirde, nõuande- ja innovatsiooniteenustega.

Osakut antakse järgmistes valdkondades, mis on seotud ühe või mitme strateegiakava erieesmärgiga:

1. taimekasvatus ja aiandus;
2. loomakasvatus ja mesindus;
3. toidu tootmine, toidu töötlemine, toiduohutus ning toidutootmisega seotud tarneahel ja müügiedendus;
4. põllumajanduslik ühistegevus, ettevõtlus ja juhtimine;
5. põllumajanduskeskkond, sealhulgas rohestamine, agrometsandus ja taastav põllumajandus;
6. põllumajandussektori digitaliseerimine;
7. põllu- ja maamajanduse ning toidutootmise uued tehnoloogiad.

Tegevused mida ei toetata:

1. veebilehe ja e-poe loomine;
2. rutiinne tarkvara ost, tarkvara arendamine ja uuendamine;
3. ettevõtte siseste protsesside või teenuste arendamine;
4. kirjanduse alusel teostatavusuuringu läbiviimine;
5. turu-uuringu läbiviimine;
6. teenuse osutaja toodetava või turustatava toote alane nõustamine.

Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning toetama toetuse eesmärki.

Abikõlblikud on §-s 4 sätestatud toetatavas tegevuses osalemise tasu ja eksperdi või nõuandeteenuse osutaja teenuse eest makstav tasu.

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulud; 
2. käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 
3. kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamist või taotluse esitamise päeval;
4. remondi-, rendi-, üüri-, side- ning muu tegevus- ja üldkulu;
5. sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, sealhulgas intress, viivis, leppetrahv, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;
6. riigilõiv, trahv, finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse kulud;
7. maa ja olemasoleva ehitise ostu-, üüri- ja rendikulu;
8. transpordi-, majutus- ja muud töölähetuskulud;
9. kulu, mille kohta on lõppkasusaaja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
10. kulu, mis ei ole toetatava tegevuse elluviimiseks vajalik ega põhjendatud;
11. põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi osakuga seotud kulu, mida on toetatud osaliselt või täies ulatuses nõuandeteenuse, arendusosaku, innovatsioonikoostöö projektide või teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetusega.

Lõppkasusaaja ja toetuse saaja täidavad PRIA poolt järgmisi kohustusi:

1. võimaldavad teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutavad selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldavad viibida lõppkasusaaja ja toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;
2. esitavad auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
3. teavitavad viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või osakuna antava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust;
4. jagavad METK-i pöördumisel osaku kasutamise käigus saadud kogemusi ja teadmisi;
5. osalevad METK-i kutsel osaku tegevuste teemalistes võrgustiku- või teavitustegevustes.

Põllumajandussektori eripärast tulenevalt sisaldab ELTL artikkel 42 riigiabi eeskirjade kohaldamiseks erisätet, mis kajastub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 145 lõikes 2. Selle järgi ei kohaldata riigiabi eeskirju toetustele, mis on seotud ELTL I lisas nimetatud toodetega ehk põllumajandustoodetega. Seega kohaldatakse riigiabi nõudeid üksnes juhul, kui toetatav tegevus ei hõlma põllumajandustoodete tootmist, töötlemist ega turustamist ning kui osakut taotletakse tegevuseks, mis ei ole seotud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.

Nõustamis- ja teadmussiirde tegevused on subsideeritud teenused, kus toetus makstakse teenuse osutajale, kuid riigiabi või vähese tähtsusega abi saajaks loetakse lõppkasusaaja. Vähese tähtsusega abi määra täitumist on võimalik lõppkasusaajal kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist. 

Kui osaku andmine on riigiabi või vähese tähtsusega abi, kohaldatakse:

1. komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81), artiklit 48;
2. komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
3. komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikleid 18 ja 31 ning konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

Kui osakut antakse § 3 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abina, ei tohi ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära.

Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel käsitletakse kontserni kuuluvaid või muul viisil omavahel seotud ettevõtjaid ühe ettevõtjana komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

Määrust ei kohaldata komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–6, komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 ega komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 1 lõigetes 3–7 sätestatud juhtudel.

Osaku väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse 30 tööpäeva jooksul. 

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ningelluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

Osak makstakse toetuse saaja pangakontole üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja ja lõppkasusaaja on järginud kõiki osaku andmise tingimustes sätestatud nõudeid. 

Kui enne osaku maksmist tehakse kindlaks, et lõppkasusaaja või toetuse saaja rikub toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid lõppkasusaaja või toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.

PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates §-s 16 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

PRIA teeb osaku maksmisest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.