Põllumajandusloomade aretustoetus 2020

Riiklik

Tutvustus

Põllumajandusloomade aretustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, mille eesmärgiks on põllumajandusloomade aretustegevusega seotud kulude osaline või täielik hüvitamine.

Meetme tänavune eelarve on kokku 3 748 500 eurot.

Põllumajandusloomade aretustoetuse taotlusi saab esitada 1. veebruarist kuni 17. veebruarini. Taotlusi ootame Tartumaa teenindusbüroos aadressil Tähe 4, Tartu 51010 või saatke elektrooniliselt taotleja poolt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info [at] pria [dot] ee.

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Avalduse ja juhised PRIA kliendiks registreerumiseks leiate siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

Toetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine otsustatakse taotluse esitamise tähtpäevast arvates 30 tööpäeva jooksul, st hiljemalt 31. märtsil 2020. Info toetuse saajate kohta avaldatakse PRIA kodulehel, taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitatakse taotlejat e-posti teel.

Toetus makstakse välja 30 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase maksetaotluse esitamisest. Maksetaotluse võib esitada kuni üks kord kvartalis, kusjuures viimane maksetaotlus tuleb esitada hiljemalt 15. jaanuaril 2021.

Tingimused

Põllumajandusloomade aretustoetust võib anda taotlejale, kellele on antud tegevusluba ja kellel on heakskiidetud aretusprogramm vähemalt üks aasta enne toetuse taotluste esitamise tähtaja algust ning kes taotlemise ajal tegutseb kehtiva tegevusloa ja heakskiidetud aretusprogrammi alusel ühes või mõlemas järgmises põllumajandusloomade aretuse valdkonnas:

  1. tõuraamatu või aretusregistri pidamine;
  2. jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine.

Toetust võivad taotleda aretusühingud ja aretusettevõtjad. Nimetatud isikute poolt teostatud aretustegevuse (tõuraamatu või aretusregistri pidamine, jõudluskontrolli läbiviimine)  kulude hüvitamise kaudu on lõplikuks riigiabi saajaks loomapidajad, kelle loomad on tõuraamatus või aretusregistris või kelle loomadele tehakse jõudluskontrolli.

Tõuraamatu või aretusregistri pidamise eest arvestatakse toetust 1. detsembri 2019 seisuga tõuraamatus või aretusregistris olnud põllumajandusloomade arvu järgi, hobuste puhul 2019. aasta jooksul tõuraamatusse kantud varssade arvu järgi. Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise eest (välja arvatud hobuste puhul) makstakse toetust 1. detsembri 2019 seisuga jõudluskontrolli all olnud põllumajandusloomade arvu järgi.

Hobuslaste jõudluskontrolli läbiviimise eest arvestatakse toetust üksnes ühe jõudluskatse kohta 2019. aasta jooksul Eestis läbi viidud jõudluskatsel osalenud nende 2–6 aastaste hobuslaste arvu järgi, kelle jõudluskatse andmed on kantud Veterinaar- ja Toiduameti poolt antud tegevusloaga aretusühingu peetavasse elektroonilisse tõuraamatusse. Kui hobuslase jõudluskontrolli läbiviimise eest taotleb toetust mitu taotlejat, makstakse toetust nende hobuslaste arvu järgi, kelle tõu kohta peab taotleja ka tõuraamatut ja kelle tõuraamatus on hobuslane taotluse esitamise ajal. Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise eest makstakse toetust üksnes individuaalse jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arvu järgi.

    Tõuraamatute või aretusregistri pidamisega seotud kuludest on hüvitatavad:

    1. tõuraamatu või aretusregistri pidamisega seotud tööjõukulu ning sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension ning töötuskindlustusmaks;
    2. väikeinventari ja materjali kulu;
    3. tõuraamatu või aretusregistri pidamise koolituse kulu;
    4. põhivahendite haldamise kulu;
    5. looma põlvnemise tõestamiseks ja identifitseerimiseks tehtava geneetilise uuringu kulu;
    6. infotehnoloogia kulud riist- ja tarkvarale ning arenduskulu;
    7. tõuraamatu või aretusregistri pidamisega seotud transpordikulu;
    8. tõuraamatu või aretusregistri pidamisega seotud sisseostetava teenuse kulu;
    9. tõuraamatu või aretusregistri andmetega seotud trükise kulu;
    10. üldkulu kuni 15% eelnevalt välja toodud kulude summast.

    Jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise kuludest on hüvitatavad:

    1. jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamisega seotud tööjõukulu ning sellelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension ning töötuskindlustusmaks;
    2. väikeinventari ja materjali kulu;
    3. jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise koolituse kulu;
    4. kontrollide ja testide sisseostetava teenuse kulu;
    5. kontrollide ja testide tegemisega ning jõudlusandmete kogumisega seotud transpordikulu;
    6. kontrollide ja testide tegemiseks põhivahendite soetamise ja haldamise kulu;
    7. loomade geneetilise väärtuse hindamiseks tehtavate testide kulu;
    8. infotehnoloogia arenduskulu;
    9. jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise andmetega seotud trükise, sealhulgas jõudluskontrolli aastaraamatu kulu;
    10. jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kvaliteedisüsteemi tagamise kulu;
    11. üldkulu kuni 15% eelnevalt välja toodud kulude summast.

    Kohustused

    Abi saamiseks peavad riigiabi saajad olema esitanud toetuse taotlejale 31. detsembriks 2019 kirjaliku abitaotluse. Taotlejal on kohustus pidada arvestust riigiabi saajate üle, kellele teenust osutatakse ja temale osutatud teenuse kulu suuruse üle. Riigiabi saaja peab vastama Komisjoni määruses nr 702/2014 sätestatud nõuetele: tal ei või olla täitmata korraldus siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta ning ta ei või olla raskustes olev ettevõtja. Samuti peab riigiabi saaja olema mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (ettevõttes peab olema vähem kui 250 töötajat ja aastakäive ei tohi ületada 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht 43 miljonit eurot).

    Toetuse taotlemisel tuleb silmas pidada, et maksimaalse võimaliku toetuse summa arvutamisel lähtutakse loomade arvust ning toetuse ühikumäärast, mis on kehtestatud aretusvaldkondade ning loomaliikide lõikes. Samuti tuleb silmas pidada, et jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise puhul on hüvitatavad üksnes 70% kuludest. Sellega tuleb kulude planeerimisel ning toetuse taotluse esitamisel arvestada.

    Toetuse määrad

    Toetuse ühikumäär olenevalt aretusvaldkonnast ja loomaliigist ühe looma kohta on järgmine:

    1. veiste, välja arvatud eesti maatõugu, eesti holsteini tõugu ja eesti punase tõugu veiste, tõuraamatu pidamine – 11,40 eurot;
    2. eesti holsteini ja eesti punase tõugu veiste tõuraamatu pidamine – 14,60 eurot;
    3. eesti maatõugu veiste tõuraamatu pidamine – 95 eurot;
    4. sigade tõuraamatu või aretusregistri pidamine – 18,83 eurot;
    5. lammaste, välja arvatud kihnu maalammaste, tõuraamatu pidamine – 12,50 eurot;
    6. kihnu maalammaste tõuraamatu pidamine – 25,00 eurot;
    7. hobuslaste tõuraamatu pidamine – 190,40 eurot;
    8. piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 1 eurot;
    9. lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 9,60 eurot;
    10. sigade jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 218,46 eurot;
    11. lammaste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 13,50 eurot;
    12. hobuslaste, välja arvatud eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna hobuste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 101,50 eurot;
    13. eesti hobuste, eesti raskeveohobuste ning tori tõu universaalsuuna ja vana-tori suuna hobuste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 213,20 eurot;
    14. eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine – 155,10 eurot.

    Kui nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks vajalik toetuse summa ületab toetuse maksmiseks eelarveaastal ettenähtud vahendeid, vähendab PRIA eelpool toodud aretustoetuse ühikumäärasid võrdeliselt, arvestades toetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid. Toetuse määramisel võetakse toetuse suuruse arvutamisel aluseks toetuse ühikumäärad ja põllumajandusloomade arv ning samuti planeeritavate kulude summa ning taotletav toetus.